lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-13498/9

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 30.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-13498/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3198
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 82 lg 1, 2Töölepingust taganemise keeldTLS § 119 lg 2Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamine tööinspektori nõusolekutaTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisPalS § 32PuhkS § 25TLS § 49Alaealise tööle rakendamise piirangTLS § 54Õigus puhkuseleTLS § 55

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-13498/19Tallinna Ringkonnakohus23.12.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-13498

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

ÄRAKIRI

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-13498

Tsiviilasi

S J ja AD hagi Aktsiaselts E vastu saamata jäänud töötasu ning hüvitiste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

154 858 krooni

Menetlusosalised ja nende

-

hageja I: S J (isikukood xxx; elukoht xxx)

esindajad

-

hageja II: AD(isikukood xxx; elukoht xxx)

-

hagejate lepinguline esindaja: Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus;

asukoht Kentmanni

22,

10116;

Tallinn

e-post:

[email protected]) -

kostja: Aktsiaselts E (registrikood xxx; asukoht xxx)

-

kostja esindaja: juhatuse liige V Z

-

iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: VL(isikukood xxx; elukoht xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
Põhipuhkus
TLS § 66 lg 1Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest
TLS § 74Kahju hüvitamise erisus
TLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajal
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 167Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud
TsMS § 277 lg 1Dokumendi ehtsuse vaidlustamine
TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
3. juuni 2009.a -

hagejate esindaja Jüri Asari

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Aktsiaselts E hageja S J kasuks välja samata töötasu 2007.a mai ja juuni eest summas 16 676 (kuusteist tuhat kuussada seitsekümmend

2-08-13498 kuus) krooni, hüvitis vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg-le 2 summas 20 846 (kakskümmend tuhat kaheksasada nelikümmend kuus) krooni, hüvitis töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest kokku summas 29 484 (kakskümmend üheksa tuhat nelisada kaheksakümmend neli) krooni ning hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest summas 10 423 (kümme tuhat nelisada kakskümmend kolm) krooni vastavalt TLS § 119 lg-le

3.Mõista kostjalt Aktsiaselts E hageja AD kasuks välja samata töötasu 2007.a mai ja juuni eest summas 16 676 (kuusteist tuhat kuussada seitsekümmend kuus) krooni, hüvitis vastavalt TLS § 82 lg-le 2 summas 20 846 (kakskümmend tuhat kaheksasada nelikümmend kuus) krooni, hüvitis töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest kokku summas 29 484 (kakskümmend üheksa tuhat nelisada kaheksakümmend neli) krooni ning hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest summas 10 423 (kümme tuhat nelisada kakskümmend kolm) krooni vastavalt TLS § 119 lg-le
2.Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Aktsiaselts E kanda. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku VL’ i menetluskulud jätta kolmanda isiku enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse

peale

on

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 30. juunil 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

2-08-13498 pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

1.10. aprillil 2008.a esitasid S J ja AD Harju Maakohtule hagiavalduse, milles kumbki hageja palub Aktsiaseltsilt (AS) E enda kasuks välja mõista 2007.a mai ja juuni (kuni 18.06.2007.a) töötasu 16 676 krooni, hüvitise lõpparve kinnipidamise eest 10 423 krooni, samuti hüvitise töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest summas 29 484 krooni ning TLS § 82 lg 2 järgse hüvitise 20 846 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt olid hagejate ja kostja vahel 19. mail 2004.a sõlmitud töölepingud, mille alusel asusid hagejad kostja juures tööle pardainseneridena. Põhiliseks tööülesandeks oli õhusõidukite tehniline hooldus. Hagejate põhipalk moodustas töölepingute punkti 4.2 kohaselt 10 423 krooni, mida kostja pidi lepingute punkti 4.6 järgi tasuma üks kord kuus enne 30. kuupäeva. Hagejad esitasid kostjale avaldused töölepingute lõpetamiseks alates 19. juunist 2007.a TLS § 82 lg 1 alusel seoses tööandja poolse lepingutingimuste rikkumisega ning palusid tööandjal tasuda neile kõik saadaolevad summad, ka saamata jäänud palga. Töölepingu lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et hagejatele ei olnud makstud palka alates 2006.a oktoobrist kuni töölepingu lõpetamiseni 19. juunil 2007.a. Oma õiguste kaitseks on hagejad esitanud avaldused ka Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjonile, milles nõudsid saamata jäänud palka ajavahemiku 2006.a oktoober kuni 2007.a aprill eest. Töövaidluskomisjon rahuldas mõlema hageja avaldused täies ulatuses ning mõistis töövaidlusasjades nr 9.01.02/1267/07 ja nr 9.01-02/1266/07 tehtud otsustega kostjalt kummagi hageja kasuks välja 50 000 krooni. Töövaidluskomisjoni menetlustes tööandja esindaja ka ei eitanud, et hagejatele ei makstud palka ja neil on samata jäänud palga nõudeõigus. Esindaja väidete kohaselt ei lõpetatud töölepinguid, kuna kostjal oli lootus taastada tegevusluba. Kostja on käesoleva ajani jätnud hagejatele tasumata lõpparve koosseisus saada olevad summad, s.h töötasu ajavahemiku eest alates 2007.a maist kuni 18. juunini 2007.a, hüvitis töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud 84 puhkusepäeva eest ja TLS § 82 lg-s 2 ette nähtud hüvitis. Nimetatud nõuete osas ei ole töövaidluskomisjon otsust teinud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja vaidleb hagejate nõuetele vastu ning palub jätta need rahuldamata.

3.Kostja vastuväidete kohaselt lahkusid hagejad seoses palgata puhkusega alates 2006.a augustist Eestist Leedusse ning ei ole kuni 2007.a maikuuni kostja juurde tööle naasnud. Kogu nimetatud perioodi vältel, samuti ka pärast 2007.a maikuud ei ole hagejad ühtegi päeva AS-is E töötanud. Eeltoodu põhjal leiab kostja, et hagejad ei ole omal algatusel tööle tulnud ega ka mingil moel kostjale teatanud, et soovivad töötada AS-is E. Kostjale on ka teada, et pärast omal soovil Leedusse puhkusele lahkumist töötasid hagejad Leedus, kuid tööandja täpne isik ei ole kostjale teada.

MENETLUSE KÄIK

4.19. jaanuari 2009.a eelistungil võttis kohus vande all seletuse hagejatelt S J ja ADavydov.
5.7. aprilli 2009.a määrusega on kohus kaasanud kostja taotlusel tsiviilasja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna VL’i. Kaasamise määrus on kaasatud kolmandale isikule kättetoimetatud 13. aprillil 2009.a.

2-08-13498

6.3. juunil 2009.a toimunud kohtuistungil jäi hagejate esindaja esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja ega kolmas isik VLkohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest kohtule ei teatanud ega taotlenud ka istungi edasilükkamist. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli kostja esindaja teadlik, mida kinnitab tema allkiri 9. veebruaril 2009.a toimunud istungi protokollis (vt toimik, lk 111). Kolmandat isikut oli 3. juuni 2009.a istungi toimumisest teavitatud menetlusosalisele 13. aprillil 2009.a kätte toimetatud kohtukutsega (vt toimik, lk 119). Hageja taotles 2. juuni 2009.a istungil asja sisulist arutamist kostja osavõtututa. Kohus pidas võimalikuks asja kostja osavõtuta sisuliselt arutada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele mõlema hageja osas.
8.Pooltel puudub vaidlus selles, et hagejad töötasid kostja juures 19. mail 2004.a sõlmitud töölepingu alusel pardainseneridena ning nende töötasu suuruseks pidi vastavalt sõlmitud lepingutele olema 10 423 krooni kuus. Samuti ei ole kostja vaidlustanud palga mittemaksmist hagejatele 2007.a mai- ja juunikuu eest.
9.Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas kostjal oli kohustus hagejatele 2007.a mai ja juuni eest töötasu maksta ning kas töötasu mittemaksmisega on kostja töölepinguid rikkunud. Samuti on pooltel erimeelsus küsimustes, millisel alusel ja ajahetkel töölepingud lõpetati ning milline oli hagejate töö tegemise koht.
10.Mõlemad hagejad on esitanud nõuded saamata töötasu väljamõistmiseks ning hüvitiste saamiseks töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest ning lõpparve kinnipidamise eest, samuti TLS § 82 lg 2 järgse hüvitise saamiseks. Kohus käsitleb loetletud nõudeid alljärgnevalt eraldiseisvalt. Kohus märgib, et tsiviilasja materjalide hulgas olevatest töövaidlusasja materjalidest töövaidlusasjades nr 9.01-02/1266/07 ja nr 9.01.02/1267/07 nähtub, et töövaidluskomisjonile on avaldajad (hagejad) esitanud nõuded AS-ilt E töötasu väljamõistmiseks perioodi eest 2006.a oktoober kuni 2007.a märts. Seega ei ole hagejate poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuete suhtes tehtud jõustunud lahendeid kohtueelses menetluses, mis välistaks samas asjas uue kohtusse pöördumise (TsMS § 371 lg 1 p 4 ja § 423 lg 1 p 2).
11.Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli mõlema hageja põhipalga suuruseks 10 423 krooni kuus ning töötasu tuli vastavalt töölepingule maksta üks kord kuus enne 30. kuupäeva. Vastavalt hagejate väidetele on neil 2007.a mai- ja juunikuu eest saamata töötasu kokku summas 16 676, s.h mai palk 10 423 krooni ja juuni töötasu 6253 krooni. TLS § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Tulenevalt TLS § 54 lg-st 1 vabaneks tööandja nimetatud kohustusest töölepingu peatumise korral, sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel ja korras säilitada töötajale palk ka töölepingu peatumise ajaks või maksta muud hüvitust. Töölepingu peatumise alused on toodud TLS §-s 55. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva tsiviilasja menetluse käigus leidnud tuvastamist asjaolud, mis annaksid alust teha järeldust töölepingute peatumise kohta kõnealusel ajavahemikul. Kostja on väitnud, et töölepingud olid poolte kokkuleppel peatunud ning hagejad olid lubatud 2006.a augustist palgata puhkusele. Vastavalt TLS § 55 p-le 2 peatub tööleping muu hulgas ka poolte kokkuleppel, sealhulgas poolte kokkuleppel antava palgata puhkuse ajaks. Asja materjalide hulgas siiski puuduvad tõendid selle kohta, et hagejad viibisid palgata puhkusel 2007.a mais ja juunis. Kohus märgib, et kostja poolt esitatud 12. juuli 2006. käskkirja nr 72

2-08-13498 (vt toimik, lk 48) ja hageja Stanislav J vande all antud seletuste (vt toimik, lk 99) põhjal võib küll eeldada, et töötajad viibisid poolte kokkuleppel palgata puhkusel 2006.a juulist kuni 30. septembrini 2006.a. Samas ei ole nimetatud asjaoludel käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohast tähtsust.

12.Kostja käsitlus, mille kohaselt on töötajatel õigus saada töötasu üksnes reaalselt tehtud töö eest, ei ole kooskõlas sõlmitud töölepingute tingimustega ega töölepingu seaduse mõttega ning on seetõttu õiguslikult asjakohatu. TLS § 49 p-st 1 tulenevalt on tööandja kohustuseks kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning anda selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Töölepingute punktist 4.2 nähtuvalt olid pooled kokku leppinud ajapalgasüsteemis. Hagejad ei pea eeltoodut arvestades kandma riske, mis seonduvad nende tööga kindlustamise võimatuses tööandja poolt. Samuti ei vabane tööandja selliste riskide realiseerumisel tasu maksmise kohustusest. Poolte esitatut arvestades oli käesoleval juhul ilmselt tegemist tööseisakuga TLS § 66 lg 1 mõttes, s.t töö seiskumine töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Tööandja esindaja on töövaidluskomisjoni istungitel hagis viidatud töövaidlusasjades selgitanud, et hagejatele ei olnud võimalik tööd pakkuda seoses kostja tegevusloa peatamisega, töölepingud jäeti aga lõpetamata lootuses tegevusloa taastamisele (vt toimik, lk 21 ja lk 23). Sisuliselt sama kinnitavad ka hagejate poolt tsiviilasjas kohtule vande all antud seletused (vt toimik, lk 99-100 ja lk 100-111). Palgaseaduse (PalS) § 20 lg 2 järgi on tööandja kohustatud tööseisaku korral maksma töötajale töötasu töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem kokkulepitud palgamäärast. Kostja vastuväited nagu poleks hagejad vaatamata tööandja kutsetele tööle ilmunud, ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud. Hagejate poolt vande all antud seletused pigem tõendavad vastupidist. Seletustest nähtuvalt helistasid hagejad korduvalt enda vahetule ülemusele VL’ile ja ka kostja juhatuse liikmele A.K’le ning pärisid, millal on võimalik tööle naasta. Hagejatele olevat vastatud, et tööd pole pakkuda, ning paluti oodata (vt toimik, lk 99-100 ja lk 100-101).
13.Lähtudes ülaltoodust, kuulvad hagejate nõuded 2007.a mai ja juuni saamata töötasu väljamõistmiseks rahuldamisele.
14.Rahuldamisele kuulub ka hagejate nõue TLS § 82 lg-s 2 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks. TLS § 82 lg 1 annab töötajale õiguse töölepingu lõpetamiseks, teatades sellest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine TLS §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Vastavalt TLS § 82 lg-le 2 maksab tööandja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel sama paragrahvi esimese lõike alusel töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejad 18. juunil 2007.a esitanud kostjale avaldused töölepingute lõpetamiseks seoses töötasu mittemaksmisega 2006.a oktoobri ja sellele järgnevate kuude eest. Samuti on hageja S J avalduses kostjale ette heidetud lähetuskulude ja päevarahade mittemaksmist 2006-2007 aastate eest (vt toimik, lk 15 ja lk 17, tõlked lk 16 ja 18). Nimetatud avaldused on kostja asja materjalidest nähtuvalt ka kätte saanud ning kostja esindaja vastupidised väited ei ole kohtu jaoks veenvad. Hagejate vande all antud seletustest võib järeldada, et nad püüdsid 18. juunil 2007.a anda eelnimetatud avaldusi üle A.K’le. Viimane keeldus avalduste vastuvõtmisest ning palus saata need postiga, mida hagejad ka tegid (vt toimik, lk 99 ja lk 100-101). Hagis osundatud töövaidlusasjade lahendamisel töövaidluskomisjonis, kus hagejad samuti tuginesid töölepingu lõpetamisele TLS § 82 lg 1 alusel, ei ole tööandja sellekohaste avalduste saamist hagejatelt vaidlustanud

2-08-13498 (vt toimik, lk 21 ja lk 23). Eeltoodust võib kohtu hinnangul järeldada, et kostja sai hagejate avaldused töölepingu lõpetamiseks 18. juunil 2007.a kätte, vähemalt saab need lugeda kättetoimetatuks.

15.Kohtu hinnangul esinesid õiguslikud alused töölepingu lõpetamiseks hagejate poolt vastavalt TLS § 82 lg-le 1. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja maksnud hagejatele töötasu 2006.a oktoobrikuu eest ega järgnevate kuude eest (kuni töölepingute lõpetamiseni 2007.a juunis). Kostja pole seda asjaolu sisuliselt ka vaidlustanud. Samas puudusid kostjal kohtu hinnangul õiguslikud alused nimetatud perioodi eest töötasu maksmisest keeldumiseks. Töötasu maksmata jätmist niivõrd suures ulatuses loeb kohus töölepingu tingimuste (oluliseks) rikkumiseks TLS § 82 lg 1 mõttes. Kohus märgib täiendavalt, et juhul kui kostja ei nõustunud töölepingu lõpetamisega TLS § 82 lg 1 alusel, tulnuks tööandjal vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidluskomisjonis või kohtus (vt nt: Riigikohtu
30.septembri 2003.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-03 (p 29)). Kostja seda kohtule teadaolevalt käesoleval juhul teinud ei ole.
16.Eeltoodust johtuvalt on hagejatel tekkinud õigus ka TLS § 82 lg-s 2 sätestatud hüvitisele kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate väiteid nende keskmise töötasu suuruse kohta (10 423 krooni). Seega kuuluvad hagejate nõuded hüvitiste väljamõistmiseks 20 846 krooni ulatuses (s.o 2*10 423 kr) rahuldamisele.
17.Rahuldamisele kuuluvad samuti hagejate nõuded hüvitise väljamõistmiseks töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkusepäevade eest. Vastavalt puhkuseseaduse (PuhkS) §le 25 on tööandja töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Hagile lisatud töölepingute punktist 5.1 nähtuvalt oli mõlema hageja põhipuhkuse kestvuseks 28 kalendripäeva (aastas). Hagejate arvutuste kohaselt oli neil töölepingute lõpetamisel õigus saada PuhkS § 25 kohast hüvitist kokku kolme aasta kasutamata puhkuse eest (ajavahemik 19.05.2004-18.05.2007), s.o 84 kalendripäeva. Ühe päeva kompensatsiooni rahaliseks suuruseks on hagejate arvestuste kohaselt 351 krooni (s.o 10 423*6:178) ning hüvitise kogusuuruseks vastavalt 29 484 krooni (s.o 84*351). Kostja ei ole hagejate eeltoodud arvestustele vastu vaielnud ega esitanud kohtule ka omapoolseid arvestusi lõpparve kooseisus väljamaksmisele kuulunud summade kohta. Seetõttu peab kohus põhjendatuks lähtuda nõude rahuldamisel hagejate arvestustest.
18.TLS § 74 lg-st 2 ja PalS § 32 lg-st 1 tulenevalt on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval maksma töötajale välja lõpparve, s.t maksma töötajale kõik tööandjalt saada olevad summad. Arvestades ülaltoodut, lõppesid hagejate töölepingud 22. juunil 2007.a (mis pidanud TLS § 82 lg-s 1 nimetatud etteteatamistähtaega arvestades olema viimane tööpäev). Sellel päeval tulnuks kostjal hagejatele välja maksta ka saamata töötasu, hüvitis töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest ning TLS § 82 lg-st 2 tulenev hüvitis. Asja materjalidest nähtuvalt kostja nimetatud summasid hagejatele välja maksnud ei ole. Seega on kostja kinni pidanud hagejate lõpparvet. Vastavalt TLS § 119 lgle 2 on tööandja lõpparve kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuivõrd kostja on lõpparve tasumisega viivitanud rohkem kui ühe kuu, kuuluvad rahuldamisele hagejate nõuded ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Ühe kuu keskmise palga suurune hüvitis kuuluks väljamõistmisele isegi juhul, kui lähtuda kostja väitest, et ta sai töötajate avaldused töölepingu lõpetamiseks kätte alles koos hagimaterjalidega käesolevas tsiviilasjas. Hagejate väidete kohaselt tuleb nende ühe kuu keskmise palga suuruseks käesoleval juhul lugeda 10 423 krooni. Kostja ei ole hagejate

2-08-13498 selle väite õigusust vaidlustanud. Seega kuulub hagejate nõue hüvitise väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg 2 alusel rahuldamisele.

19.Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus hagejate nõuded, mõistes kummagi kostja kasuks hagejalt välja samata töötasu 2007.a mai ja juuni eest summas 16 676, TLS § 82 lg 2 järgse hüvitise summas 20 846 krooni, hüvitise töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest summas 29 484 krooni ning hüvitise lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest summas 10 423 krooni vastavalt TLS § 119 lg-le 2.
20.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib kohus täiendavalt järgmist. Kostja on muu hulgas tuginenud asjaolule, et hagejate töötegemise koht oli Tallinn. Sellega seoses on kostja palunud TsMS § 277 lg 1 alusel mitte tõendina arvestada hagile lisatud hageja S J’e töölepingu (nr 06/04) koopiat ning jätta see tõendite hulgast välja. Kostja on kohtule esitanud tema valduses oleva S J’ega sõlmitud töölepingu originaali. Hageja poolt esitatud eksemplaril lepingu punkti 2.2 juures märkused töö tegemise asukoha kohta puuduvad. Kostja esitatud eksemplaril on töö tegemise asukohaks märgitud Tallinn (vrd toimik, lk 710 ja lk 83-86). Kuna eeldatavalt on tegemist saab juurdekirjutustega kostja (tööandja) eksemplaril, siis puuduvad kohtul alused pidada hageja poolt kohtule esitatud dokumenti võltsituks. Liiatigi koostati hagejate väidete kohaselt kirjalik tööleping ühes eksemplaris, millest töötajatele anti üksnes koopia. Vaidluse lahendamisel peab kohus põhjendatuks lähtuda siiski kostja poolt esitatud originaaleksemplarist, kuna hageja poolt on kohtule esitatud ainult dokumendi koopia (originaali hageja väidete kohaselt tal ei olevat). Samas ei muuda kõnealune tingimus kirjalikus töölepingus kohtu ülaltoodud õiguslikke järeldusi ega välista hagi rahuldamist. Isegi kui hagejate töö tegemise koht oli algsete kokkulepete kohaselt Tallinn, siis asjas esitatud muudest tõenditest järelduvalt on töölepingut selles osas hiljem muudetud. 2. augusti 2004.a ja 4. oktoobri 2004.a tööandja käskkirjadest nähtuvalt on hagejad lubatud iseseisvatele lendudele lennuki AN-72/74 pardainseneridena (vt toimik, lk 106 ja lk 107). Ka hagejate vande all antud seletuste põhjal kuulusid nad vähemalt vaidlusalusel ajaperioodil lennuki ekipaaži koosseisu ning nende tööülesannete hulka ei kuulunud lennuki tehniline hooldus maapeal (vt toimik, lk 99-100 ja lk 101). Lisaks eeldas juba hagejate ametikoha nimetus (pardainsener) töötamist lennuki pardal. Taolise järelduse võib teha ka sõlmitud töölepingute punktist 5.2, mille kohaselt on töötajal õigus lisapuhkusele, kui aastas on lennutunde rohkem kui 200. Seega ei saa kohtu arvates nõustuda kostja käsitlusega nagu oleks hagejate tööülesandeks olnud lennukite tehniline hooldamine Tallinnas. Kostja väidete kohaselt asusid hagejad juba enne väidetavat töölepingute lõpetamist kostjaga tööle kolmanda isiku juurde. Nimetatud kostja väide ei ole tõendamist leidnud. Hagejate poolt esitatud teatistest tulumaksu arvestamise ja tasumise kohta Leedu Vabariigis võib järeldada, et hagejad on asunud tööle äriühingus ALtd. (registrikood xxx), kuid seda pärast töölepingute lõpetamist kostjaga (vt toimik, lk 51-59 ja lk 60-68). Hageja ADon hakanud osundatud tõenditest nähtuvalt äriühingult ALtd. tulu saama alates 2007.a juunist (s.t juunikuu eest) ning hageja S J altes 2007.a juulist.
21.Kostja on lisaks esitanud väiteid töölepingu lõpetamise kohta poolte kokkuleppel ja töösuhte faktilise lõppemise kohta (vt toimik, lk 43-44). Nimetatud väited on kohtu hinnangul tõendamata ning samuti osaliselt üksteist välistavad. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks osundatud väidetele käesolevas otsuses õiguslikku hinnangut anda. Kohus märgib, et juhul kui kostjal ei olnud hagejatele tööd pakkuda ning selline olukord ei olnud ajutine, tulnuks kostjal töötajad koondada ning töölepingud TLS § 86 p 3 alusel lõpetada. Käesoleval juhul on aga alates 2006.a oktoobrist (kuni töölepingute lõppemiseni) kujunenud olukord, kus kostja hagejaid tööga ei kindlustanud, neile töötasu ei maksnud, kuid ei lõpetanud samas ka töölepingut.

2-08-13498

22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud käesoleval juhul kostja kanda. Kostja poolel kaasatud kolmanda isiku menetluskulud jäävad TsMS § 167 lg-st 2 juhindudes tema enda kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

KOHTUNIK

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.07.20262-25-8343/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja