Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Asjaolud ja menetluse käik GVR(hageja) esitas AKTSIASELTSI AT(kostja) vastu töövaidluskomisjonile neli avaldust. Hageja palus kostjalt välja mõista vähemtasutud palga summas 50 000 krooni, kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise 7621 krooni, hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 82 alusel summas 48 000 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu palga 24 000 krooni.

Avalduste kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 04.06.2007.a. Hageja brutopalk oli 24 000 krooni kuus. Alates 2008.a oktoobrist hakkas hageja palk vähenema ning hagejale maksti põhjust selgitamata brutopalka järgnevalt: 2008.a oktoobris 22 000 krooni, 2008.a novembris 19 000 krooni, 2008.a detsembris 14 680 krooni, 2009.a jaanuaris 12 383 krooni, 2009.a veebruaris 10 383 krooni ja 2009.a märtsis 9300 krooni. Seoses kostja poolse töölepingu rikkumisega, lõpetas hageja töölepingu 03.04.2009.a vastavalt TLS § 82. Kostja on jätnud hagejale osaliselt tasumata ka kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise. Tasumata on 7621 krooni. Kostja vaidles avaldustele vastu. Töölepingu kohaselt oli töötaja palgamäär Eesti Vabariigis kehtestatud palga alammäär. Lisaks maksti hagejale konkurentsikeelu eest hüvitist 4 000 krooni kuus. Töölepingu järgi võis kostja tasuda hagejale lisatasu ning tööandja on seda õigust kasutanud. Töötaja palk ei olnud 24 000 krooni kuus. Sellest tulenevalt ei nõustu kostja hagejapoolse töölepingu lõpetamisega. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas avaldused osaliselt. Töövaidluskomisjoni 08.07.2009.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/2325/09 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja täiendavad töötasud 2008.a oktoobri eest 1000 krooni, novembri eest 4000 krooni. detsembri eest 8320 krooni, 2009.a jaanuari eest 10 617 krooni, veebruari eest 12 617 krooni ja märtsi eest 7430 krooni. Töövaidluskomisjoni 08.07.2009.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/2327/09 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kasutamata puhkuse hüvitis 6802 krooni. Töövaidluskomisjoni 08.07.2009.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.402/2326/09 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töölepingu lõpetamise hüvitis 46 000 krooni. Töövaidluskomisjoni 08.07.2009.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/2328/09 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lõpparve kinnipidamise eest hüvitis 23 000 krooni. Kostja esitas taotlused hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Samuti esitas AKTSIASELTS AT(kostja) GVR(hageja) vastu töövaidluskomisjonile avalduse. Kostja palus lugeda töölepingu lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel 27.04.2009.a ja mõista hagejalt TLS § 84 lg 2 alusel kostja kasuks välja hüvitis töölepingu lõpetamise eest enne etteteatamistähtaja möödumist 9 912 krooni. Töövaidluskomisjoni 08.07.2009.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/2411/09 jäeti avaldus rahuldamata. 21.08.2009.a esitas AKTSIASELTS AT(kostja) hagiavalduse GVR(hageja) vastu Harju Maakohtusse. Kostja palus lugeda töölepingu lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel 27.04.2009.a ja mõista hagejalt TLS § 84 lg 2 alusel kostja kasuks välja hüvitis töölepingu lõpetamise eest enne etteteatamistähtaja möödumist 9 912 krooni. Hagiavalduse kohaselt esitas töötaja 27.03.2009.a tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel alates 04.04.2009.a. Kuna tööandja ei vähendanud ebaseaduslikult töötaja palka, siis ei nõustunud tööandja avaldusega ja palus töötajal tööd jätkata. Töötaja siiski 06.04.2009.a enam tööle ei ilmunud. Kostja leiab, et hagejal ei olnud õigust töölepingut TLS § 82 alusel lõpetada. Kuna töötajal puudus TLS § 82 lg 1 järgi töölepingu lõpetamiseks alus, siis võib töövaidlusorgan lugeda töölepingu töötaja töölt ärajäämise tõttu lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel pärast ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumist. Töötaja on teavitanud tööandjat töölepingu lõpetamisest vähem ette 14 tööpäeva. Hageja vaidles kostja hagile vastu.

Harju Maakohtu 24.11.2009.a määrusega liideti GVR hagid ja AKTSIASELTSI AT hagi ühte menetlusse.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 04.06.2007.a töölepingu, millega hageja asus kostja juurde tööle ekspedeerija ametikohale katseajaga kaks kuud. Tulenevalt töölepingu punktist 5.1 on töötaja palgamäär kuus Eesti Vabariigis kehtestatud palga alammäär. Töölepingu punkti 5.2 kohaselt võis tööandja maksta töötajale lisatasu. Vastavalt töölepingu punktile 9.4 maksab tööandja töötajale konkurentsikeelu eest hüvitist 4000 krooni kuus, mis arvestatakse töötasu hulka. 04.06.2007.a on pooled samuti kokku leppinud, et tööandja poolt töötajale kuus makstav palgamäär koos lisatasudega on katseajal 23 000 krooni. 27.03.2009.a on hageja esitanud kostjale töölepingu lõpetamise avalduse, mille kohaselt lõpetab hageja töölepingu 03.04.2009.a TLS § 82 lg 1 alusel. Alates 01.07.2009.a kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. Hageja väite kohaselt oli poolte vahel kokkulepe, et pärast katseaja lõppu on hageja palk 24 000 krooni kuus. Kohtu hinnangul on see väide tõendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pärast katseaja lõppu kuni 2008.a septembrini maksis kostja hagejale palka 24 000 krooni kuus. Seega kinnitab poolte kokkulepet kostja faktiline käitumine. Samuti kinnitab poolte kokkulepet kostja raamatupidaja 10.01.2008.a tõend, et hageja brutopalk on 24 000 krooni kuus. Hageja väidet kinnitab ka töölepingu sõlmimisele eelnenud poolte e-kirja vahetus, mille kohaselt on kostja teinud hagejale ettepaneku, et hageja palk esimesel töötamise kuul on 20 000 krooni, teisel kuul 21 000 krooni, kolmandal kuul 22 000 krooni, neljandal kuul 23 000 krooni ja pärast seda tõuseb palk vastavalt töötulemustele. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli kokkulepe, et pärast katseaja lõppu on hageja palgaks 24 000 krooni kuus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 2008.a oktoobrist maksis kostja hagejale palka hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduses kirjeldatud suuruses. Seega maksis kostja hagejale palka kokkulepitust vähem. Tulenevalt TLS § 82 lg 1 teatab töötaja töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitamata jätmine. Kuna kostja ei maksnud hagejale palka kokkulepitud suuruses, siis on kostja rikkunud töölepingut ning hagejapoolne töölepingu lõpetamine on seaduslik. Kuigi on leidnud tõendamist, et hageja palk oli 24 000 krooni kuus, tuleb hageja nõuete rahuldamisel arvestada, et hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsuseid vaidlustanud. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista täiendavad töötasud 2008.a oktoobri eest 1000 krooni, novembri eest 4000 krooni, detsembri eest 8320 krooni, 2009.a jaanuari eest 10 617 krooni, veebruari eest 12 617 krooni ja märtsi eest 7430 krooni.

Kuni 30.06.2009.a kehtinud puhkuseseaduse § 25 sätestas, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista täiendav rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest 6802 krooni. TLS § 82 lg 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TLS § 82 lg 2 järgse hüvitisena 46 000 krooni. TLS § 119 lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 23 000 krooni. Kostja on leidnud, et hüvitiste suuruse arvestamisel ei tohiks arvesse võtta kostja poolt hagejale konkurentsikeelu eest tasutud hüvitist. Kohus sellega ei nõustu. Töölepingu punkti 9.4 kohaselt arvestatakse töötajale makstud konkurentsikeelu hüvitis 4000 krooni töötasu hulka. Seega on pooled kokku leppinud, et see on palga osa. TLS § 82 lg 2 ja § 119 lg 2 sätestatud hüvitised on seotud palgaga. Seega puudub kohtul alus TLS § 82 lg 2 ja § 119 lg 2 sätestatud hüvitiste väljamõistmisel jätta konkurentsikeelu hüvitist arvestamata. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad hageja hagid rahuldamisele. Kuna kohus leidis, et hageja poolne töölepingu lõpetamine oli põhjendatud, siis tuleb kostja hagi jätta rahuldamata. Töövaidluskomisjoni 08.07.2009.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/2325/09 välja mõistetud töötasudest kuulusid 2008.a oktoobri ja novembri töötasud summas 5000 krooni viivitamatult täitmisele. Kostja väidete kohaselt on ta viivitamata täitmisele kuulunud summad brutosummas hagejale tasunud. Hageja sellele vastu ei vaielnud. Seega tuleb nimetatud asjaolu kohtuotsuse täitmisel arvestada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna maakohtu menetluses olevad hageja nõuded rahuldatakse ja kostja hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.