Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Jätta poolte menetluskulud AS B (likvideerimisel) kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud Hageja AA töötas kostja AS B (likvideerimisel) juures klienditeenindaja kuupalgaga 25 000 krooni. XXXsündis hagejal tütar K ja ta viibis lapsehooldus-puhkusel. 19.11.2008 teatas hageja meili teel tööandja esindajale, et soovib katkestada lapsehoolduspuhkuse ja asuda 1. detsembrist tööle. 20.11.2008 esitas hageja samasisulise kirjaliku avalduse kostjale tähtkirjaga. 26.11.2008 teatas tööandja esindaja hagejale meili teel, et (tööle) tulla ei ole mõtet, sest reaalselt firma ei tööta ja tööle ei hakka (tlk. 40). 02.12.2008 oli hageja esitanud avalduse töövaidluskomisjonile tööandja AS B (likvideerimisel) vastu, millises palus tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 86 p.1 alusel ja välja mõista kahekuine hüvitis (töövaidlusasjas nr. 9.4-02/3713-08 TVK toimiku lk. 10-11). 05.01.2009 esitas tööandja töötajale AA töölepingu lõpetamise teate, mille kohaselt temaga sõlmitud tööleping lõpetatakse 05.03.2009 TLS § 86 p.1 alusel. (TVK toimiku lk. 19). Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni TVK 15.04.2009 otsusega tunnistati tööleping lõppenuks TLS § 86 p.1 alusel 05.03.2009 ja mõisteti kostjalt hageja kasuks TLS § 90 lg.1 p.1 alusel välja kahekuine keskmine palk 50 000 krooni (tlk. 14). TVK otsust pooled ei vaidlustanud. Hageja nõuded 13.05.2009 esitatud hagis taotles hageja kostjalt välja mõista saamata töötasu perioodi eest 01.12.2008 kuni 05.03.2009 kokku 79 545 krooni, viivis palga maksmisega viivitamise asja eest 14 250 krooni, viivis VÕS sätete järgi palganõudele pärast töölepingu lõpetamist alates 05.03.3 kokku 1650 krooni, kasutamata puhkuse kompensatsiooni 5833 krooni ning ühekuine hüvitus lõpparve maksmisega viivitamise aja eest 25 000 krooni. Kohtumenetluse käigus loobus hageja viiviste nõuetest, mille kohta tegi maakohus 15.01.2010 määruse menetluse lõpetamise kohta. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2005 töölepingu koos palga suurust fikseeriva lisaga, mille kohaselt hageja asus kos5tja juures tööle klienditeeninduse juhi ametikohale palgaga 24000 krooni, millele lisandus igakuine konkurentsi- ja konfidentsiaalsusnõude järgimise kompensatsioon 1000 krooni ja kompensatsioon isikliku sõiduki tööotstarbel kasuta-mise eest 1000 krooni (tlk. 8-13). Hageja viibis kostja likvideerimismenetluse alustamise ajal lapsehoolduspuhkusel. Hageja teatas 19.11.2008 kostjale oma soovist naasta tööle 01.12.2008 nii e-postiga kui ka tähitud kirjaga (tlk. 39,70). Töötajal on õigus igal ajal lapsehoolduspuhkus katkestada ja tööandja on kohustatud töötaja tööle tagasi võtma. Kostja keeldus hagejat tööle lubamast (tlk. 39), mistõttu hagejal perioodil 01.12.2008 kuni 05.03.2009 tööl käia ei olnud võimalik. 05.01.2009 esitas kostja hagejale töölepingu lõpetamise teate, mille kohaselt temaga sõlmitud tööleping lõpetatakse 05.03.2009 TLS § 86 p.1 alusel (TVK toimiku lk. 19). Kuigi kostja oli teatanud, et, et ta ei suuda hagejat tööga kindlustada, siis palgamaksmise kohustus kehtis tal ometigi kuni töölepingu lõpetamiseni., s.t. kuupäevani, kuni hageja koondati 05.03.2009. Seega oli hageja sunnitult töölt ära alates 01.12.2008 kuni 05.03.2009. Sunnitud tööltpuudumise aja eest on tal õigus saada keskmist palka, samuti kasutamata puhkuse hüvitist ning hüvitist lõpparvega väljamaksmisega viivitamise aja eest.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei nõustu hagejaga, et hageja on alates 01.12.2008 sunnitud töölt eemal viibima ning kostja ei lubanud hagejat alates 01.12.2008 tööle. Kostja likvideerimismenetluse alustamise ajal oli hageja lapsehoolduspuhkusel. Hageja pärast lapsehoolduspuhkuse lõpetamisest teatamist tööle ei ilmunud. Kostja teavitas hagejat töölepingu lõpetamisest koondamise tõttu alates 05.03.2009, mistahes takistusi kostja hagejale tööle ilmumiseks või oma tööülesannete täitmiseks kuni nimetatud kuupäevani teinud ei ole. Hageja tööle mitteilmumist ei saa käsitada tema tööle mittelubamisena. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja palganõue alusetu, kuna hageja tähendatud perioodil ei ole tööl viibinud ega tööülesandeid täitnud. Seega ei ole hageja õigustatud ka kõnealuse perioodi eest töötasu saama, sealhulgas kasutamata puhkusekompensatsiooni. Kuna hageja tööd ei teinud, puudub alus ka vaadeldavat perioodi arvata tema tööaasta hulka, mis annaks õiguse puhkusele. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Seadusel ei põhine kostja seisukoht, et ajavahemikul 01.12.2008 kuni 05.03.2009 hagejal õigus saada palka üksnes tegelikult tehtud töö eest. Nagu Riigikohus oma lahendus nr. 3-2-1-136-07, punktis.12 on selgitanud, on tööleping TLS § 1 järgi töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 49 p-de 1 ja 2 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ning maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Nendest sätetest tulenevalt on tööandja peamisteks kohustusteks kindlustada töötaja lepingus kokkulepitud tööga ning maksta töö eest palka. Tööülesannete täitmata jätmise korral reguleerib palga maksmist PalS § 18. Selle paragrahvi 1. lõike järgi, kui töötaja ei täida tööülesannet oma süül, makstakse talle tasu vastavalt tehtud tööle. Ajapalgalisel töötajal, kes ei tööta normeeritud tööülesannete alusel, ei vähendata ajapalgamäära tööülesande täitmata jätmise eest tingimusel, et ta on täitnud tööaja normi. Kui tööandja ei kindlustanud töötajat tööga, kohaldub PalS § 18 lg 2, mis sätestab töö eest tasu maksmise, kui töötaja ei saa täita tööülesandeid temast olenemata asjaoludel. Sel juhul maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Seega peab tööandja tagama töötajale töölepingus kokkulepitud palga maksmise ka ajal, mil ta töötajat tegelikult tööga ei kindlustanud. Vastupidist tõlgendust ei võimalda ka TLS § 49 p 2, mille järgi on tööandja kohustuseks maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, ning PalS § 2 lg 1, millest tulenevalt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest. Töölepingu seadus ega palgaseadus ei kohusta töötajat nõudma tööandjalt tööd. Tööandjal oleks õigus keelduda palga maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tööle tulnud.

Hageja 19.11.2008 avaldusest nähtub, et ta katkestas lapsehoolduspuhkuse ja soovis tööle tulla (tlk. 39, 70). Kostja vastustest nähtub, et tööandja teatas, et tal tööd pakkuda ei ole (tlk. 39). Seega ei kindlustanud tööandja hagejale tööd pärast lapsehoolduspuhkuse katkestamist, hageja ei saanud tööd tööandjast olenevatel asjaoludel ning ülalmärgitud sätetest tulenevalt on hagejal õigus saada palka perioodi eest, mil ta ei saanud töötada, s.o. 01.12.2008 kuni töölepingu lõppemiseni 05.03.3009, s.o. kokku 79 545 krooni. Kuivõrd tegemist oli sunnitud töölt puudumisega, siis tulenevalt kehtinud PuhkS §-dest 4 lg.1 p. 4 ja 25 kuulub töölt puudutud aeg hageja tööaasta hulka ja töötajal on õigus saada kasutamata puhkuse eest rahalist hüvitust 5833 krooni. TLS § 119 lg.2 alusel tuleb rahuldada ka hageja nõue keskmise palga välja-mõistmiseks lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest. Kuna hageja loobus kõrvalnõuetest (viivistest), siis tuleneb, et tema hagi rahuldatakse täies ulatuses ja TsMS § 162 lg.1 järgi jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud TsMS § 162 lg.1 kohaselt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud kostja kanda. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.