TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

Avalduse sisu ja menetluse käik

rahuldavatele elamistingimustele ja kaaspatsientidega normaalsele läbisaamisele tahab O S üleviimist Sillamäe Hooldekodusse või veel meelsamini tagasi koju ema juurde. Oma sõnade kohaselt ei ole O S alkoholisõltlane ega ole kunagi alkoholi ega muid aineid kuritarvitanud. Haiguskriitika isikul puudub, ravivajadust O S ei tunnista, enda sõnul mingit järelevalvet ei vaja, tuleb eluga ka iseseisvalt toime. Põhiline mure oli O Sl, et ei saa poest niipalju musta teed, kui „sefiiri“ valmistamiseks vaja läheb- tee lõpeb pidevalt otsa ja korraga antakse 1 pakk, millest peab jätkuma kaheks nädalaks. O S eitas vedelate pesu-ja desovahendite tarvitamist. O S kinnitusel on ta võimeline vabalt ka iseseisvalt Narvas elama aga võib elada ka koos emagavahet polevat. Enda väitel on O S valmis võtma vabatahtlikult vajalikke ravimeid ka väljaspool Valkla Hooldekodu kinnist osakonda. Valkla Hooldekodu tugevdatud järelevalvega osakonna juhataja pr Lepmaa hinnangul vajab O S jätkuvalt tugevdatud järelevalvega hooldusteenust. O S keeldub vabatahtlikult ravimite võtmisest ja võtab ravimeid ainult käsu ja jälgimise abil. Vahest õnnestub O S ka hooldustöötajaid petta ja ravimeid niikaua suus hoida, et hooldustöötaja jääb uskuma ravimi allaneelamist. Alles O S toast leitakse hiljem väljasülitatud tablett. O S võib sisse juua kodukeemiat, puhastusvahendeid jmt. Hiljuti jõi O S tühjaks pesuruumis vedelseebi paki. Nagu varasemalt, nii ka praegu vaatamata pidevale jälgimisele suudab O S sisse juua pudeli pesuja desovahendit, mille tulemusel vajab kiirabi väljakutset ja maoloputust. O S ei tule iseseisvalt toime- isik ei oma haiguskriitikat, ei tunnista ravivajadust, ei korista iseseisvalt ilma järelvaatuseta oma elamist, ei võta rohtu, ei söö ega pea puhtust. O S esineb jätkuvalt alkoholivajadus, mis põhjustab ärevust ja kohatist agressiivsust nõrgemate kaaspatsientide suhtes. Muul teenusel oleks O S vaba juurdepääs poodi ja alkoholile. O S esindaja leiab, et on tuvastatud, et O S haiguskriitika on puudulik. Sellest tulenevalt ei järgi O S väljaspool hoolekandeasutust talle arstide poolt ette kirjutatud ravirežiimi ega tarvita ravimeid. Kui O S süstemaatilist hooldust ja ravi ei saa, võib isik kujuneda ohuks endale ja teistele. Seda kinnitab O S suhtes varasemalt vormistatud kohtulahendid isiku paigutamise pikendamiseks tugevdatud järelevalvega raviasutusse. O S vajab jätkuvalt ravi ööpäevaringselt tugevdatud järelevalve all, et tagada isikule ravi sotsiaalselt turvatud ja olmeliselt tagatud keskkonnas. Muud psühhiaatrilist abi ja teenust ei ole O S suhtes võimalik rakendada. O S kinnisesse raviasutusse paigutamist tinginud varasemalt esinenud asjaolud ei ole ära langenud, isik vajab jätkuvalt ravi ja viibimist tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses (tl 37-39).

O S töövõimekaotust on hinnatud 2009.a. Sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti otsusega 100% (täielik töövõimekaotus) ja puude aste sügava puude raskusastmele vastavaks (tl 5-8). Psühhiaater dr Kairi Mägi tõendi kohaselt viibis O S psühhiaatri vastuvõtul 04.06.2009.a. Põhjus: F20.84- Segatüüpi dementsus (alkohol, peatrauma). F10.21-Alkoholsõltuvus. Psühhiaatri otsuse kohaselt psüühilise seisundi tõttu on O S näidustatud regulaarne pikaajaline ravi psühhofarmakondidega, kõrvalabi ja järelevalve (tl 4). Käesolevas tsiviilasjas läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 16/12 nähtub järgmist: O S haigestus psüühiliselt pärast rasket peaaju traumat 1999.a. O S süvenesid kognitiivsed häired, s.t. mälu langus, unustamine, uue materjali omandamisraskused, tähelepanuhäired, tunnetushäired kuni avaldus dementsus ehk nõdrameelsus. Tulenevalt traumajärgse ajukahjustuse seisundist muutus O S emotsionaalselt tasakaalutuks, impulsiivseks, agressiivseks, kergesti ärrituvaks. O S puudub huvi ümbritseva elu vastu. Ta on toimetulematuse tõttu igapäevaelust välja langenud. O S esineb raske püsiva kuluga psüühikahäire- dementsus ehk nõdrameelsus alkoholismist ja peaajutraumast. Kaasuva haigusena esineb O S alkoholsõltuvus. O S esinevad psüühikahäired on sellise kulu ja ulatusega, et ei võimalda temal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtida. O S esineva püsiva raske psüühikahäire tõttu vajab O S kestvalt psühhiaatrilist ravi, milleks O S poolne koostöövalmidus puudub. O S ei saa ravi vajadusest aru. Ravi katkestamisel muutub O S käitumine dementsusest ja alkoholitungist tingituna sageli vägivaldseks, mistõttu vajab pikaajalist psühhiaatrilist ravi ja kestvat viibimist tugevalt kontrollitud ning tagatud turvalisusega ravikeskkonnas. O S võib erihooldekodusse ööpäevaringseks hooldamiseks paigutamata jätmisel käituda ennast ja teisi kahjustavalt. Iseseisvalt ta ei kasuta haigusteadvuse puudumise tõttu ravimeid ja kasutab alkoholi ning muid keelatud psühhoaktiivseid aineid. Haigussümptomite intensiivistudes on tema käitumine ohtlik ja ettearvamatu. O S esineva raske psüühikahäire tõttu ei tule ta toime iseseisva elukorraldusega. O S psüühilisest seisundist tuleneva ohtlikkuse vähendamine ei ole võimalik teisiti, kui pikaajalise psühhiaatrilise raviga tugevalt kontrollitud tingimustes, mistõttu on meditsiiniliselt näidustatud pideva ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega hooldusteenuse kohaldamine (47-50). Kohtu poolt kohaldatavad seadused ja kohtu põhjendused

avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 5391 lg 1 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatud.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.