Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt võttis kostja üldkoosolek, mis toimus 26.09.08, vastu otsuse, mille p-s 3.4 arvati elamu soojendamispinna hulka kõik korteriga ühendatud lodžade pinnad ning nõuti omanikelt välja kompensatsioon nende soojendamise kulude eest alates 03.04.2005 kuni 01.10.2007. Hagejate arvates on otsus tühine, kuna rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus võeti vastu päevakorrapunkti 3 all – 2008-2009 finantskava, kuid otsus ei kuulu majanduskava hulka. Selle küsimuse arutamisest korteriomanikele ei teatatud. Otsus ei vasta ka headele kommetele. Lodžade ühendamist korteritega alustati juba 15 aastat tagasi. Kuni 2008 lisapindade soojendamise kohta otsust vastu ei võetud. Tagantjärgi raha nõudmine ei ole kooskõlas õiguspärase ootuse printsiibiga. Punkti 3.5 all võeti vastu otsus ühistu esimehele tasu (4 000 krooni kuus) ja autokompensatsiooni (2 000 krooni kuus) ja ühekordse tasu (10 000 krooni) määramise kohta. Otsuse vastuvõtmise hetkel oli kohal 22 korteriomanikku. Kvoorum on 33. Otsuse vastuvõtmisel puudus kvoorum. Koosolekule ilmus 43 inimest, algul oli koosolek otsustusvõimeline. Kumbagi ülalnimetatud küsimust päevakorras ei olnud. Juhindudes MTÜS § 241 lg-st 1, § 21 lgst 4, KÜS § 15 lg-st 1, AÕS § 72 lg-st 1 ja KOS § 19 lg-st 2, taotlevad hagejad otsuste tühisuse tuvastamist. Menetluskulud paluvad hagejad panna kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Mõlemad hagejad osalesid koosolekul. Vastuväiteid seal ei esitanud. Tuleb lahendada küsimus, kas MTÜS § 24 lg 3 arvestades võivad hagejad üldse nõuet esitada. Küsimused olid päevakorras – 2008-2009 majanduskava ja remonttöödega seotud küsimuse raames. Õiged pole hagejate väited koosoleku pädevuse puudumise kohta otsuseid vastu võtta, kuna osa liikmeid lahkus enne koosoleku lõppemist. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja kostja menetluskulude väljamõistmist hagejatelt. Kohtuistungil loobus kostja väitest, et hagejad ei esitanud koosolekul vastuväiteid. Hagejad esitasid vastuväited, kuid neid ei kantud protokolli. Kuna majanduskava kinnitamine lükati edasi, oli mõistlik arutada küsimusi, mida kava kinnitamiseks nagunii olnuks vaja arutada. See välistab küsimuse juurde hilisema tagasituleku. Juhatuse liikme tasu oli päevakorras, kuid mitte eraldi punktina. See on kuluartikkel, mis tuli majanduskavva lülitada. Kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohus 09.12.2009 otsusega leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Nimetatud otsusega maakohus tuvastas, et KÜ J. Koorti 18 26.09.2008 üldkoosoleku otsused 3.4 ja 3.5 on tühised. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt vaidlustavad hagejad kohtule esitatud hagiavalduses kostja 26.09.2008 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsused nr 3.4 ja nr 3.5, millega otsustati arvata elamu soojendamispinna hulka korteritega ühendatud lodžade pinnad ja nõuda omanikelt kompensatsiooni soojenduskulude eest 2005-2007 ning määrati ühistu esimehele (juhatuse liikmele) tasu ja autokompensatsioon. MTÜS § 241 1. lõige sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus nr 3.4 on tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise

tõttu. Üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerib MTÜS § 20, mille lg 2 alusel peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kostja põhikirjaga täpsemat korda ette nähtud ei ole. Maakohus nõustus hagejate seisukohaga, et otsus nr 3.4 on tühine, kuna üldkoosoleku päevakorras, mis koosoleku kokkukutsumise teatega ühistu liikmetele teatavaks tehti, ei olnud küsimust elamu soojendamispindade koosseisu ja nende eest tasumise kohta. Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et küsimus sisaldus teatavaks tehtud päevakorra p-s 3. Päevakorra p 3 on „2008-2009. majanduskava ja remonttööde arvutamine ja vastuvõtmine. Laenu otsus“. Seaduses on sätestatud nõue päevakorra teatavakstegemise kohta ühistu liikmetele. Teate eesmärgiks on anda ühistu liikmetele võimalus valmistuda üldkoosolekuks. Selle sätte täitmine tagab kostja põhikirja p 2 täimise. Päevakorra p 3 sõnastusest ei saanud ühistu liikmed välja lugeda, et selle päevakorrapunkti all kavatsetakse üldkoosolekul arutada soojendamispindade suuruse küsimust ja kulutuste väljamõistmist nende pindade eest tagantjärgi. Kuna otsus on tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, ei analüüsi kohus selle vastuolu heade kommetega. Üldkoosoleku otsuse p 3.5 on hagejate arvates tühine, kuna otsuse vastuvõtmise ajal puudus kvoorum ja küsimus, milles otsus vastu võeti, ei olnud koosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakorras. Kvoorum oli olemas üldkoosoleku alguses, kuid ühistu liikmete lahkumise tõttu üldkoosolekult nimetatud otsuse vastuvõtmise ajal kvoorum puudus. Kostja põhikirja p 41 alap 8 järgi on juhatuse liikmete tasustamise aluste ja korra kehtestamine üldkoosoleku pädevuses. Põhikirja p 68 alusel on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui see sai üle poole koosolekul osalenud liikmete häältest. Hagejad kinnitasid kohtuistungil, et koosoleku alguses oli kvoorum olemas, 10 liiget lahkus. Küsimus, milles p 3.5 otsus vastu võeti, päevakorras ei olnud, finantskava juhatuse liikme tasu ei kajastanud. Kostja kinnitas kohtuistungil, et juhatuse liikme tasu eraldi punktina päevakorras ei olnud. Maakohus leidis, et ka vaidlustatud üldkoosoleku otsus nr 3.5 on tühine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, kuna koosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakorras ei olnud küsimust juhatuse liikme tasustamise kohta. Kohus ei nõustu hagejatega kvoorumi olemasolu tõlgendamise kohta. Koosolek on otsustusvõimeline juhul, kui koosoleku alguseks on kvoorum olemas. Vastasel juhul ei saakski otsuseid vastu võtta, kui osa liikmeid koosolekul selle käigus lahkub. Kuna nõude lahendamise aluseks on MTÜS § 241, mitte § 24, ei kohaldu kostja poolt viidatud § 24 lg 3 otsusele vastuväite protokollimise kohta. MTÜS § 241 lg 4 selle sätte kohaldamist ette ei näe. Pealegi kinnitas kostja kohtuistungil, et hageja esitas koosolekul vastuväite, kuid seda ei kantud protokolli. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja KÜ J. Koorti tn 18 palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata. Kostja leiab, et maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kostja leiab, et vaidlusalused otsused nr 3.4 ja 3.5 olid vaieldamatult seotud 2008 ja 2009 majandustegevuse tulude ja kulude planeerimisega ega väljunud seega päevakorra raamest. Tavapärane on, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatele lisatakse majanduskava projekt, milles on toodud välja kõik planeeritavad tulud ja kulud. Hääletusele pannakse eraldi vaid need artiklid, mille osas on ühistu liikmed eriarvamusel. Kostja arvates seisneb asja lahendamine selles, kuidas tõlgendada MTÜS § 20, s.o kui täpselt peavad üldkoosolekul arutusele tulevad küsimused olema

kajastatud üldkoosolekut kokkukutsuvas teates. Vastustaja seisukoht Hagejad leiavad, et kaevatav kohtuotsus on seaduslik ja kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 09.12.2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium ei tuvastanud menetlusõiguse normide rikkumist. Maakohus on õigesti kohaldanud mittetulundusühingute seadust ja piisavalt põhjendanud, miks peab üldkoosoleku kokkukutsumise teade sisaldama täpset infot arutamisele tulevate päevakorrapunktide osas. Maakohus leidis, et seaduses on sätestatud nõue päevakorra teatavakstegemise kohta ühistu liikmetele koosoleku kokkukutsumiseks ja selle teate eesmärgiks on anda ühistu liikmetele võimalus valmistuda üldkoosolekuks. Selle sätte täitmine tagab kostja põhikirja p 2 täitmise. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Põhjendatud ei ole kostja väide, mille kohaselt vaidlusalused otsuse p-d 3.4 ja 3.5 olid vaieldamatult seotud 2008 ja 2009 majandustegevuse tulude ja kulude planeerimisega ega väljunud seega päevakorra raamest. Hagejad vaidlevad kostja väidetele vastu ja on leidnud, et majanduskava projekt ei sisaldanud vaidlusaluseid küsimusi. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud ega maakohtule esitanud 2008 ja 2009 majanduskava projekti. Kostja on ebaõigesti tuginenud kaebuses MTÜS §-le 20. 26.08.2008 kehtinud redaktsiooni kohaselt reguleerib päevakorra kindlaksmääramist MTÜS § 21. MTÜS § 21 lg 4 kohaselt on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Vaidlus puudub selles, et üldkoosolekul ei olnud esindatud kõik mittetulundusühingu liikmed. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuse väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja KÜ Koorti tn 18 kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

R. Allikvere

Ü. Jänes

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.