Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2010, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-09-55838
Tsiviilasi
Merike Leesment hagi AS Swedbank vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
61 904.70 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Merike Leesment, kostja AS Swedbank, rk 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040, Tallinn; kostja esindaja Kadri Riisalu, [email protected] . kirjalik
Menetlus
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1, 174 lg 1 ja 3, 178 lg 1, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Rahuldada Merike Leesmenti hagi. Välja mõista aktsiaseltsilt Swedbank 61 904 (kuuskümmend üks tuhat üheksasada neli) krooni 70 senti töölt sunnitult puudutud aja eest 15. juuni 2009 kuni 22. september 2009 Merike Leesmenti (Leesment) kasuks. Nimetatud summalt kuuluvad kinnipidamisele kõik töötasult seadusega ettenähtud maksud ja maksed. Merike Leesmenti menetluskulud jäävad AS Swedbank kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja töötas AS Swedbank regioonikontori juhataja ametikohal. 19.06.2009 M. Leesment koodnati. Hageja vaidlustas koondamise töövaidluskomisjonis. Lõuna Tööinspektsiooni
töövaidluskomisjoni 15.09.2009 otsusega töövaidlusasjas 9.2-2/3867-2009 rahuldati Merike Leesmenti avaldus. Ta ennistati tööle ning mõisteti tema kasuks töölt sunnitult puudutud aja eest hüvitis 38 500 krooni. Hageja on seisukohal, et keskmine töötasu on välja mõistetud ebaõiges suuruses. Hageja tööloleku viimase päeva seisuga oli tema töötasuks kokku lepitud 20 000 krooni kuus. Töövaidluskomisjon on otsust tehes ekslikult aluseks võtnud hageja varasema töötasu 14 000 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista keskmine töötasu töölt sunnitult puudutud aja eest 15.06.2009 kuni 22.09.2009 summas 61 904.70 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 14 lg 3 p 4 kohaselt tuleb töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses esitada avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue, rahalise nõude korral näidatakse nõudesumma. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ei ole näidatud nõudesummat ning ei ole lisatud ühtegi tõendit või dokumenti, millest lähtuvalt oleks töövaidluskomisjonil olnud võimalik hagejale välja mõista keskmist töötasu sunnitult töölt puudutud aja eest. Eeltoodust tulenevalt ei ole töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud summa muutmine põhjendatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 kohaselt Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Hageja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud hüvituse suurusega, mistõttu tal on õigus esitada hagi kohtusse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustutud osas. Kohtule esitatud avalduses või hagis märgitud osas töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ei ole, tulenevalt ITL §-s 25 lg 1 sätestatust: Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja esitas töövaidluskomisjonile nõude tööle ennistamiseks ja sellest tulenevalt töölt sunnitult puudutud aja eest hüvitise maksmiseks, ei saanud hageja esitada nõudesummat, sest see sõltus tööle ennistamise päevast. Ükski seadusesäte ei sätesta, et töötaja peab keskmise palga maksmisega seotud nõude esitamisel tõendama oma keskmise palga suurust. Kohus on seisukohal, et töötaja keskmise palga suuruse peab vaidluse korral välja selgitama töövaidlust lahendav organ. Töövaidluskomisjon on lähtunud otsust tehes töötaja varasemast töötasust, mis on märgitud TVK tl-l 10-14 olevasse töölepingusse, mitte 2008. a töölepingu muudatusega kokku lepitud töötasust. Hageja on kohtule esitanud Töölepingu nr T-264 lisa (tl 3), mille kohaselt hageja ja kostja esindaja on kokku leppinud, et hageja põhipalk ja lisatasud moodustavad 20 000 krooni kuus alates 08.09.2008. Hagejal on õigus saada keskmist palka töölt sunnitult puudutud aja eest kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seaduse § 117 lg 1 alusel: Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Hageja on esitanud kohtule nõude 61 904.70 krooni väljamõistmiseks kostjalt, tulenevalt 2008 a septembris kokku lepitud 20 000 krooni suurusest kuupalgast. Kostja on hageja nõude kätte saanud ning ei ole esitatud vastuväites vaidlustanud hageja arvestust, samuti ei ole esitanud omapoolset keskmise palga arvestust. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja töölt sunnitult puudutud aja eest 61 904.70 krooni. Nimetatud summalt kuuluvad kinnipidamisele kõik töötasult ettenähtud maksud ja maksed.
Kostja esindaja on vastuväites hagile esitanud taotluse käesoleva tsiviilasja liitmiseks kostja poolt 25.01.2010 esitatud taotlusega vaadata kohtumenetluses läbi hageja ja kostja vaheline töövaidlus, mille kohta on töövaidluskomisjon teinud otsuse 09.12.2009. Kohus jätab taotluse tähelepanuta. Kohtumenetluses ei ole 29.01.2010 seisuga Merike Leesmenti hagi AS Swedbank vastu töövaidluses, mille juurde saaks liita käesolevat nõuet. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule...
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.