N.V kaebus kohtutäitur Õnne Pajuri 13.03.2025 otsusele täiteasjas nr 179/2020/1306
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.04.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.V määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik) N.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Puudutatud isik I kohtutäitur Õnne Pajur Puudutatud isik II (sissenõudja) VindHem OÜ (pankrotis registrikood 11551140), seaduslik esindaja pankrotihaldur Ly Müürsoo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.04.2025 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada N.V kaebus ning tühistada kohtutäitur Õnne Pajuri 06.02.2025 ja 13.03.2025 otsused täiteasjas nr 179/2020/1306.
2.Rahuldada N.V määruskaebus.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.N.V (avaldaja, võlgnik) esitas 24.03.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Õnne Pajuri 13.03.2025 otsusele täiteasjas 179/2020/1306.
1.1.Kaebuse kohaselt tegi kohtutäitur 06.02.2025 otsuse, millega mõistis võlgnikult välja kohtutäituri lisatasu 3660 eurot (sh käibemaks). Otsuse kohaselt müüdi 05.02.2025 toimunud enampakkumisel võlgnikule kuulunud 1⁄2 suurune mõtteline osa XXX kinnisasjast hinnaga 76 037 eurot. 21.06.2024–05.02.2025 toimus neli enampakkumist, millele eelnes kohtutäituri poolt vara ümberhindamine ning enampakkumise kuulutuste avaldamine. Lisaks pidi kohtutäitur korraldama ning läbi viima vara tutvustamist, vastama huviliste küsimustele ning jagama selgitusi sundenampakkumise läbiviimist puudutavate õigusnormide kohta. Samuti oli kohtutäituri kohustuseks informeerida menetlusosalisi läbiviidavatest täitetoimingutest.
1.2.Alused lisatasu nõudmiseks puuduvad. Vaidlustatud otsus ei ole põhjendatud ning sisaldab ebaõigeid väiteid. Kohtutäitur ei ole korraldanud ega viinud läbi vara tutvustamist, ei ole vastanud huviliste küsimustele ega jaganud selgitusi sundenampakkumise läbiviimist puudutavate õigusnormide kohta. Ülejäänud otsuses nimetatud toiminguid on vähese töökuluga ning on kaetud kohtutäituri põhitasuga. Kinnistu mõttelise osa enampakkumine ei olnud tehniliselt ega õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Riigikohtu praktika kohaselt peavad kohtutäituri seaduse (KTS) § 45 lg 1 alusel lisatasu nõudmiseks esinema erandlikud asjaolud ning samuti kohtutäituri kaalutlused tasu suuruse osas. Vaidlustatud otsuses puuduvad nii erandlikud asjaolud kui põhjendused kaalutlusruumi kohaldamise kohta. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Võlgnikule kuuluva kinnistu enampakkumine lõppes 05.02.2025 ning ostuhind pidi kohtutäituri kontole laekuma 22.03.2025. Vaatamata ostuhinna tasumise tähtaja pikendamisele kahel korral, ei tasunud ostja summat. 25.03.2025 koostas kohtutäitur enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti ja edastas selle menetlusosalistele. Tegemist on sisutühja kaebusega, kuna ostuhinda ei tasutud ning 06.02.2025 lisatasu otsus on muutunud tühiseks.
3.Sissenõudja teatas, et ei soovi seisukohta võtta, kuna kohtutäituri otsus ei puuduta teda. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaksmääramata.
4.1.Puudub vaidlus, et võlgnik on kohtutäituri tehtud otsused täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 217 ja 218 alusel tähtaegselt vaidlustanud. 2
4.2.Maakohus märkis, et nõustub nii 06.02.2025 kui 13.03.2025 otsustes tooduga, mille kohaselt on kohtutäituril KTS § 43 järgi õigus nõuda lisatasu KTS §-des 44–47 nimetatud täitetoimingu eest, seejuures peab lisatasu otsus olema põhjendatud. Kuni 2021. aastani kehtinud sätte kohaselt sai lisatasu nõuda juhul, kui täitetoiming oli tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Seda sätet muudeti lihtsamaks ning piisab otsuse põhjendamisest. Seadusandja on muudatust põhjendanud sellega, et varasem regulatsioon oli liialt kitsendav ja praktikas puudus vajadus piirata lisatasu nõudmise võimalust üksnes juhtudega, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Kehtiva KTS § 45 lg 1 sätestab, et enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 5% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast. Täitur tõi välja, et sundenampakkumisele eelnes kohtutäituri poolt vara ümberhindamine, enampakkumise (kokku toimus neli enampakkumist) kuulutuste avaldamine Ametlikes Teadaannetes, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee, kinnisvaraportaalis KV.ee. Lisaks pidi kohtutäitur korraldama ning läbi viima vara tutvustamist, vastama huviliste küsimustele ning jagama selgitusi sundenampakkumise läbiviimist puudutavate õigusnormide kohta. Samuti oli kohtutäituri kohustuseks informeerida menetlusosalisi läbiviidavatest täitetoimingutest. Kohtutäitur tõi otsuses välja, et ta arestis 20.05.2024 kinnisasja mõttelise osa hinnaga 94 506 eurot ning korraldas selle müügiks neli enampakkumist. Esimesed kaks enampakkumist nurjusid osalejate puudumise tõttu (06.02.2025 otsuse kohaselt toimus esimene enampakkumine augustis). Kolmas enampakkumine nurjus põhjusel, et alghinna ulatuses ei tehtud ühtegi pakkumist. Kolmandale enampakkumisele oli registreerunud üks huviline. Kohtutäitur koostas kordusenampakkumisi korraldades kolm vara ümberhindamise akti ja kolm enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. Kohtutäitur avaldas neli kuulutust väljaandes Ametlikud Teadaanded. Täiendavalt avaldas kohtutäitur neli kuulutust internetilehekülgedel www.oksjonikeskus.ee, ajalehes Kuldne Börs ja Kuldse Börsi internetileheküljel, kinnisvaraportaalis KV.ee. Kohtutäitur suhtles mitmete ostuhuvilistega nii e-kirja, kui telefoni teel ja selgitas neile vara müügi korda täitemenetluses. Kõigi täitetoimingute kohta koostas kohtutäitur TMS-s sätestatud dokumendid ning toimetas need menetlusosalistele kätte. Enne neljanda enampakkumise välja kuulutamist täpsustas kohtutäitur täiendavalt, kui suur on SEB PANK AS kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõude jääk (päring 16.12.2024). Pärast enampakkumise õnnestumist edastas kohtutäitur menetlusosalisele vara enampakkumise akti. Lisaks edastas täitur kinnisasja mõttelise osa ostjale enampakkumise õnnestumise teate, kus selgitas ostuhinna tasumise tähtaegu, tegeliku kasusaaja ankeedi edastamise kohustust, riigilõivu tasumise kohustust. Kohtutäitur tagastas tagatisrahad kahele enampakkumisel osalejale. 05.02.2025 lõppenud sundenampakkumisel müüs täitur võlgnikule kuulunud 1⁄2 kinnisasja kaasomandi osa hinnaga 76 037 eurot, seejuures alghind enampakkumisel oli 48 387 eurot (lõpphind seega enam kui 50% kõrgem). Kokku tegeles täitur kinnisvara müügiga seega intensiivselt enam kui kaheksa kuud.
3
Kuna ostja ei ole enampakkumise tulemit kohtutäituri kontole kandnud, on kohtutäitur tunnistanud enampakkumise 25.03.2025 nurjunuks. Seega ei saa kohtutäitur enam nõuda ka lisatasu sellises määras, vaid ta saab lähtuda tagatisraha suurusest. Maakohus leidis, et eeltoodust olenemata oli enampakkumise korraldamine, läbiviimine ja tulemi jaotamine tavapärasest ajamahukam. Seega oli lisatasu 3660 euro (3000 eurot (alla 4% müügihinnast) + käibemaks) väljamõistmine põhjendatud, vastas KTS § 43 ja § 45 lg 1 mõttele ega riivanud ebaproportsionaalselt võlgniku ja sissenõudja huve.
4.3.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud TMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata kaebus maakohtule menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu tagasi uueks lahendamiseks või teha uus määrus, millega kaebus rahuldada.
5.1.Enampakkumine ei olnud tehniliselt ega õiguslikult keerukas ega ajaliselt kulukas. Maakohus on asjaolusid kontrollimata nõustunud kohtutäituri ebaõigete väidetega ega ole lähtunud TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust. Seejuures oli maakohus võlgniku kaebust läbi vaadates teadlik, et võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri väite, mille kohaselt keeldus võlgnik huvilistele enampakkumisel müüdavat kinnisvara tutvustamast ega teinud koostööd. Võlgnik ei ole puutunud kokku ühegi huvilisega. Maakohtu järeldus, et kohtutäitur tegeles kinnisvara müügiga intensiivselt enam kui kaheksa kuud, ei vasta tegelikkusele ega põhine ühelgi toimikus oleval tõendil. Maakohus jättis uurimisprintsiibi täielikult kohaldamata. 06.02.2025 (lisatasu otsuse tegemise) järgsed sündmused ei oma kohtutäituri otsuse seaduslikkuse hindamisel tähtsust. See, et kohtutäitur kuulutas 25.03.2025 enampakkumise nurjunuks, ei puutu asjasse.
5.2.Kohtutäituri 06.02.2025 otsuses puuduvad nii erandlikud ajaolud lisatasu nõudmiseks kui ka põhjendused kaalutlusruumi kohaldamise kohta (ehk miks nõutakse võlgnikult just sellist summat).
5.3.Maakohus ei andnud võlgnikule võimalust esitada seisukohta kohtutäituri vastuse osas ega määranud tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks.
5.4.Maakohtu menetlusõiguse rikkumised on sedavõrd olulised, et ringkonnakohus ei saa maakohtule asja uueks arutamiseks tagasi saatmata ise asja sisuliselt lahendada. Põhjuseks on uurimisprintsiibi oluline rikkumine ehk asja õige lahendamise seisukohast tähendust omavate asjaolude välja selgitamata jätmine ja menetlusosalistele teatavaks tegemata jätmine. Sellest sõltub ka menetlusosaliste tõendamiskoormus. Menetluse edasine käik
6.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kohtutäitur märkis, et määruskaebusega ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada, kuna 06.02.2025 otsuses märgitud lisatasu sissenõudmine on lõppenud ja õiguskaitsevajadus seega puudub.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab kohtutäituri 06.02.2025 ja 13.03.2025 otsused täiteasjas nr 179/2020/1306. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
9.Avaldaja esitas 24.03.2025 maakohtule TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 06.02.2025 lisatasu väljamõistmise otsuse ning 13.03.2025 otsuse avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kohtutäitur teatas oma 01.04.2025 vastuses maakohtule, et kuna kinnisasja enampakkumine nurjus ostuhinna tasumata jätmise tõttu (vt enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt, dtl 28–33), ei ole 06.02.2025 otsus võlgnikult lisatasu väljamõistmise kohta enam kehtiv. KTS § 45 lg 1 teine ja kolmas lause näevad ette, et lisatasu ei ole õigus nõuda enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu ning sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 5% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast. Kuna kohtutäitur ei saa KTS § 45 lg 1 teisest ja kolmandast lausest tulenevalt enampakkumise nurjumise tõttu võlgnikult 06.02.2025 otsuse alusel enam lisatasu nõuda, kuid kohtutäitur ei ole ka välja toonud, et ta oleks viidatud otsuse ise tühistanud, kuuluvad kohtutäituri 06.02.2025 lisatasu väljamõistmise otsus ja võlgniku kaebuse kohta tehtud 13.03.2025 otsus tühistamisele. Tulenevalt Riigikohtu praktikast saab menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebuse alusel tühistada ka kohtutäituri algse otsuse, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud (vt RKTKm 01.06.2016, nr 3-2-1-36-16, p 23). Eeltoodud põhjustel puudub alus anda kohtutäituri otsuste põhjendatusele sisulist hinnangut ning ringkonnakohus määruskaebuse väidetele ei vasta.
10.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, tuleb vastavalt muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtul on hagita menetluses ulatuslik kaalutlusõigus otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (vt ka RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Praegusel juhul on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja esitas kaebuse kohtusse 24.03.2025, kuid kohtutäitur kuulutas enampakkumise nurjunuks 25.03.2025. Kuigi ringkonnakohus rahuldab avaldaja kaebuse ja määruskaebuse, ei tee ta seda avaldaja esitatud põhjenduste alusel, vaid seetõttu, et kohtutäituril ei ole enampakkumise nurjumise tõttu enam alust võlgnikult lisatasu nõuda. Seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut sellele, kas avaldaja kaebuse ja määruskaebuse väited olid põhjendatud. Tekkinud olukorras ei ole õiglane jätta menetluskulusid kohtutäituri kanda, kuna enampakkumine nurjus põhjusel, et enampakkumise võitja ei tasunud tähtajaks ostuhinda. Seega on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Arvestades menetluskulude jaotust, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaks määramiseks. 5
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.