Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

leidnud. Kostja leidis, et isegi sellise ühekordse rikkumise eest on tööandja töötajat õigesti karistanud töölepingu lõpetamisega. Töölepingu lõpetamise käskkirja oli hagejale tutvustatud, millele viitab ka nimetatud käskkirja koopia olemasolu töövaidluskomisjoni poolt saadetud dokumentide hulgas. Otsuse tegemisel lähtuti töötajate omakäeliselt kirjutatud seletustest ja kanga kvaliteedi hindamise tulemustest. Kontroll teostati enne töötajate vallandamist. Riidetükk oli piisavalt kvaliteetne ja sellest oleks saanud mitu teki paneeli.

MAAKOHTU LAHEND

varastada. Seega ei saa pidada hageja tegu jämedaks töödistsipliini rikkumiseks, kuivõrd vargust ei sooritatud, samuti ei tabatud hagejat varguskatselt. Asjaolu, et kangatükk oli teistest eristatav kilesse pakituna, ei tõenda, et hageja oleks rikkunud ettevõttes kangaste kasutamisel välja kujunenud korda. Tõendamata on ka varaline kahju või teo reaalne oht tööandjale, mis oleks tinginud usalduse kaotuse töötaja suhtes. Kui tööandja leidis, et ta on kaotanud töötaja suhtes usalduse, siis oleks ta saanud sellel alusel töölepingu lõpetada järgides TLS §-des 104 ja 106 sätestatut. Juhtunu ei ole tingimata aluseks karistusena töölepingu lõpetamise kohaldamiseks, kuivõrd ei leidnud tuvastamist, et hagejal olnuks kehtiv distsiplinaarkaristus, või et olnuks olemas süütegu ning käskkiri ei sisalda ka viiteid TLS § 103 lg-s 2 sätestatud võimalusele töölepingu lõpetamiseks töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Tuginedes ITVS § 28 lg-s 1 sätestatule, leidis kohus, et tööandja poolt töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja 7 alusel oli ebaseaduslik, sest tööandja ei järginud distsiplinaarkaristuse määramise korda, samuti ei ole tõendatud asjaolud, mis annaksid aluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 ja 7 alusel. Kohus leidis, et tööandja poolsed distsiplinaarkaristuse määramise ja töölepingu lõpetamise nõuete rikkumised on olulised, mistõttu on igati põhjendatud ja seaduslik mõista tööandjalt S. Oprõško kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, kuid seda mitte rohkem, kui hageja soovitud kahe kuu keskmise palga ulatuses.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Vastuse kohaselt ei ole õige kostja väide, et Viru Maakohtu 18. detsembri 2009 otsus on motiveerimata. Tööandja on rikkunud distsiplinaarkaristuse määramise korda. Tööleping oli lõpetatud ebaseaduslikult ning lõpetamine ei vastanud kuriteo raskustele. Tööandja ei ole järginud TDVS § 11 ja teisi maakohtu otsuses viidatud norme.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

jagada. Tunnistaja U.K. ütlustest nähtub, et tegemist ei olnud praagiga, vaid kvaliteetse kangatükiga. Tunnistaja G.A. ütlused tõendavad, et selle, kas tegemist on praagiga, otsustab kvaliteedijuht, mitte töötaja. Kui tegemist oleks olnud praagiga, oleks hageja pidanud teavitama teda ja tema oleks omakorda pöördunud kvaliteedijuhi poole. Hageja ei olnud antud juhtumil kellegi poole pöördunud. Seega on tõendatud, et hageja süütegu – tööandja vara varguse katse – on tõendatud. Hageja väide, et nad soovisid kilesse mähitud kangatükki kasutada käte pühkimiseks või koristamiseks, ei ole esitatud tõenditega vastavuses ning seega paljasõnaline. Kostja on märkinud hageja töölepingusse töölepingu lõpetamise alusena TLS § 86 p 6 ja 7 seoses varguse katsega. Ringkonnakohus leiab, et tööandja vara varguse katse puhul on töölepingu lõpetamise aluseks usalduse kaotus TLS § 86 p 7 tähenduses ning täiendav viitamine TLS § 86 p-le 6 on antud juhul ülearune. Samas ei ole nimetatud asjaolu aluseks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel. TLS § 104 lg 2 p 2 järgi võib tööandja lõpetada töölepingu töötaja suhtes usalduse kaotamisel, kui töötaja on seadnud ohtu tööandja vara säilimise. Riigikohus on 21.04.2003 otsuses nr 3-2-1-46-03 asunud samuti seisukohale, et TLS § 104 lg 2 p 2 võimaldab usalduse kaotuse tõttu töölepingu lõpetada ka töötajaga, kes on seadnud ohtu tööandja vara säilimise. Seetõttu ei ole oluline, et töötaja töökohustuste rikkumisele reaalne varaline kahju ei järgnenud. Maakohtu ja hageja seisukoht, et töölepingu lõpetamine usalduse kaotamise tõttu eeldaks lõpuleviidud vargust, ei ole kooskõlas TLS § 86 p-s 7 ja §-s 104 sätestatuga. Kuivõrd kangatükk oli eraldi kilesse pakitud (seega teistest väikestest kangatükkidest eraldatud), väidetavast kanga praagist ei olnud otseseid ülemusi teavitatud ning hagejal oli kavas seda kasutada isiklikuks otstarbeks, siis on ilmne, et teo lõpuleviimisel oleks tööandja saanud varalist kahju. Maakohtu järeldus, et hageja tegevuses ei esinenud ühtegi TLS § 104 lg 2 p-s 1-3 sätestatud töölepingu lõpetamise alust, ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Tulenevalt TLS §-de 86 p 7 ja 104 mõttest on tööandja vara ohtu seadev töötaja tegu (sh varguse katse) aluseks töölepingu lõpetamisele ka juhul, kui töötaja taoline tegu on esmakordne. Kostja töösisekorraeeskirjade p 3.3.5 kohaselt oli hageja kohustatud kinni pidama materiaalsete väärtuste ja dokumentide kasutamise ning säilitamise korrast ning töölepingu p 7.1 kohaselt oli hageja kohustatud heaperemehelikult hoidma talle seoses tööülesannete täitmisega antud materiaalseid väärtusi ning muud vara ja kasutama neid kooskõlas tööandja poolt kehtestatud reeglitega. Kostja töösisekorraeeskirjade p-st 10.2.2 tulenevalt on süüliseks teoks muuhulgas tööandja vara ohtu seadmine, mille tõttu töötaja kaotab tööandja usalduse. Kostja töösisekorraeeskirjade p-s 12.3 fikseeritud raskete süütegudena on käsitletud ka kaastöötaja või tööandja vara vargus, riisumine jne. Lähtudes eelmärgitud töösisekorraeeskirjade ja töölepingu sätetest oli kostjal TLS § 86 p-st 7 ja § 104 lg 2 p-st 2 tulenev alus lõpetada hagejaga tööleping ning hageja nõuded tuleb seepärast jätta rahuldamata.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.