Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Tsiviilasi
S. J. ja A. D. hagi Aktsiaselts E. vastu saamata jäänud töötasu ning hüvitiste väljamõistmiseks Harju Maakohtu 30.06.2009 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
154 858 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
17.11.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I S. J. (ik XXXXXXXXXXX; elukoht
XXXXXXXXX, XXXXXXXX XXXXXXX, XXXXXXXX
XX-XX, XXXXX XXXXXXXX)
Hageja II A. D. (ik XXXXXXXXXXX; elukoht
XXXXXXXXXX
XX-XX,
XXXXXXX,
XXXXX
XXXXXXXX)
Hagejate esindaja Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus; asukoht Kentmanni 22, Tallinn 10116; e-post: [email protected]) Kostja Aktsiaselts E. (registrikood XXXXXXXX; asukoht XXX XX XXXXXXX XXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige V. Z. Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel V. L. (ik XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXX XXX-X XXXXXXX
1.Harju Maakohtu 30.06.2009 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta AS E. kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi
saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kummagi hageja ja kostja vahel olid 19.05.2004 sõlmitud töölepingud, mille alusel asusid hagejad kostja juures tööle pardainseneridena. Põhiliseks tööülesandeks oli õhusõidukite tehniline hooldus. Hagejate põhipalk moodustas töölepingute punkti 4.2 kohaselt 10 423 krooni, mida kostja pidi lepingute punkti 4.6 järgi tasuma üks kord kuus enne 30. kuupäeva.
2.Hagejad esitasid kostjale avaldused töölepingute lõpetamiseks alates 19.06.2007 TLS § 82 lg 1 alusel seoses tööandja poolse lepingutingimuste rikkumisega ning palusid tööandjal tasuda neile kõik saadaolevad summad, ka saamata jäänud palga. Töölepingu lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et hagejatele ei olnud makstud palka alates 2006 oktoobrist kuni töölepingu lõpetamiseni 19.06.2007. Oma õiguste kaitseks on hagejad esitanud avaldused ka Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjonile, milles nõudsid saamata jäänud palka ajavahemiku 2006 oktoober kuni 2007 aprill eest. Töövaidluskomisjon rahuldas mõlema hageja avaldused täies ulatuses ning mõistis töövaidlusasjades tehtud otsustega kostjalt kummagi hageja kasuks välja 50 000 krooni. Töövaidluskomisjoni menetlustes tööandja esindaja ka ei eitanud, et hagejatele ei makstud palka ja neil on saamata jäänud palga nõue. Kostja esindaja väidete kohaselt ei lõpetatud hagejatega töölepinguid, kuna kostjal oli lootus taastada tegevusluba.
3.Kostja on käesoleva ajani jätnud hagejatele tasumata lõpparve koosseisus saada olevad summad, s.h töötasu ajavahemiku eest alates 2007 maist kuni 18.06.2007, hüvitis töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud 84 puhkusepäeva eest ja TLS § 82 lg-s 2 ettenähtud hüvitis. Nimetatud nõuete osas ei ole töövaidluskomisjon otsust teinud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejad lahkusid seoses palgata puhkusega alates 2006 augustist Eestist XXXXXXXX ning ei ole kuni 2007 maikuuni kostja juurde tööle naasnud. Kogu nimetatud perioodi vältel, samuti ka pärast 2007 maikuud, ei ole hagejad ühtegi päeva AS-is E. töötanud. Eeltoodu põhjal leiab kostja, et hagejad ei ole omal algatusel tööle tulnud ega ka mingil moel kostjale teatanud, et soovivad töötada AS-is E.. Kostjale on ka teada, et pärast omal soovil XXXXXXXX puhkusele lahkumist töötasid hagejad XXXXXX, kuid tööandja täpne isik ei ole kostjale teada. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja kummalegi saamata töötasu 2007 mai ja juuni eest summas 16 676 krooni, hüvitise vastavalt TLS § 82 lgle 2 summas 20 846 krooni, hüvitise töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest kokku summas 29 484 krooni ning hüvitise lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest summas 10 423 krooni vastavalt TLS § 119 lg-le 2.
6.Pooltel puudus vaidlus selles, et hagejad töötasid kostja juures 19.05.2004 sõlmitud töölepingu alusel pardainseneridena ning nende töötasu suuruseks pidi vastavalt sõlmitud lepingutele olema 10 423 krooni kuus. Samuti ei ole kostja vaidlustanud palga mittemaksmist hagejatele 2007 mai- ja juunikuu eest.
2(5)
7.Pooltel oli õiguslik vaidlus selle üle, kas kostjal oli kohustus hagejatele 2007 mai ja juuni eest töötasu maksta ning kas töötasu mittemaksmisega on kostja töölepinguid rikkunud. Samuti oli pooltel erimeelsus küsimustes, millisel alusel ja ajahetkel töölepingud lõpetati ning milline oli hagejate töö tegemise koht.
8.Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli mõlema hageja põhipalga suuruseks 10 423 krooni kuus ning töötasu tuli vastavalt töölepingule maksta üks kord kuus enne 30. kuupäeva. Vastavalt hagejate väidetele on neil 2007 mai- ja juunikuu eest saamata töötasu kokku summas 16 676 krooni, s.h mai palk 10 423 krooni ja juuni töötasu 6253 krooni. Käesoleva tsiviilasja menetluse käigus ei leidnud tuvastamist asjaolud, mis võimaldaksid TLS §-s 55 toodud alustel teha järeldust töölepingute peatumise kohta kõnealusel ajavahemikul. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et hagejad viibisid palgata puhkusel 2007 mais ja juunis, nagu väitis kostja.
9.TLS § 49 p-st 1 tulenevalt on tööandja kohustuseks kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning anda selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Töölepingute punktist 4.2 nähtuvalt olid pooled kokku leppinud ajapalgasüsteemis. Hagejad ei pea eeltoodut arvestades kandma riske, mis seonduvad nende tööga kindlustamise võimatusega tööandja poolt. Samuti ei vabane tööandja selliste riskide realiseerumisel tasu maksmise kohustusest. Poolte esitatut arvestades oli käesoleval juhul ilmselt tegemist tööseisakuga TLS § 66 lg 1 mõttes. Tööandja esindaja on töövaidluskomisjoni istungitel hagis viidatud töövaidlusasjades selgitanud, et hagejatele ei olnud võimalik tööd pakkuda seoses kostja tegevusloa peatamisega, töölepingud jäeti aga lõpetamata lootuses tegevusloa taastamisele. Sisuliselt sama kinnitavad ka hagejate poolt tsiviilasjas kohtule vande all antud seletused. Palgaseaduse (PalS) § 20 lg 2 järgi on tööandja kohustatud tööseisaku korral maksma töötajale töötasu töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem kokkulepitud palgamäärast.
10.Kostja vastuväited, nagu poleks hagejad vaatamata tööandja kutsetele tööle ilmunud, ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud. Seletustest nähtuvalt helistasid hagejad korduvalt enda vahetule ülemusele V. L.ile ja ka kostja juhatuse liikmele A. K. ning pärisid, millal on võimalik tööle naasta.
11.Lähtudes ülaltoodust kuuluvad hagejate nõuded 2007 mai ja juuni saamata töötasu väljamõistmiseks rahuldamisele.
12.Rahuldamisele kuulub ka hagejate nõue TLS § 82 lg-s 2 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejad 18.06.2007 esitanud kostjale avaldused töölepingute lõpetamiseks seoses töötasu mittemaksmisega 2006 oktoobri ja sellele järgnevate kuude eest. Samuti on hageja S. J. avalduses kostjale ette heidetud lähetuskulude ja päevarahade mittemaksmist 2006-2007 aastate eest. Töövaidlusasjade lahendamisel töövaidluskomisjonis, kus hagejad samuti tuginesid töölepingu lõpetamisele TLS § 82 lg 1 alusel, ei ole tööandja sellekohaste avalduste saamist hagejatelt vaidlustanud. Eeltoodust võib järeldada, et kostja sai hagejate avaldused töölepingu lõpetamiseks 18.06.2007 kätte, vähemalt saab need lugeda kättetoimetatuks.
13.Asja materjalist nähtuvalt ei ole kostja maksnud hagejatele töötasu 2006 oktoobrikuu eest ega järgnevate kuude eest. Kostja pole seda asjaolu sisuliselt ka vaidlustanud. Töötasu maksmata jätmist niivõrd suures ulatuses tuleb lugeda töölepingu tingimuste (oluliseks) rikkumiseks TLS § 82 lg 1 mõttes. Töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel vaidlustatud ei ole. Seega on hagejatel tekkinud õigus ka TLS § 82 lg 2 sätestatud hüvitisele kahe kuu keskmise palga ulatuses ning hagejate nõuded hüvitiste väljamõistmiseks 20 846 krooni ulatuses kuuluvad rahuldamisele.
14.Rahuldamisele kuuluvad ka hagejate nõuded hüvitise väljamõistmiseks töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkusepäevade eest. Hagejate arvutuste kohaselt oli neil töölepingute lõpetamisel õigus saada PuhkS § 25 kohast hüvitist kokku kolme 3(5)
aasta kasutamata puhkuse eest, s.o 84 kalendripäeva. Ühe päeva kompensatsiooni rahaliseks suuruseks on hagejate arvestuste kohaselt 351 krooni ning hüvitise kogusuuruseks vastavalt 29 484 krooni. Kostja ei ole hagejate eeltoodud arvestustele vastu vaielnud ega esitanud kohtule ka omapoolseid arvestusi lõpparve kooseisus väljamaksmisele kuulunud summade kohta.
15.Lähtudes TLS § 74 lg-st 2 ja PalS § 32 lg-st 1 ning asjaolust, et hagejate töölepingud lõppesid 22.06.2007 (mis pidanuks TLS § 82 lg-s 1 nimetatud etteteatamistähtaega arvestades olema viimane tööpäev), siis tulnuks kostjal hagejatele välja maksta ka saamata töötasu, hüvitis töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest ning TLS § 82 lg-st 2 tulenev hüvitis. Vastavalt TLS § 119 lg-le 2 on tööandja lõpparve kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuivõrd kostja on lõpparve tasumisega viivitanud rohkem kui ühe kuu, kuuluvad rahuldamisele hagejate nõuded ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Ühe kuu keskmise palga suurune hüvitis kuuluks väljamõistmisele isegi juhul, kui lähtuda kostja väitest, et ta sai töötajate avaldused töölepingu lõpetamiseks kätte alles koos hagimaterjaliga käesolevas tsiviilasjas.
16.Lähtudes ülaltoodust, rahuldas kohus hagejate nõuded, mõistis kummagi hageja kasuks kostjalt välja samata töötasu 2007 mai ja juuni eest summas 16 676 krooni, TLS § 82 lg 2 järgse hüvitise summas 20 846 krooni, hüvitise töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest summas 29 484 krooni ning hüvitise lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest summas 10 423 krooni vastavalt TLS § 119 lg-le 2. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
17.AS E. palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha otsus, millega rahuldada AS E. kaebus. Menetluskulud mõista välja hagejatelt.
18.Kohus on otsuse tegemisel tõlgendanud valesti tehiolusid ning kostja esitatud dokumentaalseid tõendeid. Kohus tunnistas vääralt S. J. töölepingu õigeks, jättes arvesse võtmata kostja sellekohaseid seletusi ning kostja avaldust esitatud töölepingu võltsituks tunnistamise kohta ning võttis kuulda S. J. avaldust, et temale ei ole väljastatud töölepingu originaali. Samuti ei ole kohus arvesse võtnud, et mõlema hageja töölepingutes oli ära märgitud isik, kellele nad alluvad ning samuti ka see, et peadirektor A. K. ei ole andnud hagejatele ja lennudirektorile mingeid korraldusi selle kohta, et hagejad ei tuleks tööle. Kohus on täielikult ignoreerinud kostja seletusi ja tema esitatud tõendeid, asudes põhjendamatult hagejate poolele. Vastustaja seisukoht
19.Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõista menetluskulud välja kostjalt. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
21.Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et S. J. oli kostja töötaja ja temaga oli sõlmitud kirjalik tööleping. Mõlemad pooled esitasid nende käes oleva töölepingu eksemplari ka kohtule, mis vaidluses tähtsust omavate asjaolude osas ei erine. Kostja originaleksemlaril olid tehtud mõned juurdekirjutused, mis ei mõjuta aga kuidagi vaidluse sisu ega muuda tuvastatud asjaolusid, et hagejad olid kostja töötajad, kuid 4(5)
alates oktoobrist 2006 ei kindlustatud neid tööga ega makstud ka palka. Samas ei lõpetanud tööandja nendega ka töölepinguid ega maksnud hüvitist.
22.Hagejate vande all antud seletustega, mis on tõendiks tsiviilkohtumenetluses, on tõendatud, et korraldus oodata väljakutset oli hagejatele antud nende otsese ülemuse lennundusdirektori V. L.i poolt. Kuna igakuised kõned temale ei andnud tulemust, helistasid hagejad ka peadirektorile, kes samuti palus oodata väljakutset. Nende väidete ümberlükkamiseks ei ole kostja mingeid tõendeid esitanud.
23.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kõik apellatsiooniastme menetluskulud AS E. kanda.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ulvi Loonurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.