Viru Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-0909-31592
Tsiviilasi
S A’a A’a hagi OÜ Bellus Furnitur vastu distsiplinaarkaristuse tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hageja: S A, A, isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx, xxxx, esindaja volikirja alusel Monica Monica Meristo, Meristo Õigusbüroo, Tallinna 21, Rakvere linn 44311, LääneLääne-Virumaa, ee-post [email protected]. Kostja: OÜ Bellus Furnitur, reg.kood: 10229672, asukoht Rakvere 23a, Haljala, LääneLääne-Virumaa, esindaja volikirja alusel L R, R, isikukood isikukood xxxx, xxxx, lepinguline esindaja esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer, Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, Tallinn 10146, Harjumaa, ee-post [email protected].
Kohtuistungi toimumise aeg
22.03.20 22.03.201 .2010.a. Hageja ja kostja esindajad
Istungil osalesid Resolutsioon Resolutsioon Jätta S A’a A’a hagi OÜ Bellus Furnitur vastu distsiplinaarkaristuse tühistamiseks rahuldamata rahuldamata tervikuna. tervikuna. Jätta Jätta menetluskulud hageja kanda. kanda. kohtumaja tumaja kantselei Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere koh kaudu 31.03.20 31.03.201 .2010.a. ning toimetatakse kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord:
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. lg 7). 7) I. Asjaolud. Hagiavalduse kohaselt hageja S A töötas töölepingu alusel kostja juures alates 18.06.2007.a. padjategijana. 28.05.2009.a. määrati hagejale distsiplinaarkaristusena noomitus, sest ta puudus omavoliliselt töölt 27.05.2009.a. Hageja leiab, et karistamine on ebaseaduslik. 25.05.2009.a. esitas hageja kostjale avalduse palvega saada vaba päev 27.05.2009.a. Vaba päeva ei võimaldatud, kuid lubati puududa kaks tundi. Sellest sai hageja teada L R käest 26.05.2009.a. vahetult enne tööpäeva lõppu. Seejärel esitas hageja personalijuhile dokumendid, millest nähtus vaba päeva küsimise põhjus. Nimelt oli 27.05.2009.a. kell 12 määratud hageja abielu lahutamine perekonnaseisuosakonnas. Hageja ka põhjendas, et tal ei ole raha sõita hommikul xxxx, sealt xxxx ja siis jälle xxxx. Abielu lahutamise protsess on emotsionaalselt raske ja sellest tingituna hageja vaba päeva sooviski. Seejärel pöördus hageja tööandja esindaja U A poole, kellele ta samuti selgitas asjaolusid ja kellelt ta sai suulise nõusoleku vaba päeva saamiseks. Kuna hageja paarilisel lõppes 26.05.2009.a. haigusleht, siis ei tekkinud tööprotsessis katkemist hageja süül. Hageja leiab, et teda on karistatud alusetult ja ebaseaduslikult. Vale on karistuse määramise käskkirjas p. 1 märgitud kvalifikatsioon, kuna hageja pole korduvalt süüliselt käitunud, ta pole üldse süüliselt käitunud ja tal puuduvad varasemad karistused. Hageja palub tühistada Bellus Furniture OÜ 28.05.2009.a. käskkirjaga nr. xxx S A’ale määratud distsiplinaarkaristus, kuna see on ebaseaduslik, ning jätta kohtukulud kostja kanda. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 12.11.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses ei nõustu hagiavalduses esitatud seisukohtadega ega võta hagi õigeks. Kostja leiab, et Bellus Furniture OÜ poolt on distsiplinaarkaristus määratud lähtuvalt faktilistest asjaoludest ja karistust ei ole valesti kvalifitseeritud. Kuni 30.06.2009.a. kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 48 lg. 1 p. 1 kohaselt on töötaja kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi. TLS § 50 p. 2 sätestab, et töötaja on kohustatud täitma töönorme ning kinni pidama ettenähtud tööajast. Tulenevalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDVS) § 2 p. 1 on distsiplinaarsüütegu töölepingu seaduse §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine. Hagejal oli luba puududa 27.05.2009.a. töölt kaks tundi. Hageja rikkus oma töökohustusi, kui ei ilmunud nimetatud kuupäeval üldse tööle. Seega on hageja rikkunud TLS § 48 lg. 1 p. 2 ning § 50 p. 2 tulenevaid kohustusi ja talle distsiplinaarkaristuse määramine oli põhjendatud. Bellus Furniture OÜ rõhutab, et ta võimaldas hagejal viibida nimetatud päeval töölt eemal kaks tundi, kuna ta ei saanud normaalse tööprotsessi tagamise huvides hagejale vaba päeva võimaldada. Vastav märge on tehtud U. A poolt ka hageja esitatud avaldusele. Hageja väide, et U. A lubas hagejal seoses abielulahutusega perekonnaseisuametis puududa töölt terve päeva, on täielikult väär ning vastuolus asjas kogutud tõenditega. Hageja väide, et E. R haigusleht lõppes 26.05.2009.a., on asjassepuutumatu ning paljasõnaline. Pole oluline, kas E. R oli 27.05.2009.a. tööl või mitte, kuna tööandjal ei olnud võimalik selleks kuupäevaks tööprotsessi ümber korraldada. E. R aga polnud hageja avalduse suhtes otsuse tegemise ajaks 26.05.2009.a. veel tööle tagasi tulnud. Hageja põhjendus, et tal ei ole rahalisi võimalusi sõita hommikul xxxx, sealt xxxx ja siis jälle xxxx, on otsitud ja tehislik. Kostja rõhutab, et tema autojuhid käivad mitmeid korda päevas xxxx, mistõttu olnuks hagejal vastavasisulise soovi korral vaevata võimalik saada xxxx ja sealt tagasi koos kostja töötajatega, kulutamata selleks seejuures oma rahalisi vahendeid. Sellisest võimalusest kostja huvitatud ei olnud. Kuna hageja S. A oli teadlik, et tööandja ei võimalda talle vaba päeva, on hageja rikkunud oma töökohustusi tahtlikult ning
vastutab oma kohustuste süülise täitmata jätmise eest. Distsiplinaarkaristuse määramine S. A oli õiguspärane ning seaduslik, distsiplinaarkaristuse vormistamine vastab seaduses sätestatud tingimustele, samuti vastab karistus hageja süüteo raskusastmele. TDVS § 11 sätestab distsiplinaarkaristuse vormistamise formaalsed tingimused. Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt 1) karistatava töötaja nime; 2) süüteo toimepanemise aja; 3) süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse; 4) määratud karistuse, rahatrahvi korral ka selle suuruse kroonides ja sentides ning trahvi igast palgast kinnipidamise ulatuse protsentides; 5) dokumendi koostamise kuupäeva ning 6) karistust määrava isiku nime ja allkirja. Kostja on distsiplinaarkaristuse vormistamise reegleid nõuetekohaselt järginud. Hageja väidab, et teda on karistatud alusetult ja ebaseaduslikult, kuna tal puuduvad varasemad karistused ning ta ei ole korduvalt süüliselt käitunud. Samas töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ei näe ette, et töökohustuste korduva süülise täitmata jätmisega saab tegemist olla üksnes juhul, kui selle kohta on töötajale eelnevalt määratud (kirjalik) distsiplinaarkaristus. Tulenevalt asjaolust, et töötaja rikkus juba mitmendat korda oma töölepingust tulenevaid kohustusi ning tööandja oli talle ka varasemalt teinud suulisi märkusi ning hoiatusi, millel aga kahjuks ei olnud väga suurt mõju töötaja käitumisele, oli igati põhjendatud ning õigustatud hagejale 28.05.2009.a. kirjaliku noomituse määramine. TsMS § 251 lg 2 sätestab, et kohus võib tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see ilmselt võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab protokolli vajalikul määral hinnata ka tunnistaja vahetu ülekuulamiseta. Kostja on seisukohal, et dokumentaalse tõendina saab analoogia korras käsitleda ka töövaidluskomisjonis tehtud otsust ning antud vaidluses tuleb arvesse võtta Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsuses nr. 9.1-2/1834-2009 tuvastatud asjaolusid ning tunnistajate ütlusi, mis on protokollitud ja millega on tuvastatud, et hagejal oli järjepidevalt probleeme töökorralduste nõuetekohase täitmisega. Tunnistaja M V, kes töötab kostja juures vahetuse meistrina, on märkinud, et hageja ei täida töökorraldusi, mis on otseselt seotud tema tööülesannetega ja teeb asju omal viisil hoolimata sellekohastest märkustest ning palvetest lähtuda töösisekorraeeskirjades sätestatust. Näiteks oli hageja üheks tööülesandeks patjade kaalumine, mida ta teostas teadlikult valesti (!). Lisaks viibis hageja korduvalt ruumides, kus tal oli selgesõnaliselt keelatud käia ning võttis pidevalt lubatust pikemaid suitsupause. Kostja oli sunnitud tegema hagejale korduvalt suulisi hoiatusi töökohustuste mittetäitmise osas ning kutsuma töötajat korrale. Samas isegi juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ei ole korrektne viidata töötaja eelnevatele rikkumistele, mille osas ei ole kirjalikke distsiplinaarkaristusi vormistatud, ei anna see alust vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks. Tööandjal on õigus määrata töötajale noomitus ka esmakordse süülise rikkumise (omavoliline töölt puudumine) korral. Noomituse määramine töölt omavolilise puudumise tõttu oli vaidlusalusel juhul ilmselgelt kooskõlas süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. TDVS § 8 lg. 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. TDVS § 23 lg. 2 kohaselt tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Võttes arvesse, et hagejale on ka varasemalt antud suulisi hoiatusi töökohustuste järjepideva eiramise tõttu ning asjaolu, et noomitus on kõikidest distsiplinaarkaristustest töötaja jaoks kõige kergema iseloomuga, kuna ei too endaga kaasa mingisuguseid rahalisi kohustusi töötajale, erinevalt TDVS § 2 p.-des 2-4 sätestatud distsiplinaarkaristustest, vastab S. A määratud karistus seaduses sätestatud tingimustele. Kostja on seisukohal, et karistuse tühistamise alused puuduvad ning hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. III. Asja kohtulik arutelu. arutelu.
Hageja kohtuistungil seletab, et ta ei tahtnud kohe kõigile teatada, et vajab vaba päeva seoses abielu lahutamisega, aga siis, kui sai teada, et lubatud on ainult kaks tundi, võttis ta kuulda L.R soovitust minna U.A juurde. Siis hageja selgitas U.A, miks tal vaba päeva vaja on, ja kuna U.A midagi selgelt ei öelnud, järeldas hageja, et U.A oli nõus, et hageja ei tulegi tööle. Hageja leiab, et tööandja on tekitanud talle moraalset kahju. Hagejal puuduvad varasemad karistused ja ta pole korduvalt midagi süülist teinud, abielu lahutamine oli emotsionaalselt raske, mistõttu ta vajas vaba päeva. Samuti oli tööl tema paariline, mistõttu ei tekkinud takistusi tööprotsessis. Pealegi karistas tööandja teda topelt, esiteks distsiplinaarkorras ja siis võttis ära päevatasu ja ka boonuse, kuigi teistel päevadel oli hageja tööl. Kostja esindaja vandeadvokaat selgitab, et kostja on toiminud õigesti, karistus on õigesti vormistatud, vastab tehioludele ja süüteo raskusele. Vaidlust pole selles, et hageja kirjutas avalduse vaba päeva saamiseks 27.05.2009.a., et avaldusel on U.A resolutsioon, mille kohaselt oli hagejale lubatud ära olla kaks tundi ning et tegelikkuses hageja 27.05.2009.a. omavoliliselt tööle ei ilmunud. Lisaks on U.A ütlustega tõendatud, et pärast hageja täiendavat ärakuulamist kirjalikku resolutsiooni ei muudetud ning hagejale pakuti ka võimalust kasutada ettevõtte transporti, et xxxx ära käia. Hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja volitatud esindaja L.R selgitab, et hageja puudus töölt omavoliliselt. Hagejale oli U.A poolt lubatud puududa ainult kaks tundi ja seda hageja teadis juba 26-ndal, kuid hoolimata sellest ta kogu tööpäeva jooksul 27.05.2009.a. tööle ei tulnud. 28-nda hommikul aga väitis, et U.A lubanud tal terve päeva ära olla. Viimane aga kinnitas, et lubatud oli puududa kaks tundi. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate selgitused ning hinnanud toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, tuvastas: 1) hagi on esitatud distsiplinaarkaristuse tühistamise nõudes. Tegemist on töövaidlusega, kuna Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 2 kohaselt individuaalne töövaidlus on töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse käesoleva seaduse alusel. Kuivõrd distsiplinaarkaristuse kohaldamine toimus 28.05.2009.a., siis kuuluvad kohaldamisele kuni 01.07.2009.a. kehtinud töölepinguseaduse kui ka TDVS sätted, mille § 1 kohaselt käesolev seadus laieneb Eesti Vabariigi töölepingu seadusega ettenähtud töölepingu pooltele, kelleks käesolevas vaidluses ongi hageja ja kostja. 2) vaidlus puudub selles, et hageja kirjutas avalduse vaba päeva saamiseks 27.05.2009.a, et avaldusel on tööandja kirjalik resolutsioon, millega lubati hagejal puududa kaks tundi, et hageja puudus töölt 27.05.2010.a. kogu tööpäeva jooksul. Vaidlus on selles, kas distsiplinaarkaristuse kohaldamine oli seaduspärane. 3) TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja nõude aluseks olevad väited jäid tõendamata, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. TDVS § 2 p. 1 kohaselt distsiplinaarsüütegu on töölepingu seaduse paragrahvides 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine. Hagejal puudus õigus 27.05.2009.a. omavoliliselt
töölt puududa. TLS § 48 lg. 1 järgi tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi, töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid, aga muuhulgas olema teineteise suhtes viisakad. Hinnates hageja esitatud asjaolusid, ei saa pidada viisakaks esitada töötaja poolt põhistamata avaldust, milles avaldatakse soovi saada vaba päev puhkuse arvelt lubadusega tulla tööle selle võrra varem. Ka puhkuse kasutamine toimub kas lepingus, töösisekorraeeskirjas või muus ettevõtte sisedokumendis määratud korras või siis kokkuleppel tööandjaga, mitte töötaja poolt suvaliselt. Selline kokkulepe puudus. Hageja eiras tööandja lubadusi. Hageja esitatud avaldusest ei nähtu ja U.A ütlustega ei leidnud tõendamist, et U.A oleks oma kirjalikku resolutsiooni muutnud. Hageja ei tõendanud ka muul viisil, et abielu lahutamise vormistamine perekonnaseisuametniku juures ja maavalitsusse sõitmine vajaks rohkem aega kui talle lubatud kaks tundi. Hageja viited tema emotsionaalsele seisundile ei ole asjakohased, kuivõrd abielu lahutamiseks ei määrata aega üleöö vaid piisava ajavaruga, mistõttu oli hagejal aega ennast ka emotsionaalselt ette valmistada, kui ta juba oli kord abikaasaga kokku leppinud lahutada abielu kohtuväliselt. Samuti oli tal piisavalt aega välja selgitada tööandja seisukoht , et mitte jätta oma põhjuste esitamist viimasele päevale. Samas tuleb tööandja esindaja U.A selgitustest järeldada, et tööandja käitus igati viisakalt, kui ta selgitas hagejale, miks tervet päeva pole võimalik lubada ja pakkus hagejale võimalust kasutada oma asjaajamisteks tööandja transpordivõimalusi. TLS § 50 kohaselt töötaja on kohustatud muuhulgas: 1) tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust; 2) täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast; 3) õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi; 4) hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara. Omavolilise töölt puudumisega rikkus hageja kõiki eelviidatud kohustusi jättes kokkulepitud töö tegemata, kinni pidamata ettenähtud tööajast, täitmata tööandja korralduse ning takistades teiste töötajate kohustuste täitmist, kuivõrd puudus ajal, mil polnud teada, kas paariline tööle ilmub. Kuivõrd tööprotsessi korraldab tööandja, siis ei ole asjakohane hageja poolt tagantjärele põhjendada oma nõuet sellega, et tema töölt puudumine ei takistanud tööprotsessi. TDVS §-s 3 on antud distsiplinaarkaristuste ammendav loetletu. Selle paragrahvi järgi on distsiplinaarkaristusteks noomitus, rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva ja töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.-de 6-8 alusel. TDVS § 4 kohaselt distsiplinaarkaristuste määramise, täitmise ja ennetähtaegse kustutamise õigus kuulub tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajatele. Käskkirja on allkirjastanud selleks volitatud isik. Distsiplinaarkaristus on määratud TDVS § 6 lubatud aja jooksul. TDVS § 7 lg. 3 järgi distsiplinaarkaristuse määrata ka seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Hageja teadis vähemasti 26.05.2009.a., et ta võib töölt puududa kaks tundi, kuid seda luba eirates ta ei ilmunud tööle 27.05.2009.a. kogu tööpäeva jooksul. TDVS § 8 lg. 1 kohaselt distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. TDVS § 8 lg. 2 kohaselt tööandja ei ole distsiplinaarkaristuse valikul seotud karistuste loetlemise järjekorraga. Hagejale distsiplinaarkaristuse kohaldamine on toimunud kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega ja seda on käskkirjas ka kirjeldatud. TDVS § 11 kohaselt peab käskkirjas olema märgitud töötaja nimi, süüteo toimepanemise aeg, süüteo ja muude asjaolude kirjeldus, määratud karistus, dokumendi koostamise kuupäev ja allkirjad. Hinnates hageja karistamise aluseks olevat käskkirja, selgub, et 28.05.2009.a. käskkiri nr. 281 vastab TDVS §-s 11 märgitud nõudeile nii vormiliselt kui sisuliselt, kuna selles on ammendavalt esitatud karistamise aluseks olevad asjaolud. Käskkirja p.1 sõnastus, et S. toimepandu ehk töölt puudumine kvalifitseeritakse korduva töötajapoolse TLS §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuste süülise täitmata jätmisena ei tee S.A poolt toimepandut olematuks ega mõjuta ka kohaldatava karistuse määra, sest valitud on seadusega
sätestatud karistustest noomitus, mis kohtu arvates, nagu ka kostja on selgitanud, on kõikidest distsiplinaarkaristustest töötaja jaoks kõige kergema iseloomuga, kuna ei too endaga kaasa mingisuguseid rahalisi kohustusi töötajale. Kuivõrd korduvuse määratlemine võiks õiguslikku tähendust omada distsiplinaarkaristuse kohaldamisel töölepingu lõpetamisega, mitte noomituse määramisel, siis kohus kostja väiteid ja viidatud tõendeid hageja töökohustuste rikkumise korduvuse kohta ei hinda. Distsiplinaarkaristuse määramine oli põhjendatud ning õiguspärane, töötajat ei ole karistatud ebaseaduslikult, kuna ta pani toime töökohustuste süülise rikkumise, otsustades omavoliliselt 27.05.2009.a. tööle mitte ilmuda. Ei ole õige ega asjakohane hageja järeldus nagu oleks teda sama teo eest karistatud topelt sellega, et lisaks distsiplinaarkaristusena noomituse kohaldamisele ei makstud talle selle päeva eest töötasu ja ära võeti ka boonus. Kostja on hagejale piisavalt selgitanud, et töötasu makstakse töötamise eest, samuti boonuse olemust, mistõttu kohus siinkohal neid selgitusi toetab ega korda. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 452 lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamise tähtaja jooksul tutvuda. TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas TLS §-de 48, 50, TDVS §-de 3, 8, 11 sätteid ning juhindus TsMS §-de 230, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/
Sirja Tooming Tea Toming
Juhindudes TsMS §-de 447, §-de 464-465, § 661 Viru Maakohtu kohtuniku Sirja Toominga 01.04.2010 Resolutsioon Parandada tsiviilasjas nr. 2hagiss OÜ Bellus Furnitur vastu 2-09-31592 S A hagi distsiplinaarkaristuse tühistamiseks tühistamiseks tehtud 31.0 31.03 .03.201 .2010.a. kohtuotsuses kohtuotsuses ebaõigesti kirjutatud U A perekonnanimi ja lugeda vastavalt õigeks otsuse IV osa punktis 3 tööandja esindaja nimena U.A. U.A.
Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
/allkirjastatud digitaalselt/
Sirja Tooming
Tea Toming
Kohtumäärus jõustus 17.aprillil 2010.a.
Nooremreferent
Tea Toming
Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2010
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta S A kanda.
Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
/allkirjastatud digitaalselt/
Sirja Tooming
Tea Toming
Kohtuotsus jõustus 21.jaanuaril 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Tea Toming
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.