Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

panemata, väljapandu korrastamata. Konkreetse näitena toodud S-suuruses vesti puudumine väljapanekus. Kostja leiab, et hageja ei sobi töötama müüja ametikohal tema poes: tal puudus ülevaade müüdavatest kaupades, ei osanud pakkuda kaupa kliendile, ei osanud selgitada eri toodete eeliseid, ei tundnud kaupade kasutusjuhendeid, ei toonud kaupu laost müügisaali, ei tundnud tema põhiliseks töövahendiks olnud tootjate katalooge (tl. 11-12). Vaatamata korduvatele märkustele oli poe kahest sissepääsust üks pidevalt suletud. Selle läbi kannatas kaupluse läbimüük(tl.2). Kohtuistungil jäid pooled oma varemesitatud väidete ja põhjenduste juurde. Mxxxx Nxxxxx seletab, et tema arvates vabastati ta töölt, kuna kauplusel ei läinud hästi ja oli vaja raha kokku hoida, ühest müüjast vabaneda. Tööandja ütles talle, et Nxxxxx on siidikäpp. Nxxxxxx seletuse kohaselt tal Kastööris juhendajat ei olnud, ta varem töötas müüjana teises poes samas majas. Nüüd töötab Maximas. Müüjakursused läbis ja lõpetas ta 2008 kevadel. Poes arutas oma tööasju juhataja SxxxxxKxxxxxxx, kellele oli tema vabastamine üllatus. Nxxxxxx sõnul ei teinud talle kunagi etteheiteid ei juhataja, Oxx ega Lxxxx. xxxxx seletab, et ta kutsus poodi palju kliente- nii oma tuttavaid kui kliente tagasi. Nxxxxx ei nõustu ka sellega, et tal oli huvipuudus või ei teadnud kaupade asukohta- tal oli klientidega väga hea kontakt. Kliendid kataloogide abil kauba ostmise vastu huvi ei tundnud. M.Nxxxxx palub teha samasuguse otsuse nagu tegi töövaidluskomisjon. Kostja OÜ Kastöör esindaja V.Oxx kinnitab, et M.Nxxxxxxxxoli huvipuudus, ta oli siidikäpp. Tööandja esindajana oli Oxxx piinlik iga puudust poes Nxxxxxxxx nina peale visata. Kataloog on müüja oluline töövahend, kuna müügis olid tööriided ja töökaitsevahendid. M.Nxxxxx sai tööle võetud seetõttu, et ta jäi n.ö. tee peale ette, töötas samas majas teises poes. Kohtu küsimusele „miks Nxxxxxxxxxkatseaeg määrati" vastab V.Oxx: hea küsimus. Igaks juhuks. Et mine tea. Enda tagala kindlustamiseks. Küsimusele „mida soovis tööandja katseajal hinnata" vastab V.Oxx „ma arvan, et olen adekvaatne hindama katseaega. Et kuidas tööga toime tuleb. Kui Oxx küsis juhatajalt, kuidas Nxxxxx tööga toime tuleb, ütles juhataja, et Nxxxxx on mugav." Kostja palub tunnistada töölepingu lõpetamine seaduslikuks. Toimub väljapressimine kostja suhtes. Katseaja tulemused määrab tööandja. Nxxxxx laskis enda eest teistel tööd teha. Tunnistaja Mxxxx Lxxxx on OÜ Kastöör juhatuse liige. Põhilise müüjate juhendamise tegi V.Oxx. Tunnistaja kinnitusel oli Nxxxxx väga nõrk müüja, ta ei võtnud tööst osa, tal oli huvipuudus. 90% tööst kaupluses teeb müüja. Nxxxxx ei teinud kaupadele reklaami, müüja peab kaupa pakkuma, ei olnud kursis, kus miski on. Tal puudus omaalgatus. Nxxxxx töötas varem teises poes samas majas ja jättis hea töötaja mulje. Head töötajat ei taha keegi kaotada. Katseajata ei võeta kedagi tööle. M.Nxxxxx palub tunnistaja ütlusi mitte arvestada, kuna tunnistaja ja tööandja esindaja on elukaaslased. Kohtu seisukohad Kohus on seisukohal, et kostja poolt hagejale ette heidetav ei õigusta katseaja tulemuste hindamist ebarahuldavaks ja töölepingu lõpetamist Töölepingu seaduse § 86 p.5 alusel. Kohus tuvastas, et hageja oli võetud tööle müüjana (tl. 16-19) ja müüjana töötamise aluseks oli müüja ametijuhend (töövaidluskomisjoni toimikus tl.8). Hageja ega kostja ei ole kohtule avaldanud mingitest töötajale esitatud erinõuetest ega kutseoskustest, mida hagejalt kui müüjalt nõuti lisaks töölepingus ja ametijuhendis kirjapandule. Töölepingus (p.2.1) on kinnitatud, et töötaja omab selleks tööks vastavat eriharidust. Hageja kinnitusel tal varasem müüjakoolitus puudus, samas ei ole pooled esitanud väiteid selle kohta, et hageja oleks oma hariduse olemasolu või puudumist varjanud tööandja eest. Hageja, kostja ja tunnistaja

kinnitavad, et hageja omas varasema töökogemuse müüjana, sellega kursis olles tööandja kutsuski hageja enda juurde tööle. Sellest järeldub, et tööandjale oli hageja varasem tööalane taust teada. Tunnistaja M.Lxxxx ütlusi kohus arvestab kui usaldusväärseid, kuna kostjaga lähedastes suhetes olemise fakt iseenesest ei muuda ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistaja ütlused oma laadilt ja sisult ei anna alust ebausaldusväärsuse kahtluseks. Kohus tegi hageja, kostja ja tunnistaja ütluste põhjal kindlaks, et töölepingu sõlmimisel ei esitanud tööandja töötajale muid nõudeid peale ametijuhendis kirjapandute. Tööandja töölepingu sõlmimisel ei esitanud töötajale ega teinud endale selgeks tingimusi ja nõudeid, millele peab töötaja vastama, et ta loetaks katseaja edukalt läbinuks. Töötamise kestel ei teatanud tööandja töötajale ühestki puudusest töös või kutseoskustes ega osutanud, et need võiksid põhjustada katseaja ebarahuldava tulemuse. Tööandja poolt esitatud põhilised puudused hageja töös, mis olid aluseks katseaja tulemuste ebarahuldavaks hindamisel, on puudulik töö kataloogidega ja vähene aktiivsus kaupade pakkumisel. Kohus on seisukohal, et võttes aluseks hagejale laieneva müüja ametijuhendi (töövaidluskomisjoni tl.8), ei ole selle põhjal võimalik lugeda, et hagejalt selliste kohustuste täitmist oleks võinud oodata. Ametijuhendi p. 1.1 (millele osutab ka tööandja tl.30) näeb töökohustusena küll ette klientide teenindamise poes, kuid kui jaekaubandusettevõte kasutab selleks kaubanduse erivorme (kataloogimüük), siis tuleb see ka töötajale eelnevalt teatavaks teha, samuti võib see vajada eriväljaõpet või juhendamist. Võttes aluseks müüja ametijuhendi, ei saa müüja sobivuse tingimuseks seada ka aktiivset pakkumistegevust (reklaami, müügimehe tööd). Kohus on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et ta juhtis korduvalt hageja tähelepanu vajadusele kasutada katalooge, võivad küll tegelikkust õigesti kirjeldada, kuid see asjaolu ei õigusta katseaja tulemuste lugemist ebarahuldavaks. Kostja on loetlenud rea puudusi hageja töös (tl.t.11), mis oma olemuselt on kõik hinnangulised (ei tundnud kaupa, ei osanud selgitada jms). Hageja on need hinnangud seadnud kahtluse alla: tal oli klientidega hea kontakt, kõik ülemuste korraldused ja juhised täitis, sortimendi tundmine ei valmistanud mingeid raskusi jms. Kohtule ei ole esitatud ühtki fakti, millele tuginedes võiks lugeda, et tööandja hinnangudmis oma olemuselt on subjektiivset laadi- oleksid üldistatavad kui töötaja sobimatus või võimetus selleks tööks. Kohus märgib, et arvestades hageja ja kostja suhte laadi (kaupluseomanik käis kaupluses ja suhtles müüjatega), on loomulik, et omanikul on õigus ja võimalus anda töötajatele soovitusi ühes või teises küsimuses, kuid selliseid mistahes soovitusi ei saa võtta aluseks, et hinnata töötaja katseaega ebarahuldavaks. Seetõttu leiab kohus, et kostja poolt esile toodud soovitused hagejale, tähelepanujuhtimised ei tõenda, et hageja töös ka selliseid puudusi oli, mille alusel katseaja tulemused ebarahuldavaks võiks hinnata või mille tõttu hageja müüjatööks sobimatu oli. TLS § 33 lg.1 sätestab: töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. Töölepingu seadus võimaldab katseaja määrata vaid TLS § 33 lg.1 loetletud omaduste kindlakstegemiseks, aga mitte üldiste isikuomaduste kindlakstegemiseks. Selliste omaduste nagu „siidikäpp", mugav kindlakstegemiseks katseaega määrata ei ole lubatud. Ehkki katseaja tulemusi hindab tööandja (TLS §34 lg.l), peab olema kontrollitav, millistel asjaoludel need hinnangud põhinesid. Kui on kindlaks tehtud faktilised asjaolud, millel hinnangud põhinevad, tuleb uurida, kas hinnangud on olnud objektiivsed, asjatundlikud, sellel tegevusalal tavapärased jms. Käesolevas asjas on tööandja andnud need hinnangud tagantjärele ja tööprotsessi käigus töötajale teatavaks tegemata. Hageja, kostja ja tunnistaja ütlustest ei nähtu,

et hageja ei oleks oma tööga toime tulnud. Kostja etteheide, et üks poe kahest sissepääsust oli pidevalt suletud (p.8 tl.2) ei ole omistatav ainuüksi hagejale, kuna poes oli kolm müüjat. Kohus leiab, et töövaidlusasja lahendamise käigus on välja toodud üks konkreetne fakt- S number vesti väljapanemata jätmine-mida saab käsitada kui tööandja hinnangute aluseks olevat asjaolu. Selline üksikfakt on ebapiisav, et lugeda hageja katseaja tulemused ebarahuldavaks. „Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus" § 28 lg.1 sätestab: Ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Neil asjaoludel leiab kohus, et töölepingu lõpetamine Mxxxx Nxxxxxxxx TLS § 86 p.5 alusel on olnud ebaseaduslik. Töövaidluskomisjon rahuldas Mxxxx Nxxxxxx avalduse osaliselt ja M.Nxxxxx otsust ei vaidlustanud. Seetõttu saab kohus teha otsuse piirides, mis ei ületa töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsuse piire. TLS § 117 lg.2 alusel mõistab kohus M.Nxxxxxxxx hüvituse välja 1 kuu keskmise palga ulatuses, s.o. summas 5500 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulude kohta on praegu teada, et kostja kohtukulu on 350 krooni (riigilõiv tl.13). Kohtukulud jäävad kostja kanda.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.