lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-47515/11

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 09.12.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-47515/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.12.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1555
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Määruse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2009.a, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-47515

Tsiviilasi

Narva linna avaldus E E kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu (aadress Linda 4, Narva) Avaldaja esindaja Aleksei Forstiman Puudutatud isikud: E E (isikukood XXX, registreeritud aadressil XXX, viibib Koluvere Hooldekodus) E E esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob OÜ, Tondi 1-306, 11313 Tallinn) R E (isikukood XXX, elukoht XXX

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Avaldus rahuldada.
2.Pikendada E E suhtes kohaldatud hoolekandeasutuses ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel hooldamist ühe aasta võrra s.o. kuni 09. detsembrini 2010.a.
3.Määrus saata menetlusosalistele ja Koluvere Hooldekodule.
4.Määrus kuulub täitmisele kohtumääruse Narva linnale (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) kättetoimetamisest (TsMS § 541 lg 4). Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud

(õigusabikulud) riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad või koos elanud pereliikmed, isiku eeskostja või hooldaja, isiku nimetatud usaldusisik, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik ja valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Avalduse sisu ja menetluse käik

1.21.09.2009.a esitas Narva Linn Viru Maakohtule avalduse E E suhtes kohaldatud hoolekandeasutuses ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel hooldamist ühe aasta võrra. Avalduse kohaselt Narva Linnakohtu 19.03.2001.a. otsusega tsiviilasjas nr 21130/2001 E E tunnistati teovõimetuks. Viru Maakohtu 15.12.2008.a. määrusega tsiviilasjas nr 208-67282 paigutati E E ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse tähtajaga 15.12.2009.a. Psühhiaatri koostatud psüühilise seisundi iseloomustuse kohaselt on E E diagnoositud paranoidne skisofreenia defektiga tunde ja tahteelus; ajas, kohas, enda isikus orientatsioon olemas; esinevad kuulmispetted, sageli esineb käitumise ebaadekvaatsust, kohati muutub käitumiselt agressiivseks. Elementaarse eneseteenindusega (pesemine, riietumine) vajab kõrvalabi. Seega psühhiaatri arvamusel ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid E E paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hoolduse teenusele ja ta vajab hoolduse jätkamist nimetatud teenusel. Avaldaja leiab, et E E kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine on põhjendatud, kuna ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise ning hoolekandeasutusse paigutamata jätmisel võib olla ohus nii E E kui temaga kokku puutuvate isikute tervis.
2.23. septembril 2009.a. võttis kohus Narva linna avalduse menetlusse ning määras erinõude korras kuulata ära puudutatud isikuna E E ja Koluvere Hooldekodu esindaja ning määras anda E E riigi õigusabi. 29.09.2009.a. määrusega määras kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaat Tiina Mare Hiiobi. 03.11.2008.a. tegid SA Narva Haigla psühhiaatrid, riiklikult tunnustatud eksperdid tsiviilasjas nr 2-08-67282 E E ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, koostasid ekspertiisiakti nr 64, esitasid selle kohtule 18.11.2008 (tlk 34-35). Juhindudes TsMS § 5391 lg 2 kohus uut ekspertiisi ei määranud, kuna eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei olnud möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud.
3.12.10.2009.a. kuulas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtunik Ruth Sild Koluvere Hooldekodus ära E E ja Koluvere Hooldekodu esindaja (tl 55). Puudutatud isikute ja nende esindajate seisukohad
4.Puudutatud isik E E avaldas ärakuulamisel kohtule, et hooldekodus talle meeldib ja ta on hooldekodus olekuga vist nõus. Tahab kanepit. Ravimeid tarvitab, võtab neid alati, ka kodus tegi seda. Ema sõna kuulab, ema ei kuula E sõna. Koos emaga võtavad viina. WC-s käib korralikult, öist voodimärgamist enam ei ole.
5.E E määratud korras esindaja avaldas kohtule esitatud seisukohas, et Narva linna avaldus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. E E haiguskriitika on puudulik, isik ei järgi väljaspool hoolekandeasutust talle arstide poolt ette kirjutatud ravirežiimi, ei tarvita ravimeid ning võib kujuneda ohuks endale ja teistele. E E vajab jätkuvalt ravile paigutamist ööpäevaringselt

tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses, et tagada isikule ravi sotsiaalselt turvatud ja olmeliselt tagatud keskkonnas. Muud psühhiaatrilist abi ja teenust ei ole E E suhtes võimalik rakendada. E E kinnisesse raviasutusse paigutamist tinginud asjaolud SHS § 19 lg 1 punktides 1-3 alusel esinevad ega ole ära langenud, isik vajab jätkuvalt ravile paigutamist tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses ning tema viibimist sellises raviasutuses tuleb pikendada 1 aasta võrra.

6.Erinõude korras ärakuulatud Koluvere Hooldekodu esindaja avaldas kohtule, et E E on mõnikord väga tubli, teinekord jälle kuri. Ta on agressiivne ja ohtlik. Emaga suheldes ütleb talle väga halvasti. Kui ema helistab viskab toru ära, E.E on ettearvamatu. Kui anda talle kätte pakk suitsu, võib ta selle poole tunniga ära tõmmata. Ta on ahelsuitsetaja. Kui ta hooldekodus ei oleks, ta ei tarvitaks ravimeid. Ka hooldekodus keeldub ta neid vabatahtlikult võtmast. Hügieeniga ei taha tegeleda. Iga öö märgab voodit. On juba hakanud kodukorraga arvestama. Söömas oskab juba käia. Esindaja arvates E.E kodus toime ei tule ja peaks hooldekodus olema. Ema ta ei kuula. Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
7.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: Narva Linnakohtu 19.03.2001.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1139/2001 tunnistati E E teovõimetuks, seati tema üle eestkoste ja määrati eestkostjaks R J (tl 4-5). R J eestkostja volitused on lõppenud. Viru Maakohtu 15.12.2008.a. määrusega (tsiviilasi nr 2-08-67282) paigutati E E üheks aastaks ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldekodusse. Tsiviilasjas nr 2-08-67282 läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 64 kohaselt haigestus E E psüühiliselt 1995.aastal. Psühhiaatria statsionaaris on olnud kokku 59 korda. Viimased 2-3 aastat on E.E sageli agressiivne ema, kasuisa, kaashaigete suhtes. Kasuisale tekitas noahaavu. Samuti on olnud korduvalt enesetapukatsed. Esinevad jälitus-,kahjustusluul, kuulmishallutsinatsioonid. Praktiliselt mitte millegagi ei tegele, elab „omas maailmas“. Haiguskriitika puudub. E E kannatab vaimuhaiguse- paranoidse skisofreenia, paranoidse-hallutsinatoorse sündroomi all. Psüühikahäirete tõttu ei ole ta võimeline aru saama tegude tähendusest ja neid juhtima. E. E on ohtlik iseendale (suitsiidkatsed) ja teistele (agressiivsus). Kuna on olnud 59 korda statsionaaris ravil, siis ei ole võimalik teda kodus ja üldtüüpi hoolekandeasutuses hoida, seega vajab ta paigutamist kinnisesse hoolekandeasutusse 2-3 aastaks (tl 34-35). Kohtule esitatud avaldusele lisatud psühhiaater Peep Kase koostatud E E psüühilise seisundi iseloomustuse kohaselt viibib E E Koluvere Hooldekodu ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hoolduse teenusel alates 10.02.2009.a. Diagnoosiga:paranoidne skisofreenia defektiga tunde ja tahteelus. E E esinevad kuulmismeelepetted. Sageli esineb käitumise ebaadekvaatsust, kohati muutub käitumiselt agressiivseks. Peksis kaashoolealuseid, lõi teisi kliente, sõimas tigedalt töötajaid, oli töötajatega agressiivne ja tikkus kallale, urineeris voodisse, kiskus linad lõhki. Psühhiaatri arvamusel ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid E E paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hoolduse teenusele ja ta vajab hoolduse jätkamist nimetatud teenusel (tl 3). Isiku rehabilitatsiooniplaani soovituste põhjal vajab E E stabiilset, igapäevast toetust pakkuvat elukeskkonda, ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenuse jätkamist. Lähtuvalt E E võimetest ja tervisest on E E kõige sobilikum tugevdatud turvaline järelevalve ja hooldusega ööpäevaringne teenus. Muud teenust kui ööpäevaringne tugevdatud järelevalve pole isiku suhtes võimalik rakendada (tl 12-33). Kohtu poolt kohaldatavad seadused ja kohtu põhjendused
8.Kohus leiab, et Narva linna avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 4 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-des 1-3. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 5391 lg 1 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatud. E E ema R J Narva linna avaldusele vastuväiteid ei esitanud.
9.Kohus on käesoleva kohtumääruse punktis 7 tuvastanud, et E E kannatab vaimuhaiguseparanoidse sksisofreenia, paranoidse hallutsinatoorse sündroomi all. Psüühikahäirete tõttu ei ole ta võimeline aru saama tegude tähendusest ja neid juhtima. Ka kinnises raviasutuses kontrollitud keskkonnas muutub E.E käitumine ettearvamatuks ja agressiivseks, mistõttu ei ole alust eeldada, et väljaspool kinnist raviasutust käitub ta teisiti. Seetõttu on E.E oma vaimsest seisundist tulenevalt ohtlik iseendale (suitsiidkatsed) ja teistele (agressiivsus). E E haiguskriitika on puudulik, isik ei järgi väljaspool hoolekandeasutust talle arstide poolt ette kirjutatud ravirežiimi ja ei tarvita ravimeid ning võib kujuneda ohuks endale ja teistele. Seda kinnitab ka E. E käitumine hoolekandeasutuses, kus ta võib keelduda ravimitest või ootamatult muutuda vägivaldseks kaaspatsientide suhtes.
10.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et E E vajab jätkuvalt ööpäevaringset järelevalvet, et oleks tagatud tema ravi sotsiaalselt turvatud ja olmeliselt tagatud keskkonnas. E E pideva kõrvalabi, ravi ja järelevalve tagamine ei ole võimalik muul viisil kui tema kinnisesse asutusse paigutamisel ning seega ei ole võimalik E E suhtes kasutada muud abinõud, kui pikendada tema hooldamise tähtaega tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses alates määruse tegemisest ühe aasta võrra s.o. kuni 09. detsembrini 2010.a. (TsMS § 538 lg 2).
11.TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulu) riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium