Svetlana Oprõško hagi Baltic Fibres OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks js hüvituse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
19 701 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Baltic Fibres OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Baltic Fibres OÜ (registrikood: 10656664), esindaja vandeadvokaat Andres Alas
esindajad
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 18. detsembri 2009 otsus
Vastustaja (hageja): Svetlana Oprõško, esindaja Monica Meristo Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Viru Maakohtu 18. detsembri 2009 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta Svetlana Oprõško hagi Baltic Fibres OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Svetlana Oprõško kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Svetlana Oprõško esitas maakohtule hagi, milles palus tunnistada Baltic Fibres OÜ poolt temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning välja mõista hüvitus nelja kuupalga ulatuses kokku 50 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt jättis töövaidluskomisjon 15.04.2009 otsusega S. Oprõško avalduse rahuldamata. Hageja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud. Hageja leidis, et on küll omaks võtnud, et pani riidetüki kilesse keeratult prügikotti, kuid tal ei olnud mingit plaani seda enne koju viia, kui on selge, mis saab, kuna tegemist oli praagiga. Puuduvad tõendid, et hageja soovis kangast isiklikuks otstarbeks kasutada, samuti ei saa tema käitumist tõlgendada vargusekatsena. Peale selle ei tekkinud nimetatud olukorras tööandjale mingit kahju. Kui hageja oleks ka tegelikkuses tahtnud riiet varastada, siis oleks olnud ka teisi võimalusi riide peitmiseks. Hageja vabastamine töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 p 6, 7 alusel, kuna töötaja on väidetavalt rikkunud töölepingut ja tööandja on töötaja vastu usalduse kaotanud, on ebaselge. Põhjenduseks on toodud vargusekatse, kuid materiaalsete väärtuste puhul on tegemist töölepingu järgse vastutusega. Töölepingu lõpetamine TLS § 86 alusel on põhjendamatu ning töölt vabastamine on vormistatud nõudeid eirates ning kogu protsess, mis toimus kanga leidmise ja fikseerimisega, ei olnud nõuetekohane. Töötajapoolse töökohustuste rikkumise puhul on töölepingu lõpetamine põhjendatud olulise tähtsusega rikkumise korral. Hinnatakse süüteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ja töötaja eelnevat käitumist. Antud juhul on rikutud protseduurireegleid, kuna töötajale pole määratud distsiplinaarkaristust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses ettenähtud korras. Töölt vabastamist ei ole käsitletud distsiplinaarkaristusena.
2.Kostja Baltic Fibres OÜ hagi ei tunnistanud. Kostja lõpetas töölepingu S. Oprõškoga juhindudes Eesti Vabariigi TLS § 86 lg-st 6 ja 7. Ajendiks oli töötajapoolne varguskatse, mille sooritamisest võtsid osa kaks töötajat. Hageja rikkumised on olnud piisavalt jämedad, et leping tööandja poolt lõpetada. Töötajaga töölepingu lõpetamisel vormistati ettevõtte tegevdirektori käskkiri 23.02.2009 nr 3-2/4. Käskkirja tutvustati 23.02.2009 hagejale kostja tegevdirektori poolt. Hageja nõuded kostja vastu on alusetud, kuna hageja kirjutas 20.02.2009 seletuskirjas, et koos töökaaslasega panid nad kanga tüki kile sisse eesmärgiga see pooleks teha ning oma tarbeks koju viia. Seletuskirjas on varguskatse tuvastamist
leidnud. Kostja leidis, et isegi sellise ühekordse rikkumise eest on tööandja töötajat õigesti karistanud töölepingu lõpetamisega. Töölepingu lõpetamise käskkirja oli hagejale tutvustatud, millele viitab ka nimetatud käskkirja koopia olemasolu töövaidluskomisjoni poolt saadetud dokumentide hulgas. Otsuse tegemisel lähtuti töötajate omakäeliselt kirjutatud seletustest ja kanga kvaliteedi hindamise tulemustest. Kontroll teostati enne töötajate vallandamist. Riidetükk oli piisavalt kvaliteetne ja sellest oleks saanud mitu teki paneeli.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus 18. detsembri 2009 otsusega rahuldas S. Oprõško hagi ning tunnistas töölepingu lõpetamine Baltic Fibres OÜ-ga 23.02.2009 tööandja algatusel TLS § 86 p 6 ja 7 alusel ebaseaduslikuks ning luges töölepingu S. Oprõškoga lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel alates 23.02.2009. Samuti mõistis kohus Baltic Fibres OÜ-lt välja S. Oprõško kasuks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses 19 701 krooni. Otsuse kohaselt kuuluvad käesolevas vaidluses rakendamisele kuni 01.07.2009 kehtinud TLS ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) sätted. TLS § 106 sätestab, et töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p-des 6-8 ettenähtud alustel on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDVS) § 21 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping distsiplinaarkaristuse korras TLS § 86 p-des 6-8 ettenähtud alustel, järgides TLS §-dega 11, 73-75, 91-96 ja 103-106 ettenähtud lepingu lõpetamise tingimusi ja korda ning TDVS ettenähtud karistamise tingimusi ja korda. Vastav kord on sätestatud TDVS §-des 6-16. Protseduurireeglid on omakorda kehtestatud TDVS §-s 11, mille kohaselt peab käskkirjas olema märgitud töötaja nimi, süüteo toimepanemise aeg, süüteo ja muude karistamisel arvesse võetud asjaolude kirjeldus, määratud karistus, dokumendi koostamise kuupäev ja allkirjad. Kohus leidis, kostja 23.02.2009 käskkirjas puudub süüteo kirjeldus, süüteo toimepanemise aeg ja koht, kirjeldus, millega seoses on isik tööandja usalduse kaotanud, samuti viide sellele, et tegemist oleks distsiplinaarkaristuse kohaldamisega. Kostja viide töölepingu lõpetamise alusena töötajate seletuskirjadele ei saa olla kohaseks aluseks, kuivõrd nimetatud dokumendis puudub töötajate töökohustuste rikkumise kirjeldus. Käskkirjast ei selgu, milles seisneb töötajapoolne töökohustuste rikkumine ja milles usalduse kaotus. Käskkiri ei sisalda viidet ühelegi seadusele, ei ole näidatud ära töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut, mistõttu ei saa käskkiri olla nõuetekohane dokument töölepingu lõpetamiseks ning on võimatu välja selgitada TLS § 104 lg 2 p-s 1-3 sätestatud töölepingu lõpetamise aluste olemasolu või puudumist. Dokument, mis on välja antud distsiplinaarkaristuse määramise korda rikkudes, on ebaseaduslik ega ole seetõttu arvestatav TLS § 103 ja 104 järgi töölepingu lõpetamise tingimuse täitmisena Vastavalt TLS § 73 lg-le 1 teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering. Seega töölepingu lõpetamise vormistamine eeldab töölepingu lõpetamise aluse äranäitamist. Hageja töölepingu lõpetamise aluseks on märgitud TLS § 86 p 6 ja 7 seoses varguskatsega. TLS sellist alust ette ei näe. Kohus leidis, et hageja süütegu ei ole tõendatud. Tööandjal oli põhjust eeldada, et vaidlusalune kangatükk oli pandud kilesse mähituna praagikotti hageja või tema paarilise poolt ning eesmärgiga see hiljem praagikotist üles leida. Hageja enda seletuskiri tõendas tööandja kahtlusi, kinnitades, et kangatükki taheti kasutada isiklikuks otstarbeks, kuid mitte hageja kavatsust see
varastada. Seega ei saa pidada hageja tegu jämedaks töödistsipliini rikkumiseks, kuivõrd vargust ei sooritatud, samuti ei tabatud hagejat varguskatselt. Asjaolu, et kangatükk oli teistest eristatav kilesse pakituna, ei tõenda, et hageja oleks rikkunud ettevõttes kangaste kasutamisel välja kujunenud korda. Tõendamata on ka varaline kahju või teo reaalne oht tööandjale, mis oleks tinginud usalduse kaotuse töötaja suhtes. Kui tööandja leidis, et ta on kaotanud töötaja suhtes usalduse, siis oleks ta saanud sellel alusel töölepingu lõpetada järgides TLS §-des 104 ja 106 sätestatut. Juhtunu ei ole tingimata aluseks karistusena töölepingu lõpetamise kohaldamiseks, kuivõrd ei leidnud tuvastamist, et hagejal olnuks kehtiv distsiplinaarkaristus, või et olnuks olemas süütegu ning käskkiri ei sisalda ka viiteid TLS § 103 lg-s 2 sätestatud võimalusele töölepingu lõpetamiseks töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Tuginedes ITVS § 28 lg-s 1 sätestatule, leidis kohus, et tööandja poolt töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja 7 alusel oli ebaseaduslik, sest tööandja ei järginud distsiplinaarkaristuse määramise korda, samuti ei ole tõendatud asjaolud, mis annaksid aluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 ja 7 alusel. Kohus leidis, et tööandja poolsed distsiplinaarkaristuse määramise ja töölepingu lõpetamise nõuete rikkumised on olulised, mistõttu on igati põhjendatud ja seaduslik mõista tööandjalt S. Oprõško kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, kuid seda mitte rohkem, kui hageja soovitud kahe kuu keskmise palga ulatuses.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Baltic Fibres OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18. detsembri 2009 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta S. Oprõško hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud motiveerimata, millistel põhjustel ei loe kohus usaldusväärseks hageja poolt pärast varguskatse toimepanekut antud seletust selle kohta, et hageja koos kolleegiga soovis kanga varastada. Samuti ei ole kohus motiveerinud, millistel põhjustel asus kohus seisukohale, et tööandja vara varguse katset ei saa lugeda esmakordseks raskeks töödistsipliini rikkumiseks ja miks taolise tegevuse tõttu ei kao tööandja usaldus töötaja vastu; 2) on hageja süütegu täielikult tõendatud ning käskkiri piisavalt korrektne (on selge, milles seisneb töötajapoolne töökohustuste rikkumine ja milles usalduse kaotus). Töötajaga töölepingu lõpetamisest vormistati ettevõtte tegevdirektori (juhatuse liikme) käskkiri 23.02.2009 nr 3-2/4. Käskkiri tutvustati 23.02.2009 hagejale Baltic Fibres OÜ tegevdirektori poolt ja talle anti selle ärakiri; 3) on S. Oprõško nõuded kostja vastu alusetud, kuna oma seletuskirjas kirjutas ta, et koos töökaaslasega panid nad kanga tüki kile sisse eesmärgiga see pooleks teha ning oma tarbeks koju viia. Hageja töölepingu lõpetamine ei olnud ebaseaduslik, kuna on lõpetatud kooskõlas TLS §-ga 86. Töölepingu lõpetamine ei ole vastuolus ettevõttes kehtivate töösisekorra eeskirjadega.
5.S. Oprõško vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.
Vastuse kohaselt ei ole õige kostja väide, et Viru Maakohtu 18. detsembri 2009 otsus on motiveerimata. Tööandja on rikkunud distsiplinaarkaristuse määramise korda. Tööleping oli lõpetatud ebaseaduslikult ning lõpetamine ei vastanud kuriteo raskustele. Tööandja ei ole järginud TDVS § 11 ja teisi maakohtu otsuses viidatud norme.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja tõendite väära hindamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab S. Oprõško hagi Baltic Fibres OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks rahuldamata.
7.Maakohus on põhjendamatult hagi rahuldanud. ITVS § 28 lg 1 sätestab, et ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
7.1.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja on hagejaga töölepingu lõpetamisel rikkunud TDVS § 11 lg 2 p-s 3 sätestatut, jättes distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis fikseerimata hageja poolt toimepandud süüteo kirjelduse. Kostja 23.02.2009 käskkirjast (t.l 63) nähtub, et tööleping S. Oprõškoga lõpetati seoses toimepandud varguskatsega 20.02.2009 ning selle aluseks on operaatorite S. Oprõško ja K. Tähemäe seletuskirjad. S. Oprõško seletuskirjast (töövaidluskomisjoni toimik, lk 5) nähtuvalt avastas ta koos kaastöötajaga kanga ümberkerimisel umbes 3-4 meetri pikkuse praak kangajupi. Nad lõikasid selle jupi ära. Kuna oli kahju seda juppi lihtsalt ära visata, kerisid nad selle kilesse ja panid praagikotti, et kui seda ei ole võimalik tootmises kasutada, siis saab seda kasutada isiklikeks vajadusteks. Nendel ei olnud kavatsust seda kangatükki varastada. Eelmärgitud ITVS § 28 lg-st 1 tulenevalt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Ringkonnakohus möönab, et vaidlusaluses käskkirjas eneses puudub hagejale etteheidetud süüteo kirjeldus, kuid käskkirja alusena on viidatud töötaja 20.02.2009 seletuskirjale. S. Oprõško omakäelisest seletuskirjast tuleneb süüteo kirjeldus ning asja materjalidest ei nähtu, et temaga oleks tööleping lõpetatud mingil muul põhjusel. Kuivõrd vaidlusaluse käskkirja aluseks võetud seletuskirjast on võimalik üheselt järeldada töölepingu lõpetamise alus, s.t töötaja sai aru, mille eest temaga tööleping lõpetati, siis ei ole antud juhul tegemist protseduurireeglite olulise rikkumisega, mis on aluseks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Hageja on kinnitanud, et kangatükk oli pandud praagikotti nädal-kaks varem enne selle avastamist ning tuvastatav teo toimepanemise aeg. Maakohtu seisukoht, et vaidlusaluses käskkirjas puudub viide töölepingu lõpetamise aluse formuleeringule ja ka seepärast on käskkiri ebaseaduslik, on ekslik, kuna TDVS § 11 lg 2 sellist nõuet ei sätesta. Töölepingu lõpetamise aluse formuleering märgitakse TLS § 73 lg 1 kohaselt töölepingusse ja seda on kostja ka teinud (töövaidluskomisjoni toimik, lk 3).
7.2.Asja materjalidega ei ole kooskõlas maakohtu seisukoht, et hageja süütegu ei ole tõendatud. Hageja on seletuskirjas kinnitanud, et kangatükki mähkisid nad kilesse ja panid seejärel praagikotti eesmärgiga kasutada seda isiklikeks vajadusteks. Seletuskirjas (töövaidluskomisjoni toimik, lk 10) on hageja märkinud, et kangatükk oli kavas koostöökaaslasega omavahel ära
jagada. Tunnistaja U.K. ütlustest nähtub, et tegemist ei olnud praagiga, vaid kvaliteetse kangatükiga. Tunnistaja G.A. ütlused tõendavad, et selle, kas tegemist on praagiga, otsustab kvaliteedijuht, mitte töötaja. Kui tegemist oleks olnud praagiga, oleks hageja pidanud teavitama teda ja tema oleks omakorda pöördunud kvaliteedijuhi poole. Hageja ei olnud antud juhtumil kellegi poole pöördunud. Seega on tõendatud, et hageja süütegu – tööandja vara varguse katse – on tõendatud. Hageja väide, et nad soovisid kilesse mähitud kangatükki kasutada käte pühkimiseks või koristamiseks, ei ole esitatud tõenditega vastavuses ning seega paljasõnaline. Kostja on märkinud hageja töölepingusse töölepingu lõpetamise alusena TLS § 86 p 6 ja 7 seoses varguse katsega. Ringkonnakohus leiab, et tööandja vara varguse katse puhul on töölepingu lõpetamise aluseks usalduse kaotus TLS § 86 p 7 tähenduses ning täiendav viitamine TLS § 86 p-le 6 on antud juhul ülearune. Samas ei ole nimetatud asjaolu aluseks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel. TLS § 104 lg 2 p 2 järgi võib tööandja lõpetada töölepingu töötaja suhtes usalduse kaotamisel, kui töötaja on seadnud ohtu tööandja vara säilimise. Riigikohus on 21.04.2003 otsuses nr 3-2-1-46-03 asunud samuti seisukohale, et TLS § 104 lg 2 p 2 võimaldab usalduse kaotuse tõttu töölepingu lõpetada ka töötajaga, kes on seadnud ohtu tööandja vara säilimise. Seetõttu ei ole oluline, et töötaja töökohustuste rikkumisele reaalne varaline kahju ei järgnenud. Maakohtu ja hageja seisukoht, et töölepingu lõpetamine usalduse kaotamise tõttu eeldaks lõpuleviidud vargust, ei ole kooskõlas TLS § 86 p-s 7 ja §-s 104 sätestatuga. Kuivõrd kangatükk oli eraldi kilesse pakitud (seega teistest väikestest kangatükkidest eraldatud), väidetavast kanga praagist ei olnud otseseid ülemusi teavitatud ning hagejal oli kavas seda kasutada isiklikuks otstarbeks, siis on ilmne, et teo lõpuleviimisel oleks tööandja saanud varalist kahju. Maakohtu järeldus, et hageja tegevuses ei esinenud ühtegi TLS § 104 lg 2 p-s 1-3 sätestatud töölepingu lõpetamise alust, ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Tulenevalt TLS §-de 86 p 7 ja 104 mõttest on tööandja vara ohtu seadev töötaja tegu (sh varguse katse) aluseks töölepingu lõpetamisele ka juhul, kui töötaja taoline tegu on esmakordne. Kostja töösisekorraeeskirjade p 3.3.5 kohaselt oli hageja kohustatud kinni pidama materiaalsete väärtuste ja dokumentide kasutamise ning säilitamise korrast ning töölepingu p 7.1 kohaselt oli hageja kohustatud heaperemehelikult hoidma talle seoses tööülesannete täitmisega antud materiaalseid väärtusi ning muud vara ja kasutama neid kooskõlas tööandja poolt kehtestatud reeglitega. Kostja töösisekorraeeskirjade p-st 10.2.2 tulenevalt on süüliseks teoks muuhulgas tööandja vara ohtu seadmine, mille tõttu töötaja kaotab tööandja usalduse. Kostja töösisekorraeeskirjade p-s 12.3 fikseeritud raskete süütegudena on käsitletud ka kaastöötaja või tööandja vara vargus, riisumine jne. Lähtudes eelmärgitud töösisekorraeeskirjade ja töölepingu sätetest oli kostjal TLS § 86 p-st 7 ja § 104 lg 2 p-st 2 tulenev alus lõpetada hagejaga tööleping ning hageja nõuded tuleb seepärast jätta rahuldamata.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega ja hagi rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.