Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
5 500 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kastöör apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23. veebruar 2010
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Kastöör (registrikood: 11074438), seaduslik esindaja Valdis Oja
esindajad
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 26. juuni 2009 otsus
Vastustaja (hageja): Malle Nerman Jätta Tartu Maakohtu 26. juuni 2009 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta
teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Kastöör kanda.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Malle Nerman esitas 30.04.2008. avalduse töövaidluskomisjonile nõudega tunnistada töölepingu lõpetamine OÜ Kastöör poolt ebaseaduslikuks ja mõista tema kasuks välja hüvitise kuue kuu palga ulatuses Töölepingu seaduse (TLS) § 117 lg 2 alusel. Töövaidluskomisjon tegi 04.06.2008. otsuse, millega rahuldas Malle Nermani avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon luges töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, luges avaldaja lahkunuks omal algatusel alates 05.04.2008. ja mõistis välja hüvitise 1 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5500 krooni. OÜ Kastöör sai otsuse kätte 12.06.2008 ja 07.07.2008, s.o. tähtaegselt, esitas hagiavalduse töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtus. Malle Nerman töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. Kohus määras ITLS § 24 lg 5 kohaselt Malle Nermanile tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis,. Malle Nerman esitas hagiavalduse, milles tõi esile järgmised asjaolud. Hageja asus OÜ-sse Kastöör müüjana tööle 02.01.2008 sõlmitud töölepingu alusel. Hageja töökohustused olid kirjeldatud ametijuhendis ning hageja täitis kõiki töökohustusi nõuetekohaselt ja kolmekuise töötamisaja jooksul ei teinud tööandja M.L. isikus ega OÜ Kastöör esindaja Valdis Oja hagejale tema tööülesannete täitmise osas ühtki märkust. Nädal enne töölepingu lõpetamist teatas kostja esindaja, et ei saa hagejale enam maksta kokkulepitud palka ja saab maksta miinimumpalga. Nädal hiljem tõi tööandja hagejale töölepingu lõpetamise paberid, põhjendades seda kokkuhoiuvajadusega ja et hageja ei suutnud töötada kataloogiga. Hageja ei nõustu selle väitega, kuna töö kataloogiga ei ole hageja peamine tööülesanne, vaid täiendav abimaterjal ostjatele. Ka olid tööriided kaupluses ostjatele kohapeal kättesaadavad. Hageja arvates ei moodustanud töö kataloogidega sellist osa tema töökohustustest, mis võimaldanuks teha järeldust, et hageja ei suuda piisavalt täita ametijuhendis määratletud ülesandeid. OÜ Kastöör ei ole suutnud esitada usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et hageja ei tulnud katseajal tööülesannetega piisavalt hästi toime. Kostja väited peaksid tuginema objektiivsetele ja usaldusväärsetele tõenditele. Hageja arvates ei ole kostja selliseid tõendeid esitanud. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamise temaga ebaseaduslikuks ja mõista välja 1 kuu keskmine töötasu 5500 krooni. 22.06.2009 kohtuistungil jäi hageja nõude juurde ja väitis, et tal ei olnud OÜ-s Kastöör juhendajat. Müüja kursused ta läbis ja lõpetas 2008 kevadel. Poes arutas oma tööasju juhataja S.K. , kellele oli tema vabastamine üllatus. Ta ei nõustunud kostja väitega, et tal oli huvipuudus ja ta ei teadnud kaupade asukohta. Kliendid kataloogide abil kauba ostmise vastu huvi ei tundnud.
Hageja palus maakohtul mitte arvestada tunnistaja M.L. ütlusi, kuna tunnistaja ja tööandja esindaja on elukaaslased.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et Malle Nermani katseaja tulemused olid ebarahuldavad ning katseaja tulemuste hindaja on tööandja. Kostja on oma otsused kooskõlastanud poe juhatajaga. Malle Nermani töös esines suuri puudujääke: ta oli passiivne ja huvipuuduses, ei olnud kursis kauba sortimendiga poes ega osanud vastata kõige lihtsamatele tööd puudutavatele küsimustele. Malle Nerman ei teinud tööd iseendaga ega viinud ennast kurssi müüdava kauba spetsiifikaga. Kostja esindaja on isiklikult ja korduvalt juhtinud hageja tähelepanu kataloogi tundmise vajadusele. Vajadus tunda katalooge sisaldub ametijuhendis. Seda õpetati ka kursustel, kus hageja õppis ja sai erialatunnistuse. Malle Nerman oli müüjana tegevusetu: kaubad olid vajalikul viisil välja panemata, väljapandu korrastamata. Kostja leiab, et hageja ei sobi töötama müüja ametikohal tema poes: tal puudus ülevaade müüdavatest kaupadest, ei osanud pakkuda kaupa kliendile, ei osanud selgitada eri toodete eeliseid, ei tundnud kaupade kasutusjuhendeid, ei toonud kaupu laost müügisaali, ei tundnud tema põhiliseks töövahendiks olnud tootjate katalooge. Vaatamata korduvatele märkustele oli poe kahest sissepääsust üks pidevalt suletud. Selle läbi kannatas kaupluse läbimüük.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 26.06.2009 otsusega hagi osalisest, luges töölepingu lõpetamine Malle Nermaniga TLS § 86 p 5 alusel ebaseaduslikuks ning otsustas, et Malle Nerman loetakse töölt lahkunuks omal algatusel alates 05.05.2008. Kohus mõistis OÜ-lt Kastöör välja hüvitise Malle Nermani kasuks ühe kuu töötasu ulatuses, s.o summas 5500 krooni. Maakohus asus seisukohale, et kostja poolt hagejale etteheidetav ei õigusta katseaja tulemuste hindamist ebarahuldavaks ja töölepingu lõpetamist TLS § 86 p 5 alusel. Hageja ega kostja ei ole kohtule teatanud töötajale esitatud erinõuetest ega kutseoskustest, mida hagejalt kui müüjalt nõuti lisaks töölepingus ja ametijuhendis kirjapandule. Hagejal oli varasem töökogemus müüjana ning tööandja oli sellest teadlik. Sellest järeldub, et tööandjale oli hageja varasem tööalane taust teada. Kohus arvestas tunnistaja M.L. ütlusi, kuna kostjaga lähedastes suhetes olemise fakt iseenesest ei muuda ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistaja ütlused oma laadilt ja sisult ei anna alust ebausaldusväärsuse kahtluseks. Kohus tuvastas, et töölepingu sõlmimisel ei esitanud tööandja töötajale muid nõudeid peale ametijuhendis kirjapandute. Töölepingu sõlmimisel ei esitanud tööandja töötajale eri tingimusi ega nõudeid, millele peab töötaja vastama, et tööandja saaks lugeda katseaja edukalt läbinuks. Töötamise kestel ei teatanud tööandja töötajale ühestki puudusest töös või kutseoskustes ega osutanud, et need võiksid põhjustada katseaja ebarahuldava tulemuse. Tööandja poolt esitatud põhilised puudused hageja töös, mis olid aluseks katseaja tulemuste ebarahuldavaks hindamisel, on puudulik töö kataloogidega ja vähene aktiivsus kaupade pakkumisel. Kohus oli seisukohal, et võttes aluseks hagejale laieneva müüja ametijuhendi, ei ole selle põhjal võimalik lugeda, et hagejalt selliste kohustuste täitmist oleks võinud oodata. Võttes aluseks müüja ametijuhendi, ei saa müüja sobivuse tingimuseks seada ka aktiivset pakkumistegevust. Kohus oli seisukohal, et kostja väited selle kohta, et ta juhtis korduvalt hageja tähelepanu vajadusele kasutada katalooge, ei õigusta katseaja tulemuste lugemist ebarahuldavaks. Kohus leidis, et kostja poolt esile toodud soovitused hagejale ja tähelepanu juhtimised ei tõenda, et
hageja töös ka sellised puudused olid, mille alusel katseaja tulemused ebarahuldavaks võiks hinnata või mille tõttu hageja müüjatööks sobimatu oli. Töölepingu seadus võimaldab katseaja määrata vaid TLS § 33 lg 1 loetletud omaduste kindlakstegemiseks, aga mitte üldiste isikuomaduste kindlakstegemiseks. Ehkki katseaja tulemusi hindab tööandja (TLS § 34 lg l), peab olema kontrollitav, millistel asjaoludel need hinnangud põhinesid. Kui on kindlaks tehtud faktilised asjaolud, millel hinnangud põhinevad, tuleb uurida, kas hinnangud on olnud objektiivsed, asjatundlikud, sellel tegevusalal tavapärased jms. Käesolevas asjas on tööandja andnud need hinnangud tagantjärele ja tööprotsessi käigus töötajale teatavaks tegemata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas jäävad kohtukulud kostja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Kastöör esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduse kohaselt on maakohus arvestanud kostja tunnistustega ebaolulises osas ning võtnud arvesse üksnes hageja hinnanguid. Apellandi väitel, ei ole maakohus aru saanud klientide teenindamise spetsiifikast antud poes. Apellandi arvates on hageja väited paljasõnalised ning põhjendamatud. Malle Nerman ei suutnud ennast kolme kuu jooksul poes müüdavate kaupadega kurssi viia ning vajas iga kord kõrvalist abi. Hageja väide, et ta tõi endaga kaasa palju uusi kliente, ei vasta tõele. Apellant rõhutab kataloogi kasutamise ning sellega töötamise oskuse tähtsust, kuna kogu poes pakutav kaup ei mahu kauplusse ning kliendi soovil leitakse soovitav artikkel kataloogist. Malle Nermani tegevusetusele juhiti otseste ülemuste poolt pidevalt tähelepanu tema töötamise ajal. Hageja väide, et ta oli tubli töötaja, on paljasõnaline ja liialdatud. Kostja arvates ei olnud ühtegi objektiivset põhust Malle Nermaniga töösuhet jätkata.
5.Malle Nerman vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Vastuväide kohaselt ei ole apellant väljendanud hagejale, millised on katseaja eduka läbimise tingimused. Samas ei andnud tagasisidet olulistest puudujääkidest hageja töös ning sellepärast ei saanud temal tekkida arusaama, et katseaeg võib osutuda ebarahuldavalt läbituks. Puudujäägid, mida apellant ette heidab, on hinnangulised ning need esitati alles töölepingu lõpetamisel. Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et töö kataloogiga omas müüjatöö seisukohast olulist tähendust. Kataloogitöö spetsiifika ei nähtu ametijuhendist. Asjaolu, et apellant peab seda oluliseks ja vajalikuks, ei oma tähendust, kui sellist nõuet ei ole töölepingu ja/või ametijuhendi kaudu töötajale teatavaks tehtud ja selles selgelt kokku lepitud. Seega tööandja enda arusaam, mis ei ole väljundit leidnud selge kokkuleppe näol, ei saa pidada õiguslikult siduvaks. Vastustaja vaidleb apellandi väitele, et hageja ei ole läbinud müüjakursust, vastu. Käesolevaks hetkeks töötab hageja teises kaupluses, olles eelnevalt läbinud sama müüjakursuse, millele apellant viitab. Kuna tööleping lõpetati ebaseaduslikult, siis ei saanud vastustaja omandada müüjakursust apellandi juures töötamise ajal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohus on õigesti asjas esitatud tõendeid hinnanud ning materiaalõigust kohaldades järeldanud, et hagi on põhjendatud ning töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel oli ebaseaduslik.
7.Apellandi väide, et maakohus arvestas tunnistaja ütlustega ebaolulises osas, ei ole õige. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tunnistaja M. L ütluste kohaselt oli hageja täiesti passiivne, ei võtnud millestki osa. Tööandja rääkis, kuidas saaks käivet kasvatada, kui tehti välimüüke, siis hageja ei teadnud, kus kaup on. Tunnistaja sõnade kohaselt lähtub tema firma huvidest, et oleks käive ja hea tööline. Head töölist ei taha keegi kaotada. Nüüd pidid nad uue töötaja otsima (tl 38). Ringkonnakohus märgib, et üksnes tunnistaja ütlustega ei saa lugeda tõendatuks, et hageja kutseoskuse või isikuomaduste tõttu käive kaupluses langes. Asjas puuduvad andmed hageja ja teiste müüjate töötulemuste ja kaupluse käibe kohta tervikuna. Ringkonnakohtu istungil kinnitasid pooled, et enne hageja tööle asumist oli kaupluses kaks müüjat ja pärast tema vabastamist jäi samuti kaks müüjat. Hageja asemele uut töötajat kostja tööle võtnud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kui tööandja lõpetab töölepingu TLS (redaktsioon kuni 01.07.2009) § 86 p 5 alusel põhjusel, et töötaja katseaja tulemused olid ebarahuldavad, siis peab tööandja kirjeldama, milles ebarahuldavad tulemused seisnesid ja vajadusel neid ka tõendama. Käesolevas asjas on kostja esitanud üldiseid väiteid, mis kirjeldavad hageja töösse suhtumist ja tööga toimetulekut. Kostja väitel ei tegelenud hageja piisavalt kataloogidega, ei soovitanud neid ostjatele. Hageja seda omaks ei võta. Tema sõnul ei tundnud ostjad kataloogide vastu mingit huvi, kuna tegemist oli maantee ääres asuva tööriideid müüva kauplusega, siis olid ostjad läbisõitjad, kes soovisid kaupa kohe kätte saada ja kataloogide alusel tellimustest ei olnud huvitatud. Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole kostja väite kinnituseks tõendeid esitatud. Ringkonnakohtu istungil väitis hageja, et müügisaalis oli kaks kataloogi, kostja esindaja, et katalooge oli üle 20-e. Tsiviilasjas kataloogide arvu kohta tõendid puuduvad. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja kaks kolleegi, kes samal ajal kaupluses töötasid, kasutasid katalooge ja müüsid nende alusel kaupa. Apellant tõi hageja tööga mittetoimetuleku näiteks ka juhtumi, kus hageja ei leidnud ostjale sobiva suurusega töövesti ja ost jäi sooritamata, kuigi sobiv vest oli tagaruumis olemas. Hageja kinnitas, et selline juhtum leidis üks kord aset, kuid ostjal pretensioone ei olnud ja, et sellise juhtumi toimumisest rääkis hageja ise hiljem kostjale ning kostja tõi selle kui etteheite hageja suhtes esile esmakordselt töövaidluskomisjonis. Apellant kinnitas, et tööandja ei ole kirjalikke juhiseid hagejale eraldi esitanud, samuti ei ole fikseeritud ühtegi fakti, kus hagejale oleks töötamise ajal ette heidetud tööga mittetoimetulemist, ebapiisavat suhtlemist või kauba mitte tundmist või leidmist kaupluse ruumidest. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et katseaja tulemusi hindab tööandja, kuid seda tuleb teha kooskõlas seadusega. TLS (redaktsioon kuni 01.07.2009) § 34 lg 1 kohaselt määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus töölepingu lõpetada (§ 86 punkt 5). Katseaja tulemuste hindamisel peab tööandja esile tooma konkreetsed faktid, millega tööandja rahul ei olnud ja kuidas tööandja töötaja tähelepanu nendele juhtis ning millised olid tähelepanu juhtimise tagajärjed. TLS (redaktsioon kuni 01.07.2009) § 33 lg 1 kohaselt võib töölepingus ette näha katseaja töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks. Käesolevas asjas puuduvad kindlad kriteeriumid, mille alusel kostja hindas kokkulepitud töö tegemisel hageja vajalikke võimeid, suhtlemisalast sobivust ja kutseoskusi. Asjas puuduvad tõendid, mida kohus saaks hinnata ja mille alusel järeldada, et hagejale oli katseaja alguses seatud eeldused ja nõuded ning hageja ei suutnud neid täita. Hageja kinnitas, et ta käis kostja juures töötamise ajal müüja kutset omandamas, kuid koolitusele ei suunanud teda kostja vaid hageja täiendas end omal kulul ja vabadel päevadel. Sellest saab ringkonnakohus järeldada, et kostja ei pidanud hageja kutseoskusi ebapiisavateks. Hageja suhtlemisoskuste ebapiisavaks lugemiseks ei ole asjas kostja poolt tõendeid esitatud.
8.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.