Kohtuotsus avaldatakse kohtu kantselei kaudu 4. märtsil 2010 kell 16.00 Kentmanni 13, Tallinnas
koht Tsiviilasja number
2-09-27445
Tsiviilasi
EKhagi AS EA vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks 3201,18 krooni tööpäevas alates 12.05.2009.a. kuni kohtuotsuse jõustumiseni
Hagihind
659.443,08 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja EK(ik XXX, elukoht XXX);
esindajad
Hageja esindaja Katrin S (Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ ); Kostja AS EA (reg kood XXX, XXX) Kostja esindaja Mari R (Heli Raidve Tööõigusabi AS )
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 02.02.2010.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tühistada AS EAi poolt EK 11.05.2009.a. määratud distsiplinaarkaristus – töölepingu lõpetamine.
3.Tunnistada Enn Kaalepiga töölepingu lõpetamine 11.05.2009.a. TLS § 86 p 6 ja p 7 alusel ebaseaduslikuks ja ennistada EK tööle AS EA XXX1.ohvitseri ametikohale.
Välja mõista AS-lt EA EK kasuks sunnitud töölt puudutud aja eest ajavahemiku 12.05.2009.a. kuni 04.03.2010.a. eest 659.443,08 (kuussada viiskümmend üheksa tuhat nelisada
nelikümmend kolm krooni ja 8 senti) krooni ja sealt edasi 3201,18 (kolm tuhat kakssada üks krooni ja 18 senti) krooni tööpäevas kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulude jaotus
5.Jätta EK menetluskulud täies ulatuses AS EA kanda.
6.Jätta AS EA menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.EK ja AS EA vahel sõlmiti tööleping XXX., mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle XXX1. ohvitseri ametikohale. Töölepingu tingimusi on poolte vahel hiljem muudetud.
2.03.05.2009.a. AS EA käskkirjaga nr 16 k kõrvaldati hageja töölt alates 3. maist 2009.a. distsiplinaarasja menetlemise ajaks koos keskmise palga säilitamisega.
3.11.05.2009.a. koostatud AS EA käskkirjaga määrati hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine alates 11.05.2009.a. TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu ja sama seaduse § 86 p 7 alusel töötaja suhtes usalduse kaotamisel TLS § 103 lg 2 ja § 104 lg 2 p 3 alusel. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
4.10.06.2009.a. kohtusse esitatud hagiavalduses ja selle 29.07.2009.a. täpsustuses palub hageja: - tühistada talle 11.05.2009.a. määratud distsiplinaarkaristus - lugeda temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja p 7 alusel ebaseaduslikuks - ennistada hageja kostja juurde tööle ja - välja mõista kostjalt hageja kasuks sunnitud töölt puudumise aja eest keskmine palk arvestusega 3250 krooni tööpäevas alates 12.05.2009.a. kuni tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Lk 2 (14)
Hageja vastuses kostja vastusele nõustub hageja, et tema keskmise töötasu suuruseks päevas oli 3201,18 krooni.
5.Hageja ei nõustu talle määratud distsiplinaarkaristusega ja leiab, et temaga töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik ja talle määratud distsiplinaarkaristus tuleb tühistada järgmistel põhjustel: -
23.04.2009.a. TL turvaväravate läbimisel toimunud vahejuhtumi asjaolud on hagejale määratud distsiplinaarkaristuse käskkirjas moonutatud. AS GEVD osakonnajuhataja VÕ kirjas, naisturvatöötaja seletuskirjas ja hageja seletuskirjas olevad asjaolud on erinevad ja hageja kahjuks vasturääkivad;
-
töölepingu lõpetamine hagejaga ei ole põhjendatud kuna süütegu ei häirinud tööd ja hagejal ei olnud kehtivat distsiplinaarkaristust. TDVS § 3 kohaselt on töölepingu lõpetamine kõige raskem distsiplinaarkaristus, mida ei saa määrata töötajapoolse tühise rikkumise eest. Töövaidlust lahendaval organil on õigus ja kohustus hinnata süüteo asjaolusid ja nende tagajärgi tööandjale;
-
hagejale määratud distsiplinaarkaristus on ilmses vastuolus süüteo raskusega, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Vastab tegelikkusele, et hageja läbis 23.04.2009.a. TL turvaväravat, mis andis signaali ning kui ta tagasi pöördus ja väravat uuesti läbis, turvavärav uuest signaali ei andnud. Pärast turvavärava läbimist astus hageja naisturvatöötaja juurde, kuna meesturvatöötajat läheduses ei olnud, ning võttis nalja pärast kinni turvatöötaja kätest ja asetas need oma külgedele. Hagejal ei olnud kavatsust turvatöötajat solvata, ka ei kasutanud ta füüsilist jõudu turvatöötaja suhtes. Seejärel tuli hageja juurde meesturvatöötaja kes kontrollis hageja üle. Tagantjärele möönab hageja, et tegemist oli rumala naljaga ja hageja on nõus hea meelega oma käitumise eest vabandama;
-
kostja poolt väljastatud distsiplinaarkaristuse dokumendist ei nähtu, et hageja poolt toimepandud tegu oli nii raske, et see on vaadeldav esmakordse jämeda töökohustuste rikkumisena. Hageja on seisukohal, et tema tegu ei ole käsitletav jämeda töökohustuste rikkumisena. Hageja ei ole toime pannud tegu mis kvalifitseeruks Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11 lg 1 p 4 sätestatud teona (seksuaalne ahistamine), millele viitas G poolt saadetud kiri. Hageja leiab, et vaidluse lahendamisel tuleks lähtuda esmalt naisturvatöötaja seletuskirjast, kus viimane ei märgi, et hageja oleks teda katsunud intiimkehaosade piirkonnast, vaid kirjutab, et hageja võttis tema käed ja hakkas ennast katsuma. Turvatöötaja ei märgi ka oma seletuskirjas seda, et hageja käitumine oleks teda häirinud või, et hageja oleks teda seksuaalselt ahistanud. Hageja imiteeris oma kätega vaid turvatöötaja tavapärast tegevust asetades turvatöötaja käed hageja külgedele. Ka ei surunud hageja turvatöötajat oma kehaga vastu läbivalgustusseadet nagu seda väidab kostja;
-
kostja ei võtnud arvesse hageja poolt toimepandud teo asjaolusid. Toimepandud tegu ei saa käsitleda otsese töökohustuste rikkumisena. Hageja töötas kostja juures XXX esimese ohvitserina ning tema esmaseks ja põhiliseks töökohustuseks oli esimese ohvitseri kohustuste täitmine lennuki opereerimisel. Vaidlusalune sündmus toimus aga hageja tööle saabumisel, mitte tööülesannete täitmisel;
Lk 3 (14)
-
kostja ei ole tõendanud, et hageja tegu häiris kostja tööd. Vaidlusalune vahejuhtum toimus TL kui hageja suundus väljuvale lennule, vahejuhtum toimus mõne sekundi jooksul, pärast toimunud sündmust suundus hageja oma töökohustusi täitma. 28. aprillil 2009.a. kirjutas hageja peapiloot ML avalduse, milles teatas talle, et peale jutuajamist TL turvateenistuse juhtidega on arusaamatus lahendatud. Kõik pooled said aru, et vahejuhtum on lahendatud;
-
kostja ei võtnud hageja karistamisel arvesse hageja eelnevat käitumist, kuigi ta väidab seda käskkirjas teinud olevat, sest käskkirjas pole märgitud asjaolusid mille alusel ta otsustab valida hageja suhtes kõige rangema distsiplinaarkaristuse – töölepingu lõpetamise. Hageja on töötanud kostja juures peaaegu 17 aastat, tema töökohustuste täitmine on olnud laitmatu ning talle ei ole määratud ühtegi distsiplinaarkaristust. Vastupidiselt eeltoodule on kostja avaldanud hagejale tunnustust 2006.a. detsembris tänukirjaga, hagejat on tunnustatud piloodina VL ja JT raamatus „Kes on kes Eesti lennunduses” ning hageja on ka üks kahest Eesti piloodist kes omab õigust vedada lennukiga XXX riigijuhte. Arvestades sellega, et hageja omab Eesti lennunduses kokku staaži 36 aastat ja 6 kuud mille vältel ei ole hagejal olnud ühtegi töösuhetest tulenevat rikkumist, ei ole tööandja hagejale karistuse määramisel arvestanud TDVS § 8 lg 1 sätestatut ja hagejale määratud karistus töölepingu lõpetamise näol on ilmselges vastuolus toimepandud teoga;
-
hagejale määratud karistus on ebaproportsionaalne ega vasta süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele. TDVS § 23 lg 2 kohaselt tühistab kohus distsiplinaarkaristuse kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mittevastava karistusega.
6.Hageja väidab kohtule esitatud hagiavalduses ka seda, et kostja soovis hagejaga töölepingu lõpetada juba enne hageja poolt toimepandud tegu, sest kostja juhatus tegi 2009.a. alguses hagejale ettepaneku lõpetada töösuhe koondamisega. Kuna hageja ei olnud sellega nõus jäi töösuhe kestma, sest vastavalt kostja juures kehtivale kollektiivlepingule toimub kostja juures koondamine vanemusjärjestuse vastupidises järjekorras ja hagejat ilma nõusolekuga koondada ei saanud. Lisaks eeltoodule ning pärast töösuhte peatamist kostja poolt hagejaga 03.05.2009.a., kuid enne selle käskkirja hagejale tutvustamist 06.05.2009.a., tegi kostja hagejale 04.05.2009.a. taaskord ettepaneku töösuhe poolte kokkuleppel lõpetada TLS § 76 alusel. Kuna hageja keeldus ka sellest ettepanekust, hakkaski kostja käsitlema hageja poolt toimepandud intsidenti jämeda töökohustuste rikkumisena ning tegi 06.05.2009.a. hagejale teatavaks 03.05.2009.a. kuupäeva kandva käskkirja millega tema töösuhe peatati. 07.05.2009.a. koostas AS G kostjale kirja, milles viitab 23.04.2009.a. toimunud intsidendile püüdes hageja tegu käsitleda seksuaalse ahistamisena AS G töötaja suhtes.
7.Hageja on seisukohal, et ta ei ole kahjustanud kostja mainet ega põhjustanud AS G usaldamatust kostja vastu. Selline kostja väide hagejale koostatud käskkirjas on paljasõnaline. TLS § 104 lg 2 p 3 eeldab, et tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse põhjustamine tööandja vastu peab olema seotud varalise kahju tekitamisega või selle ohuga. AS G ei ole kostja tarbija, klient ega äripartner, vaid AS G osutab teenust AS TL , mis omakorda tegeleb ettevõttele kuuluvate lennujaamade käitamisega ja arendamisega, et tagada õhusõidukite, reisijate ja kauba maapealne teenindamine. Ettevõte haldab Eestis paiknevaid lennujaamu, mille hulka kuulub muuhulgas ka TL . Kostja ei ole käskkirjas viidanud, et hageja käitumine turvaväravas oleks tekitanud AS TL usaldamatuse kostja vastu. Hageja ei ole kostjale oma
Lk 4 (14)
käitumisega tekitanud ka varalist kahju ega ohtu selle tekkimiseks. Eeltoodust tulenevalt on hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 ja 104 lg 2 p 3 alusel ebaseaduslik.
8.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte vahel XXX. sõlmitud töölepingu koos selle muudatustega, AS EA käskkirjad 3.maist 2009.a. ja 11. maist 2009.a., tööraamatu koopia, AS TL kirja 23.04.2009.a. toimunud intsidendist reisiterminalis, foto 23.04.2009 kell 1.44 pärastlõunal TL turvakontrollis toimunust, AS G kirja 7. maist 2009.a. AS EA juhatuse esimehele, JI ettekande G turvajuhile 23.aprillist 2009, EK seletuskirja 30. aprillist 2009.a. AS EA peapiloodile, EK avalduse 28. aprillist 2009.a. AS EA peapiloodile, AS EA tänukirja EK detsembrist 2006.a., väljavõtte VL ja JT raamatust „Kes on kes Eesti lennunduses”, 4.mail 2009.a. EK edastatud kokkuleppe töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel TLS § 76 alusel. Hageja taotles kostjalt välja nõuda ka turvaväravates toimunud intsidendi kohta.
videosalvestis 23.04.2009.a. TLreisiterminali
Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Hageja tööülesanded ja pädevus on kirjas poolte vahel sõlmitud töölepingu p-s 2.5 ning üksikasjalikult määratud AS EAi Lennutegevuse Käsiraamatus (FOM). Hagejal oli kohustus töölepingu kohaselt kinni pidada FOM-is sätestatust. Tööandja tutvustas hagejale FOM-i ja selle muudatusi allkirja vastu. Viimane kord tutvustati seda hagejale 06.04.2009.a. Vormiriietuse kandmise korda reguleerib ka EA haldusjuhend ehk Administratiivkäsiraamat. Sellele on kõigil töötajatel ligipääs elektrooniliselt. FOM ja kollektiivleping kohustavad töötajat Administratiivkäsiraamatust kinni pidama Eeltoodust tulenevalt oli hageja teadlik oma töökohustustest ja tööandja poolt kehtestatud nõuetest tööülesannete täitmisele.
10.FOM-i üheks osaks olev vormiriietuse kandmise kord sätestab käitumisjuhised töötajatele kes kannavad vormiriietust. Vormiriietuse kandmise kord kohustab EAi vormiriietust kandvat töötajat olema ettevõtte väärikas esindaja, olema sõbralik ja taktitundeline, viisakas ja abivalmis. AS EA on kujundanud oma strateegia, mille järgi ettevõtte põhiväärtusteks on võitlusvaim, väärikus ja hoolivus. Kostja eeldab, et selliste väärtuste elluviimine eeldab töötajatelt viisakat, kolleegi, klienti ja koostööpartnerit väärtustavat käitumist. Ettevõtte strateegiat ja põhiväärtusi tutvustati töötajatele 2007.a. strateegiapäeval ja need on üleval ka äriühingusiseses intranetis. Eeltoodust tulenevalt kuulus hageja töökohustuste hulka lisaks piloodikohustustele ka kohustus käituda väärikalt, viisakalt, hoolivalt nii kolleegide, klientide kui ka koostööpartnerite suhtes.
11.23.04.2009 läbis hageja vastavalt kehtestatud korrale turvaväravaid. Kuna turvavärav andis hageja läbimise peale alarmi, paluti tal see uuesti läbida. Pärast turvavärava läbimist sammus hageja naisturvatöötaja juurde, haaras tema kätest kinni surudes turvatöötaja vastu läbivalgustusseadet ja vastavalt naisturvatöötaja seletusele hakkas naisturvatöötaja kätega ennast katsuma. EA sai juhtunust teada 27.04.2009 kui AS TL lennundusjulgestuse juht TP sellest kostjale ekirjaga teatas. TP pidas hageja käitumist kohatuks ja turvatöötajale väga ebameeldivaks.
Lk 5 (14)
Kostja ei nõustu hageja väitega nagu oleks 23.04.2009.a. intsidendi kohta koostatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas vahejuhtumi kohta koostatud kirjelduses asjaolud muutunud ja vasturääkivad. Kõikides seletuskirjades ja ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on öeldud, et hageja haaras oma kätega kinni turvatöötaja kätest ja pani turvatöötaja käed enda keha vastu. Ka hageja ise ei vaidlusta ega lükka ümber toimunud intsidenti ei hagiavalduses ega ka tema poolt 30.04.2009.a. kirjutatud seletuses.
12.Kostja on seisukohal, et hageja poolt 23.04.2009 toimepandut tuleb käsitleda AS G naisturvatöötaja seksuaalse ahistamisena. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse §-s 3 lg 1 p 5 kohaselt leiab seksuaalne ahistamine aset siis, kui esineb mis tahes alluvus- või sõltuvussuhtes isikule soovimatu tahtlik sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, mis loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna ning isik kas tõrjub sellist tegevust või talub sellist tegevust põhjusel, et see on otseselt või kaudselt väljendatuna eelduseks teenistusse või tööle võtmisele, töösuhte säilimisele, koolitusele lubamisele, tasu maksmisele või muudele eelistustele või soodustustele. Hageja poolt toimepandud tegu oli turvatöötajale soovimatu ja ta püüdis seda tõrjuda, mis nähtub turvatöötaja seletuskirjast, mille kohaselt üritas ta end vabastada; hageja tegu lõi alandava ja solvava õhkkonna turvatöötaja jaoks ning alandas tema väärikust, mida kinnitab AS G VD osakonnajuhataja kiri 07.05.2009.a. ja AS TL lennundusjulgestuse juht TP kiri ning tegemist oli ka füüsilise kontaktiga hageja ja turvatöötaja vahel, mis toimus vastu turvatöötaja tahtmist.
13.Kostja leiab, et hageja, ahistades kostja koostööpartneri töötajat, käitus vääritult, ebaviisakalt, üleolevalt ja solvavalt, millega pani toime äärmiselt jämeda töökohustuste rikkumise. Kuivõrd töölepinguseadus ei määratle esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise mõistet, on tööandja hinnangu küsimus millistest asjaoludest ja tagajärgedest sõltuvalt töötaja käitumist jämedaks töökohustuste rikkumiseks pidada. Kostja hinnangut hageja käitumisele mõjutasid toimunud fakt ise, selle mõju äriühingule kui ka kolmandatele isikutele ja ka töötaja enda suhtumine toimepandud rikkumisse. Hageja teole hinnangut andes võttis kostja arvesse seda, et - hageja poolt toimepandud tegu häiris AS TL ja AS G tööd niivõrd, et kostja koostööpartnerid olid sunnitud asetleidnud intsidendist kostjat teavitama; - kostja koostööpartnerid hindasid hageja poolt toimepandud tegu väga ebameeldivaks, vastuvõetamatuks ja nördimusttekitavaks ning avaldasid lootust, et kostja võtab tarvitusele abinõud, et midagi sellist tulevikus ei korduks; - tegemist ei olnud kostja sisese küsimusega, vaid hageja pani toime teo TL territooriumil turvakontrolli tsoonis, kus viibivad AS TL ja AS G töötajad ning lennureisile suunduvad reisijad kes kõik võisid toimunud intsidenti pealt näha; - hageja kandis EAi vormiriietust, mistõttu tema vääritu tegu oli pealtnägijatele otseselt seostatav kostja äriühinguga ja kahjustas seega oluliselt kostja mainet; - hageja põhjustas oma teoga kostja koostööpartneri töötajale psüühilisi kannatusi, asetades ta väärikust alandavasse olukorda kõigi turvakontrolli tsoonis viibinud pealtnägijate ees; - hageja seletusest ega temaga läbiviidud vestlusest ei nähtunud, et ta oma teo tõsidusest aru sai, seda kahetseb või edaspidi sellist käitumist vältida püüab. Hageja peab tehtud
Lk 6 (14)
tegu lihtsalt üheks naljaks ning tema seletustest ja vestlustest ilmnes hageja üleolev ja enesekindel suhtumine ja veendumus et ta ei ole midagi valesti teinud.
14.07.05.2009.a. AS G VD osakonnajuhataja VÕ poolt kostjale saadetud kirjas on märgitud, et 23.04.2009.a. toimunud intsident kahjustab oluliselt ettevõtete vahelist koostööd ja mõjub negatiivselt vastastikusele usaldusele. AS G viitab oma kirjas SoVS § 11 lg 1 p 4, mille kohaselt peab tööandja naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendades hoolitsema, et töötaja on töökeskkonnas kaitstud seksuaalse ahistamise eest. Sama seaduse § 6 lg 2 p 5 kohaselt loetakse tööandja tegevus diskrimineerivaks kui ta jätab täitmata § 11 lg 1 p 4 sätestatud kohustuse. Tööandja vastutus seisneb töötajale varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise kohustuses. Hageja vääritu tegu 23.04.2009.a. lõi olukorra, kus AS G ei suutnud oma töötajat ahistamise eest kaitsta, mille tulemusel oleks turvatöötajal olnud õigus nõuda tööandjalt talle tekitaud mittevaralise kahju hüvitamist. Eeltooduga põhjustas hageja oma vääritu käitumisega kostja koostööpartneri usaldamatuse kostja vastu ja tekitas ühtlasi kostjale varalise kahju tekkimise ohu.
15.Kostja olles teada saanud hageja poolt 23.04.2009.a. toimunud intsidendist, alustas asjaolude väljaselgitamist ning saadud vestluste, seletuste, koostööpartnerite kirjalike pöördumiste ja videosalvestuse analüüsimise tulemusena asus seisukohale, et hageja on toime pannud eriti jämeda töökohustuste rikkumise, millega kaasnes koostööpartnerite usaldamatuse põhjustamine ning otsustas hagejat 11.05.2009.a. karistada distsiplinaarkorras TLS § 86 p 6 ja 7 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise ja töötaja suhtes usalduse kaotuse tõttu töölepingu lõpetamisega.
16.Kostja ei nõustu hageja järgmiste väidetega: - hageja süütegu ei häirinud tööd. Hageja poolt toimepandud tegu häiris AS G ja AS TL tööd, sedavõrd, et sellest teavitati kostjat. Peale vahejuhtumist teadasaamist oli häiritud ka AS EAi töö kuna distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks tuli hageja töölt kõrvaldada. See häiris lendude korraldamist, samuti juhtkonna tööd, kes pidi välja selgitama vahejuhtumi asjaolusid väljaspool oma äriühingut koostööpartneritele; - määratud karistus on ilmses vastuolus süüteo raskusega. Hageja ei adu toimepandud teo raskust vaatamata temaga läbiviidud vestlustele ja teo asjaolude selgitamisele. Hageja ei saa aru millist mõju avaldas hageja poolt toimepandud „nali” naisturvatöötaja enesetundele ning millisesse alandavasse olukorda ta turvatöötaja asetas. Hageja poolt toimepandud teo toimepanemine mõnes rahvusvahelises lennujaamas kahjustaks oluliselt AS EA mainet; - hageja ei kasutanud turvatöötaja suhtes füüsilist jõudu. Hageja võttis kinni turvatöötaja kätest ja liigutas turvatöötaja käsi enda kehal. Selline tegevus ilma füüsilise jõu kasutamiseta ei ole võimalik; - hageja poolt toimepandud tegu ei ole käsitletav jämeda töökohustuse rikkumisena kuna ta ei puudutanud ennast turvatöötaja kätega tema intiimkehaosade piirkonnast. SoVS § 3 lg 1 p 5 kohaselt on seksuaalseks ahistamiseks mis tahes füüsiline seksuaalse olemusega käitumine. Õiguskirjanduses ja praktikas käsitletakse seksuaalse ahistamisena igasugust soovimatut ja õigustamatut füüsilist kontakti nagu puudutamine, kallistamine, näpistamine või ligitikkumine, mistõttu pole oluline millisest piirkonnast hageja end turvatöötaja kätega puudutas; - hageja imiteeris oma kätega turvatöötaja igapäevast tegevust. See hageja väide näitab tema küünilist ja üleolevat suhtumist turvatöötaja töösse; - hageja tegu ei saa käsitleda otseste töökohustuste rikkumisena, kuna turvaväravatest läbimine ei ole hageja otsene töökohustus. Selline hageja väide on väär. Vastavalt TLS § 48 lg 1 p 1 on töötaja kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi ning sama paragrahvi ja
Lk 7 (14)
lõike p 5 kohaselt ka seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid tööalaseid kohustusi. Lennuohutuse tagamise huvides on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 44 08.02.2000.a. kehtestatud kord, et kõik lennukimeeskonna liikmed peavad enne lennule minekut läbima turvakontrolli. Seega oli turvakontrolli läbimise kohustus otsene hageja töökohustus; - hageja väide, et ta kirjutas peapiloot ML, et arusaamatus on lahendatud, ei oma mingit sisulist ega tõenduslikku tähendust käesolevas vaidluses; - kostja ei arvestanud distsiplinaarkaristuse määramisel hageja eelnevat käitumist. Tööandja tuvastas distsiplinaarasja menetlemise käigus, et tegemist on äärmiselt jämeda töökohustuste rikkumisega, kuid tegi tulenevalt asjaolust, et hageja ja kostja töösuhe on kestnud üle 17 aasta, hagejale ettepaneku lõpetada töösuhe poolte kokkuleppel, et vältida hageja distsiplinaarkorras karistamist. Hageja sellega aga ei nõustunud. Hageja tuginemine käesolevas töövaidluses varem saadud tunnustustele ei ole asjakohane, ega muuda 23.04.2009.a. toimunud intsidenti olematuks; - hageja väide, et kostja soovis temaga töölepingut ka varem lõpetada, on paljasõnaline ega oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust.
17.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: hageja keskmise palga õiendi, väljavõtte Lennutegevuse käsiraamatust, väljavõtte administratiivkäsiraamatust, allkirjalehe juhenditega tutvumise kohta ja väljavõtte Naistöötajate õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ABC-st. Hageja seisukohad kostja vastusele.
18.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt 23.04.2009.a. toimunud vahejuhtumit tuleb käsitleda seksuaalse ahistamise juhtumina naisturvatöötaja suhtes. Kostja viited SoVS § 3 lg 1 p 5 ei ole hageja seisukoha kohaselt asjakohased. Kostja väidab, et hageja tegu lõi alandava ja solvava õhkkonna turvatöötaja jaoks ning alandas tema väärikust väites, et seda kinnitab AS G VD osakonnajuhataja oma kirjas ja AS TL lennundusjulgestuse juht TP, kuid nimetatud seisukohale, ei ole asunud naisturvatöötaja oma seletuskirjas. Hageja sõnul ei olnud tal mingit kavatsust naisturvatöötajat seksuaalselt ahistada. Asjaolu, et turvatöötaja oma käsi hageja kätest vabastada püüdis on isiku tavaline reaktsioon. Hageja nõustub kostjaga, et seksuaalseks ahistamiseks võib olla ka puudutamine, kuid leiab, et selleks saab olla siiski isiku intiimsetest kehaosadest puudutamine.
19.Hageja ei nõustu ka kostja väitega nagu poleks hageja aru saanud toimepandud teo raskusest. Kostja ei ole hagejaga vahejuhtumit arutanud, vaid palunud tal kirjutada üksnes seletuskirja. 30.04.2009.a. seletuskirjas märkis hageja, et on tagantjärele mõeldes aru saanud, et tegemist on rumala naljaga ja ta on nõus vabandama. Kohtuotsuse põhjendused.
20.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - EKasus kostja juurde tööle XXX. sõlmitud töölepingu alusel XXX1. ohvitseri ametikohale; - hageja oli teadlik oma töökohustustest ja tööandja poolt kehtestatud nõuetest tööülesannete täitmisele, s.o. sellest, et hageja tööülesanded ja pädevus on kirjas poolte vahel sõlmitud töölepingu p-s 2.5 ning üksikasjalikult määratud AS EAi Lennutegevuse Käsiraamatus (FOM), samuti sellest, et hagejal oli kohustus kinni pidada FOM-is sätestatust, mida hagejale oli allkirja vastu tutvustatud viimati 06.04.2009.a. ning, et vormiriietuse kandmise korda
Lk 8 (14)
reguleerib ka EAi haldusjuhend ehk Administratiivkäsiraamat, millele on töötajatel ligipääs elektrooniliselt ja et FOM ja kollektiivleping kohustavad töötajat Administratiivkäsiraamatust kinni pidama; - 23.04.2009.a. toimus TL turvatsooni turvaväravaid läbides intsident kus hageja, läbides turvaväravat teist korda, kuna esimesel korral oli turvaväravate läbimisel käivitunud alarmsignaal, sammus pärast värava läbimist G turvatöötaja JIjuurde, võttis tema käed ja pani need oma külgedele. Turvatöötaja vabastas oma käed, misjärel saabus hageja juurde meesturvatöötaja kes teostas hagejale tavapärase kontrolli; - 03.05.2009.a. AS EA käskkirjaga nr 16 k kõrvaldati hageja töölt alates 3. maist 2009.a. distsiplinaarasja menetlemise ajaks koos keskmise palga säilitamisega; - 11.05.2009.a. koostatud AS EA käskkirjaga määrati hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine alates 11.05.2009.a. TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu ja sama seaduse § 86 p 7 alusel töötaja suhtes usalduse kaotamisel § 103 lg 2 ja § 104 lg 2 p 3 alusel; - hageja keskmise päevapalga suuruseks kostja juures töötamise ajal oli 3201,18 krooni. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja käitumist 23.04.2009.a. turvaväravas saab hinnata naisturvatöötaja seksuaalse ahistamisena, kas hageja poolt toimepandud süütegu häiris tööd, kas hagejale määratud distsiplinaarkaristus on kooskõlas või vastuolus hageja poolt toimepandud süüteo raskusega, seega kas karistus on proportsioonis süüteo raskusega, kas hageja poolt toimepandud tegu on kvalifitseeritav esmakordse jämeda töökohustuste rikkumisena, kas kostja on hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel arvesse võtnud toimepandud teo asjaolusid, kas hageja poolt toimepandud tegu on hageja töökohustuste rikkumine ning kas kostja on hagejale karistuse määramisel arvestanud ka hageja eelnevat käitumist.
21.AS EAi juhatuse liikme RKpoolt 11.05.2009.a. koostatud hageja distsiplinaarkorras karistamise käskkirjas on märgitud järgmist: 27.04.2009.a. saatis AS TLlennundusjulgestuse juht TP EAile kirja, milles kirjeldas 23.04.2009.a. TLreisiterminali töötajate töökäigus toimunud intsidenti. Nimelt sammus EAi piloot EKpärast seda, kui turvavärav seda läbides alarmi andis, naisturvatöötaja juurde, surus oma kehaga turvatöötaja vastu läbivalgustusseadet, haaras tema kätest, surus naisturvatöötaja käed vastu oma keha ning liigutas neid üles alla. Tegemist oli turvatöötaja jaoks väga ebameeldiva intsidendiga ning TLseisukohast täiesti kohatu käitumisega. 07.05.2009.a. saatis AS GEVD osakonnajuhataja VÕAS EAile kirja, milles kinnitas selgelt, et toimunud ebameeldiv intsident kahjustas ettevõtete vahelist ladusat koostööd ja G usaldust EAi suhtes. Nimelt peab G tööandjana vastavalt Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11 lg 1 p 4 tagama, et tema töötajaid ei ahistata. Koos intsidendis kannatanud naisturvatöötajaga kaaluti tõsiselt ka politseisse pöördumist. EAi põhiväärtuseks on võitlusvaim, väärikus ja hoolivus. Tööandja ootab oma töötajatelt viisakat, kolleegi, klienti ja koostööpartnerit väärtustavat käitumist. Administratiivse Käsiraamatu üheks osaks olev Vormiriietuse kandmise kord sätestab veelgi rangemad ja täpsemad käitumisjuhised töötajatele kes kannavad vormiriietust. Vastavalt vormiriietuse kandmise korra üldosale kohustub töötaja, kes kannab EAi vormiriietust olema ettevõtte väärikas esindaja, olema sõbralik, taktitundeline, viisakas ja abivalmis jne.
Lk 9 (14)
Oma ebaviisaka ja vääritu käitumisega turvatöötaja suhtes rikkus EKnii ettevõtte põhiväärtusi kui Vormiriietuse korda, mida saab lugeda töökohustuste jämedaks rikkumiseks. Vastavalt individuaalse töölepingu nr 72/97 punktile 2.5 peab töötaja oma töös juhinduma Lennutegevuse Käsiraamatust (edaspidi FOM) ja selle sätetest kinni pidama. Nii FOM kui EAi ja ELA vahel sõlmitud kollektiivleping kohustavad töötajaid kinni pidama EAi Administratiivses Käsiraamatus toodud sätetest. EKon tutvunud ja teadlik nii FOM-is, kollektiivlepingus kui ka EAi Administratiivses Käsiraamatus esitatud nõuetega. Oma seletuskirjas kinnitab Enn Kaalep, et kirjeldatud intsident tema ja naisturvatöötaja vahel leidis aset, kuid tema kinnitusel ei olnud tal mingit kavatsust turvatöötajat solvata, vaid ta püüdis nalja teha. 23.04.2009.a. ettenähtud turvakontrolli läbides kahjustas EKoma käitumisega EAi mainet, põhjustades G poolse usaldamatuse EAi suhtes ning rikkus jämedalt oma töökohustusi. Töötaja süütegu on kvalifitseeritav töölepingu seaduse § 48 lg 1 p 1 ja p 5 rikkumisena, mille kohaselt on töötaja kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi ning täitma samuti seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. Vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 punktile 1 on distsiplinaarsüüteoks töölepingu seaduse § 48 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 punktile 2 on distsiplinaarsüüteoks töölepinguseaduse § 104 2. lõikes nimetatud süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse. Võttes arvesse eeltoodut käsin:
1.lõpetada AS-i EA ja EKvahel 02.05.1997.a. sõlmitud tööleping nr 72/97 distsiplinaarkaristusena Eesti Vabariigi töölepinguseaduse § 86 p 6 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu, § 86 p 7 töötaja suhtes usalduse kaotamisel, § 103 lg 2 alusel ja § 104 lg 2 ja 3 alusele.
2.töölepingu lõpetamise päevaks on vastavalt distsiplinaarvastutuse seaduse § 12 lg 1 sättele 11. mai 2009.a.
3.maksta EKvälja lõpparvega puhkusekompensatsioon 29 kasutamata puhkusepäeva eest ja viimasel kuul väljateenitud töötasu
4.väljastada EKtööraamat.
22.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus järgmistest seadusesätetest: - TDVS (töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse) § 2 p 1 ja 2 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), mis sätestavad, et distsiplinaarsüütegudeks on töölepingu seaduse paragrahvides 48 ka 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine (p 1) ning töölepinguseaduse paragrahv 104 2.lõikes nimetatud süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse; - TDVS § 8 p 1, mille kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega; - TDVS § 23 lg 2, mille kohaselt kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Kui töötajale on karistusena määratud töölepingu lõpetamine, siis juhindub kohus ka töölepingu seaduse paragrahvist 144.
Lk 10 (14)
- ITLS (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse) §-st 28 lg 1 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes; - TLS (töölepingu seaduse) § 86 p 6 ja p 7 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), milliste kohaselt võib tööandja lõpetada määramata või määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutahtaja möödumist tööandjapoolsel töökohustuste rikkumisel (p 6) ja töötaja suhtes usalduse kaotamise (p 7). - TLS (töölepingu seaduse) § 103 lg 2 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt võib tööandja töölepingu töötajaga lõpetada ka tööandja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest; - TLS §-st 104 lg 2 p 2 ja p 3 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu usalduse kaotamisega kui töötaja on seadnud ohtu tööandja vara säilimise või põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu; - TLS §-st 144 lg 1 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt on vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle paragrahvis 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada ning - SoVS (Soolise võrdõiguslikkuse seaduse) §-s 3 lg 1 p 5 (01.01.2009.a. – 23.10.2009.a. kehtinud redaktsioon) sätestatut, mille kohaselt leiab seksuaalne ahistamine aset siis, kui esineb mis tahes alluvus- või sõltuvussuhtes isikule soovimatu tahtlik sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, mis loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna ning isik kas tõrjub sellist tegevust või talub sellist tegevust põhjusel, et see on otseselt või kaudselt väljendatuna eelduseks teenistusse või tööle võtmisele, töösuhte säilimisele, koolitusele lubamisele, tasu maksmisele või muudele eelistustele või soodustustele.
23.Kohus nõustub hagejaga, et kostja on hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas moonutanud 23.04.2009.a. TLturvatsoonis turvaväravate läbimise käigus toimunud intsidenti hageja kahjuks. Nimetatu leidis tõendamist kohtuistungil vaadatud turvalindi videosalvestusega. Videolindilt nähtuvalt ei surunud EKoma kehaga naisturvatöötajat vastu läbivalgustusseadet, vaid turvatöötaja seisis kogu toimunu vältel, mis kestis mõne sekundi, turvavärava kõrval lindi ääres ja kontakt EKning naisturvatöötaja keha vahel puudus. Samuti ei liigutanud EKnaisturvatöötaja käsi oma kehal üles alla, vaid asetas need hetkeks oma külgedele, misjärel naisturvatöötaja oma käed vabastas.
24.Kohus asub seisukohale, et kohtuotsuse p-s 23 kirjeldatud vahejuhtum ei ole käsitletav hageja poolt naisturvatöötaja suhtes toimepandud seksuaalse ahistamisena SoVS § 3 lg 1 p 5 sätestatu mõttes. SoVS §-s 3 lg 1 p 5 (01.01.2009.a. – 23.10.2009.a. kehtinud redaktsioon) kohaselt saab seksuaalne ahistamine toimuda vaid alluvus - või sõltuvussuhtes olevate isikute vahel ning seksuaalse ahistamise eelduseks peab olema ametialase eelistuse või soodustuse
Lk 11 (14)
saamine. EK ja JIvahel ei olnud ei alluvus – ega sõltuvussuhet, samuti ei olnud Julia Ivanoval ei otseselt ega kaudselt võimalik saada Enn Kaalepilt ametialaseid eelistusi või soodustusi. Kohus nõustub kostjaga, et EKpoolt toimepandu oli Julia Ivanovale ebameeldiv, mida tõendab JIseletuskiri AS G turvajuhile ja ka AS G VD osakonnajuhataja VÕpöördumine AS EA juhatuse esimehe poole 07.05.2009.a. kirjaga, samuti nõustub kohus, et EKkasutas JIsuhtes ka füüsilist jõudu, sest teisti ei ole võimalik teise inimese käsi liikuma panna, kuid kohus leiab, et tõendatud ei ole EKtahe toime panna teise isiku väärikuse alandamist või tema solvamist, vaid pigem oli tegemist mõtlematu ja rumala tegevusega EKpoolt, mida ta ise naljaks pidas.
25.Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt toimepandud tegu oli esmakordne jäme töökohustuste rikkumine TLS § 103 lg 2 mõttes, mille alusel oli kostjal õigus hagejaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel lõpetada, sest kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu just nimetatud alustel. Kuna kostja ei ole lõpetanud hagejaga töölepingut TLS § 103 lg 1 alusel, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust poolte väited sellest kas hageja käitumine häiris kostja tööd või mitte või häiris see hoopis kostja koostööpartnerite tööd, sest TLS § 103 lg 1 nimetud rikkumise tõttu kostja hagejaga töölepingut lõpetanud ei ole. Kostja sisustab hageja poolt toimepandud jämeda töökohustuste rikkumise distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas sellega, et hageja rikkus oma ebaviisaka ja vääritu käitumisega turvatöötaja suhtes nii ettevõtte põhiväärtusi, milleks on võitlusvaim, väärikus ja hoolivus, kui ka Administratiivse Käsiraamatu üheks osaks olevas Vormiriietuse kandmise korras sätestatud rangeid ja täpseid käitumisjuhiseid töötajatele kes kannavad EAi vormiriietust ning Lennutegevuse Käsiraamatus (FOM) olevat vormiriietuse kandmise korda. Kohus nõustub kostjaga, et hageja rikkus 23.04.2009.a. AS EAi Administratiivse Käsiraamatu üheks osaks oleva Vormiriietuse kandmise korra punkti 7.1.2.alapunkti 2, mille kohaselt peab EAi vormiriietust kandev isik olema taktitundeline ja viisakas ning ka Lennutegevuse Käsiraamatus (FOM) sätestatud vormiriietuse kandmise korda, mille kohaselt peavad meeskonnaliikmed panema erilist rõhku korralikule ja viisakale käitumisele, kuid kohus asub seisukohale, et hageja poolt toimepandud rikkumist ei saa käsitleda töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumisena mille eest oleks tööandjal õigus töötajaga tööleping lõpetada TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 alusel, eriti kui arvestada seda, et kohus asus kohtuotsuse eelmises punktis seisukohale, et hageja käitumine ei ole käsitletav naisturvatöötaja suhtes toimepandud seksuaalse ahistamisena. Seega oli hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 alusel ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik.
26.Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kas hageja poolt 23.04.2009.a. toimepandud tegu on selline, mis andis kostjale aluse hagejaga tööleping lõpetada TLS § 86 p 7 ja § 104 lg 2 p 2 ja p 3 alusel, mille kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu usalduse kaotamisega kui töötaja on seadnud ohtu tööandja vara säilimise või põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Tulenevalt asjaolust, et kostja on hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas üksnes kirjeldanud 23.04.2009.a. TLturvakontrolli turvaväravates toimunud intsidenti ning seda, et AS G VD osakonnajuhataja VÕsaatis AS-le EA 7. mail 2009.a. toimunud sündmuse kohta kirja väites, et see kahjustas ettevõtete vahelist ladusat koostööd ja G usaldust EAi suhtes väites, et tulenevalt SoVS § 11 lg 1 p 4 peab tööandja tagama, et tema töötajaid ei ahistataks, leiab kohus, et kostja ei ole põhjendanud karistuse määramise käskkirjas ega tõendanud ka kohtus kuidas seadis hageja ohtu tööandja vara säilimise. Kohus on seisukohal, et ainuüksi
Lk 12 (14)
kostja väide, et AS G turvatöötaja JIvõib nõuda aasta jooksul oma tööandjalt AS-lt G mittevaralist kahju, kuna tööandja võimaldas tema suhtes töökohal toime panna väidetava seksuaalse ahistamise, ei saa kohtu arvates olla aluseks hagejaga töölepingu lõpetamisel TLS § 104 lg 2 p 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt on hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 ja 104 lg 2 p 2 alusel asjaolude puudumisel ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik.
27.Kohus nõustub kostjaga, et AS G on oma kirjas AS-le EA märkinud, et 23.04.2009.a. toimunud juhtum kahjustas ettevõtete vahelist ladusat koostööd ja G usaldust EAi suhtes. Eeltoodust tulenevalt võiks 23.04.2009.a. hageja poolt toimepandud hageja tegu põhjustada AS G usaldamatuse AS EA vastu. Kohus leiab aga, et kuivõrd AS G VD osakonnajuhataja on oma kirjas kostja juhatuse esimehele märkinud ka seda, et AS G loodab, et kostja teeb kõik endast sõltuva, et selliseid asju tulevikus ei juhtuks, saab sellest teha järelduse, et AS G ja AS EAi vaheline koostöö jätkub ka pärast toimunud juhtumit ja usaldus koostööpartneri vastu tulenevalt hageja käitumisest ei kadunud lõplikult. Tulenevalt asjaolust, et TDVS § 8 p 1 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega ning sama seaduse § 23 lg 2 kohaselt tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega, tuleb kohtul juhindudes TLS § 144 sätestatust hinnata kas hagejale määratud distsiplinaarkaristus on kooskõlas tema poolt toimepandud süüteo asjaoludega ning kas tööleping on hagejaga lõpetatud otstarbekalt. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel arvesse võtnud hageja eelnevat käitumist, kuigi ta väidab seda käskkirjas teinud olevat. Kostja ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas esile toonud asjaolusid mille alusel ta on otsustanud valida hageja suhtes kõige rangema distsiplinaarkaristuse – töölepingu lõpetamise. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on kostja juures töötanud peaaegu 17 aastat, mida tõendab ka poolte vahel sõlmitud tööleping ja hageja tööraamat ning, et enne 23.04.2009.a. toimunud vahejuhtumit on hageja käitumine on olnud laitmatu ja hagejale ei ole määratud ühtegi distsiplinaarkaristust. Poolte vahel puudub ka vaidlus selles, et kostja avaldas hagejale tunnustust 2006.a. detsembris tänukirjaga ning, et hagejat on tunnustatud piloodina VLja JTraamatus „Kes on kes Eesti lennunduses”, kus on ka märgitud, et hageja on ka üks kahest Eest piloodist kes omab õigust vedada lennukiga XXXriigijuhte. Arvestades hageja eelnevat käitumist ja käesoleva kohtuotsuse punktis esiletoodud süüteo toimepanemise asjaolusid, asub kohus seisukohale, et hagejale määratud distsiplinaarkaristus – töölepingu lõpetamine – on ilmses vastuolus hageja poolt toimepandud süüteoga, millest tulenevalt tuleb hagejale määratud distsiplinaarkaristus TDVS § 23 lg 2 kohaselt tühistada.
28.ITLS § 29 lg 1 kohaselt, on töötajal töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel õigus nõuda endist tööd või ametikohta. Sisuliselt sama sätestab ka TLS § 117 lg 1, mille kohaselt on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Hageja on valinud õiguskaitsevahendiks enda tööle ennistamise ja palub välja mõista keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest 3201,18 krooni päevas, mille suuruse üle pooltel vaidlus puudub.
Lk 13 (14)
Kuivõrd hageja on olnud sunnitult töölt eemal alates 12.05.2009.a. kuni käesoleva ajani, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele keskmine palk 206 tööpäeva eest summas 659.443,08 krooni ja sealt edasi 3201,18 krooni päevas kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
29.Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata EKavalduse 28. aprillist 2009.a. AS EA peapiloodile ja väljavõtte Naistöötajate õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ABC-st, kuna esimene neist ei oma vaidluse lahendamisel tähendust ega ole seega asjakohane tõend TsMS § 238 lg 1 kohaselt ning teine ei vasta TsMS § 272 lg 1 sätestatud dokumentaalse tõendi mõistele. Tsiviilasja hinna määramine.
30.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 129 lg 1, mille kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses hagihinnaks kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summas, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind 25.000.- krooni ning TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks käesolevas asjas 659.443,08 krooni. Menetluskulude jaotamine
31.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Lk 14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.