Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

27.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Käendaja vastutus nõude täitmisel on piiratud summaga 106 674.58 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

hüpoteek summas 45 900 eurot, mis tagab kostja nõudeid hageja vastu, mis tulenevad poolte vahel 29.05.2015 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ning selle võimalikest lisadest (lepingu punktid 4.1., 4.2.1., 6.2). Hagejale kuuluvatele eelnimetatud korteriomanditele on seatud samuti hüpoteek summas 84 500 eurot TALLINNA ÄRIPANGA AS-i (RK 10237984) kasuks. Hüpoteegiga on tagatud kõik TALLINNA ÄRIPANGA AS-i nõuded OÜ Odav Raha (RK 11990164) vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ Odav Raha vahel 29.05.2015 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja selle võimalikest lisadest (lepingu nr xxxx punkt 3.1., 3.2.1., 6.1.). Kostja täitmisavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.05.2015 laenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastas kostja hagejale laenu summas 81 500 eurot, laenu tagastamise tähtaeg oli 15.06.2017. 29.05.2019 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxx lisa 3, kus lepiti kokku pikendada lepingu perioodi 24 kuu võrra, tähtajaga kuni 15.05.2021. Uuele maksegraafikule viiakse üle maksegraafiku nr xxxx lisa nr 2 põhiosa jääk seisuga mai 2019 summas 75 000 eurot, millise summa kohustub laenusaaja tasuma vastavalt maksegraafiku nr xxxx lisale nr 3 ning lepingus näidatud tingimustele. Hageja majandustegevuse näitajad halvenesid oluliselt 2019 aasta teises kvartalis. Avalikest allikatest nähtub, et 2019 II kvartalis töötas Osaühingus EVNITA 7 töötajat, alates 2019 III kvartalist 3 töötajat ning alates 2020 III kvartalist 0 töötajat. Hageja käive moodustas 2019 II kvartalis 39 484.79 eurot, 2019 IV kvartalis 8 108.49 eurot ning alates 2020 I kvartalist 0 eurot, hagejal on maksuvõlg 1 818.90 eurot alates 20.10.2019. 08.04.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud teate kohaselt kohtutäitur müüb elektroonilisel enampakkumisel võlgnikule kuuluvaid korteriomandeid: 1) asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) alghinnaga 49 000 eurot; 2) asukohaga: Xxxx (registriosa nr xxxx) alghinnaga 49 000 eurot. Tulenevalt AÕS § 327 ja § 346 lg 1 on tagatud nõuete realiseerimise võimalus piiratud hüpoteegisummaga. AÕS § 346 lg 2 järgi määratakse hüpoteegiga tagatud nõuded hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkuleppel (tagatiskokkulepe). Kuna täitedokumendi kohaselt on kostja nõuete maksmapanek piiratud summaga 45 900 eurot, siis on sundtäitmine hüpoteegisummat ületavas osas lubamatu. Kostja täitmisavaldusest ei ole selge kostja nõuete alus ja arvestuse metoodika. Täitmisavalduses viidatakse laenulepingu ülesütlemise avaldusele, mille hagejale kätte toimetamise kohta puuduvad tõendid. 03.03.2020 dateeritud ülesütlemise avalduse kohaselt tulenevad kostja nõuded kogusummas 88 135 eurot laenulepingust nr xxxx, millest: 1) 75 000 eurot moodustab tagastamata laenusumma; 2) 5 600 eurot - tasumata intress; 3) 7 500 eurot - leppetrahv; 4) 35 eurot - sissenõudmisega tekitatud kulud. Laenulepingust nr xxxx punktist 7.1 tuleneb, et laenusaaja kohustub tasuma leppetrahvi mitte kohustuse rikkumise eest, vaid sisuliselt „karistusena“ laenulepingu enneaegse lõppemise eest. Seega tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest, mille kohaselt leppetrahvi kohaldamise eelduseks on kohustuste rikkumine kohustatud lepingupoole poolt. Hageja leiab, et leppetrahvi suuruses 10% laenusummast ei saa pidada mõistlikuks. Hageja seisukohalt on tüüptingimuse kokkulepe tühine VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi. Leppetrahvi kokkuleppe tühisuse tõttu ei ole hagejal kohustus maksta kostjale leppetrahvi summas 7 500 eurot. Hageja palub alternatiivselt (juhuks, kui kohus leiab, et kokkulepe leppetrahvi kohta ei ole tühine) VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni. Hageja hinnangul leppetrahvi mõistlikuks suuruseks laenulepingu enneaegse lõppemise tõttu on kostjal tekkinud kahju suurus. Käesoleval juhul ei ole kostja väitnud, et laenulepingu enneaegse lõppemise tõttu on temal kahju tekkinud. Seega on põhjendatud vähendada leppetrahvi nullini. 3 / 28

Hageja leiab, et kostjal puudub alus nõuda sissenõudmisega tekitatud kulusid summas 35 eurot. Nimetatud kulu tegemise tõendamiseks ei ole kostja hagejale ega kohtutäiturile ühtegi tõendit esitanud. Hageja hinnangul ei saa kostja tulenevalt VÕS § 161 lg 2 nõuda nii leppetrahvi tasumist kui ka sissenõudmisega tekitatud kulude hüvitamist. Hageja leiab, et kostja intressinõue on alusetu. Hageja hinnangul on kostja rikkunud laenulepingu pikendamisel (laenulepingu lisa 3 29.05.2019 sõlmimisel) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust. Esitatud asjaoludest nähtub, et kostja teadis laenulepingu lisa 3 koostamise ajal, et hagejal puudub võimalus maksta raha edaspidise kasutamise eest intressi. Kostja oleks pidanud suunama laenu tagastamise nõude sundtäitmisele, millise juhul ei oleks hagejale tekkinud laenulepingute pikendamise tagajärjel täiendavaid kohustusi intressi, lepingutasu ja leppetrahvi näol. Hageja osutab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel ja kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega. Hageja leiab, et täiteasja nr xxxx täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks hüpoteegisumma (45 900 eurot) ületavas osas ning määrata, et hüpoteegi realiseerimisest kostjale laekuvast summast loetakse täidetuks laenulepingu nr xxxx põhinõue. Täpsustatud nõudes palub hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxxx lubamatuks hüpoteegisummat (45 900 eurot) ületavas osas ning järgmiste nõuete osas: tasumata intress summas 5 600 eurot, leppetrahv summas 7 500 eurot ning sissenõudmisega tekitatud kulud summas 35 eurot.

toonud, et vastav hüpoteek summas 84 500 eurot on 22.05.2017 loovutatud kostjale hüpoteekide loovutamise lepinguga nr xxxx ning mõlemad hüpoteegid tagavad sissenõudja ja võlgniku vahel 29.05.2015 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevaid hüpoteegipidaja nõudeid. Viidatud lepingu punktidest nr 1.12., 3.1., 3.1.12., ja 3.2.12. nähtub, et TALLINNA ÄRIPANGA AS on üle andnud oma I järjekoha hüpoteegid summas 84 500 eurot kostjale ja selle alusel on tehtud ka vastavad kanded kinnistusraamatusse. Seega on kinnistutele seatud kostja kasuks hüpoteegid kogusummas 130 400 eurot, mis tagavad kostja nõudeid hageja vastu ja täitemenetluses on seega lubatud sundtäitmine summas kuni 130 400 eurot. Kostja nõuete alus on pooltevaheline 29.05.2015 laenuleping nr xxxx ja selle 29.05.2019 sõlmitud lisa 3. Lisaga nr 3 leppisid pooled kokku, et alates lisa 3 sõlmimisest kuni 15.04.2021 on hageja kohustatud tasuma vaid igakuiselt (vähendatud määras) intressimakseid (15.06.2019 875 eurot ja seejärel igakuiselt 843.75 eurot) ja viimase 15.05.2021 osamaksega tasuma lisaks intressile ka põhiosa makse 75 000 eurot. Eeltoodu alusel on kujunenud ja väljendatud ka ülesütlemisavalduses intressivõlgnevus 5600 eurot, sh 5093.75 igakuise maksegraafiku alusel esitatud ja hageja poolt tasumata jäänud maksetena ja täiendavalt intress summas 506.25 eurot veebruarikuu eest perioodil 15.02. kuni 03.03.2020 (s.o ülesütlemiseni). Ülesütlemisavaldus edastati hagejale nii tähtkirjana kui ka meiliga, millele hageja on ka vastanud. Laenulepingu lisa nr 3 p-s 2.3. leppisid pooled kokku lepingu täiendamises alampunktidega:

Kostja selgitab vastutustundliku laenamise kohta, et laenulepingu lisa nr 3 sõlmimisel 29.05.2019 oli kostja kohustus kontrollida sellele eelnevalt hageja maksevõimet ja kostja tegigi seda. Peale hageja taotluse saamist laenulepingu pikendamiseks kohustas kostja hagejat esitama oma 2018 majandusaasta aruande (bilansi), mille hageja ka 24.05.2019 esitas. Sellest nähtub, et hagejal on varasid kokku 40 4691.74 eurot, omakapitali 97 372.27 eurot ja kohustusi kokku 307 319.47 eurot, kasum oli 8 584.44 eurot. Lisaks kontrollis kostja 24.05.2019 hageja seisukorda Krediidiinfost, millest nähtub, et seisuga 31.03.2019 oli hageja töötajate arv 8, maksuvõlg puudub, samuti ei esine maksehäireid. Hageja esitatud teatmik.ee väljavõttest nähtub, et 2019 I kvartalis oli maksustatav käive 30 578 eurot, 2019 II kvartalis 39 484.79 eurot ehk käive oli tõusnud ca 29%. Seega kostja kontrollis hageja maksevõimet, hageja oli maksevõimeline ja ei esinenud aluseid asuda seisukohale, et hageja ei suuda oma lepingujärgseid kohustusi täita. Lisaks kinnitas hageja korduvalt, et tal on saabumas kaup Venemaalt ja Indiast, ta saab oma võlgnikelt raha ja täidab oma kohustused. Laenulepingu lisa 3 järgi pidi hageja tasuma vaid intresse 843.75 eurot, milline summa ei ole laenulepingu lisa nr 3 sõlmimisel hageja majanduslikku seisu arvestades põhjendamatult suur. Samuti nähtub, et nii esmase laenulepingu kui selle lisade järgi pidi hageja tasuma igakuiselt vaid intressimakseid ja tegi seda nõuetekohaselt kuni septembrini 2019, makseraskused tekkisid alles alates 01.10.2019. Lisaks tuleb arvestada tagatiste olemasolu ja juhatuse liikme käenduse olemasolu. Asjasse mittepuutuvad on hageja viited töötajate arvu ja käibe vähenemisele peale laenulepingu lisa 3 sõlmimist, sh aastal 2020. Kostja märgib ühtlasi, et laenulepingu pikendamist taotles hageja ja kuna hageja oli laenulepingujärgseid kohustusi tasunud kogu lepingu kehtivuse aja jooksul nõuetekohaselt, siis ei esinenud sisulist ega õiguslikku alust nõude sundtäitmisele asumiseks, sh laenulepingu ülesütlemiseks. Samuti oleks ka lepingu lisa 3 sõlmimata jätmisel kostja laenulepingu ülesütlemise järgselt nõudnud hagejalt leppetrahvi tasumist. Omega Laen AS-i vastuhagiavaldus Hagiavaldus ja hageja nõue

15.04.2019 igakuiselt vaid intressimakseid ja viimase tagasimaksega 15.05.2019 lisaks intressimaksele 937.50 eurot ka põhiosa makse 75 000 eurot. Lepingu lisaga nr 3 leppisid pooled kokku laenulepingu kestuse pikendamises kuni 15.05.2021 ja uues maksegraafikus, mille kohaselt viidi uude maksegraafikusse üle laenu põhiosa jääk 75 000 eurot eelmise maksegraafiku järgi. Samuti lepiti kokku intressi alandamises, uueks intressmääraks alates 24.05.2019 lepiti kokku 13,5% + 6 kuu Euribor. Kehtiva intressiperioodi Euribor oli tol ajal -0,240%. Lepingu lisa 3 alusel pidi laenusaaja tasuma perioodil 15.06.2019 kuni 15.04.2021 igakuiselt vaid intressimakseid ja viimase tagasimaksega 15.05.2021 lisaks intressimaksele 843.75 eurot ka põhiosa makse 75 000 eurot. Kuna laenusaaja ei täitnud lepingut ja selle lisa nr 3 nõuetekohaselt, ütles Omega Laen AS lepingu üles 03.03.2020. Hageja esitas Narva kohtutäiturile T. A. 16.06.2020 avalduse täitemenetluse algatamiseks, mille alusel on algatatud täiteasi nr xxxx. Lepingu p-s 1.6. leppisid pooled kokku seada lepingu ja sellega seotud lepingute kohase täitmise tagamiseks I järjekorra ühishüpoteek summas 84 500 eurot TALLINNA ÄRIPANGA AS kasuks ja II järjekorra hüpoteek summas 45 900 eurot Omega Laen AS-i kasuks laenusaajale kuuluvatele korteriomanditele asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) ja Xxxx (registriosa nr xxxx). Hüpoteegid seati 29.05.2015 lepinguga nr xxxx. TALLINNA ÄRIPANGA AS loovutas 22.05.2017 oma hüpoteegid Omega Laen AS-ile. Pooled leppisid lepingu punktis 8.1. kokku, et laenusaaja on kohustatud omal kulul sõlmima hüpoteegiga koormatavate kinnisasjade kindlustuslepingu laenuandjaga eelnevalt kooskõlastatud tingimustel ja esitama kindlustamist tõendavad dokumendid. Lepingu p-i 8.2. kohaselt kui laenusaaja ei ole 20 kalendripäeva jooksul pärast laenuandja vastavasisulise teatise saatmist esitanud laenuandjale kehtiva kindlustuspoliisi koopiat, on viimasel õigus sõlmida uus kindlustusleping laenusaaja eest ja arvel. Laenusaaja on kohustatud hüvitama laenuandjale kõik kindlustuslepingu sõlmimisega seotud kulud 10 kalendripäeva jooksul arvates vastava nõude saamisest. Sama kohustus tuleneb Osaühingule EVNITA ka 29.05.2015 sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu punktidest 5.2. ja 5.3. Omega Laen AS esitab hagis kindlustuskulude nõude hageja poolt laenusaaja eest tasutud nelja kindlustusmakse alusel, millist nõuet ei ole laenusaaja oma sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustanud. Täitemenetluse algatamisel oli võlgnetav summa koos kohtutäituri tasu ja täitekuludega kokku 92 527 eurot. Seoses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega ei ole mingeid toiminguid täitemenetluses enam tehtud. Nõue T. F. kui käendaja vastu tuleneb Omega (endise ärinimega ODAV LAEN AS) ja T. F. vahel 29.05.2015 sõlmitud käenduslepingust nr xxxx, mille p 1 alusel käendaja kohustus laenuandja ees vastutama 29.05.2015 sõlmitud laenulepingust ja lepingu kõigist (ka tulevikus) sõlmitavatest lisadest tulenevate kõikide laenusaaja rahaliste kohustuste täitmise eest, sealhulgas (kuid mitte ainult) laenusumma, intresside, viiviste, leppetrahvi, kahju hüvitamise kohustuse ja lepingutasu tasumise kohustuse eest. Käenduslepingu p 3 kohaselt lepingust tulenevate rahaliste kohustuste rikkumise korral vastutavad laenusaaja ja käendaja laenuandja ees solidaarselt. Käenduslepingu p-i 4 kohaselt pooled leppisid kokku, et käendaja vastutab lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest laenuandja ees ka juhul, kui laenusaaja esitab laenuandja nõudele vastuväite. Käendaja näol on tegemist põhivõlgniku Osaühing EVNITA osaniku ja juhatuse liikmega. Omega Laen AS-i poolt on kõik lepingu täitmisega seotud dokumendid, sh nõuded, esitatud mõlemale.

Hageja selgitab, et lisaks hagis juba esitatutele on hagi esitamine põhjendatud ka asjaoluga, et Omega Laen AS-i nõue ületab hüpoteekide väärtust, samuti on see vajalik võimaliku aegumise vältimiseks. Hüpoteekidega koormatud korteriomandite müügist laekub ilmselt isegi vähem raha, kui see on kokku lepitud käenduslepingus T. F. vastutuse maksimumsummana. Kohtupraktika jaatab taolistes olukordades hagi esitamise põhjendatust ja vajadust. Erinevalt kostjate viidatud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 ei ole käesolevas asjas Omega Laen AS esitanud hagi, mille aluseks ja esemeks oleks hüpoteegiga koormatud korteriomandite müügiõiguse tunnustamine ja selle müümine avalikul enampakkumisel. VÕS § 149 lg-le 5 tuginemine käesolevas asjas on ebaõige põhjusel, et pole teada, kas, millal ja millise hinnaga õnnestub pandieset realiseerida. Kui käesolevas asjas peaks kohtuotsus jõustuma enne hüpoteegiesemeks olevate korteriomandite müüki, siis saab käendaja esitada selles osas oma vastuväite vastavas täiteasjas, kui Omega Laen AS peaks esitama käendaja suhtes tehtud kohtuotsuse sundtäitmiseks enne korteriomandite võõrandamist. Käesolevas asjas vastava vastuväite esitamine ei ole aluseks hagi mittemenetlemiseks või selle rahuldamata jätmiseks. Hageja leiab, et kuna hagi menetlusse võtmise määrus ja tsiviilasjade liitmise määrus ei ole kaevatavad, siis tuleb kostjate vastuväited ja taotlused seoses ebaõige kohtualluvuse ja asjade liitmisega jätta tähelepanuta. Antud asjas tuleb arvestada sellega, et kui lähtuda kostjate seisukohast, siis võib tekkida olukord, kus kaks erinevat Eesti kohut arutavad sisuliselt asju, mida saab ja peab arutama nende sisu tõttu vaid koos ühes menetluses. Kostjate vastuväite kohta hagejal õiguskaitse vajaduse puudumisel kohta hageja selgitab, et hagis esitatud nõue on oluliselt suurem kui hüpoteekide kogusumma ning hüpoteegisumma ei kata seda ka juhul, kui kostjad nõustuvad sellega, et hüpoteegid on seatud mõlemale korteriomandile kogusummas 130 400 eurot. Lisaks suureneb hageja nõue iga päev viivise võlgnevuse tõttu. Ebaõige ja alusetu on intressinõudele vastuvaidlemine põhjendusega, et ka intressinõue on samuti suunatud sundtäitmisele. Intressinõude kohta on hageja esitanud seisukoha vastuse Osaühingu EVNITA hagile. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta on hageja esitanud seisukoha koos tõenditega hagivastuses. Hagivastuse punktis 3.6. on kostjad põhistanud oma vastuväidet kostjate võimalusega nõuda Omega Laen AS-ilt kahju hüvitamist. Kuivõrd tegemist on üldsõnalise väitega ja lisaks pole kostjatele tekkinud kahju, siis tuleb vastav vastuväide jätta tähelepanuta. Samuti ei ole laenulepingu puhul tegemist tarbijakrediidiga. Hageja osutab, et laenulepingu lisa 3 sõlmiti 29.05.2019 ehk 2019 II-s kvartalis. Kostjate vastuväited ja neid kinnitavad tõendid käivad perioodi kohta, mis järgneb laenulepingu pikendamise ajale (2019 III kvartal ja sellele järgnev aeg), mistõttu ei ole vastavad vastuväited asjakohased. Lisaks ei näita töötajate arv ja vastava kvartali käive veel äriühingu maksevõimet. Laenulepingu lisa 3 sõlmiti kostjate taotluse alusel, sellega muudeti kostjate seisukorda kergemaks. Laenusaaja täitis laenulepingut ning esitas regulaarselt majandusaasta aruandeid ja deklaratsioone, mis kinnitab äriühingu faktilist toimimist. Lepingu muutmise soovi esitamisel on laenuandja vastanud laenuandja päringule lepingumuudatuste tingimuste kohta ja Xxxx asuvate korteriomandite ehitamise ja müügiga seotud konkreetsetele küsimustele. Laenusaaja ja käendaja kohta tellitud maksehäirete raportitest (24.05.2019 seisuga) nähtub, et maksehäireid ei esine. Laenusaaja makseraporti põhjal on laenusaaja olukord 2019 I kvartalis võrreldes eelnenud ajaga hoopis paranenud nii töötajate arvu kui tööjõumaksete osas. Osaühingu EVNITA 2018 bilansist (saadud 24.05.2019; 2019 majandusaasta aruannet ei olnud veel esitatud) nähtub, et Osaühingul EVNITA oli vara kokku 404 691.74 euro väärtuses. Kuna tegemist ei ole tarbijakrediidiga, ei laiene vaidlusele VÕS-st tulenevad sätted vastutustundliku laenamise põhimõtete kohta, vaid KAS § 83 lg 3, mis sätestab, millest peab 8 / 28

krediidiasutus selle sätte alusel juhinduma. KAS ei täpsusta, millised on need konkreetsed nõuded, mida krediidiasutus peab selle põhimõtte järgimiseks täitma. Leppetrahvi tasumise kohustusest vabastamise aluseks ei saa olla asjaolu, et laenuandja majanduslik olukord on laenusaaja omast parem. Ebaõige on kostjate seisukoht, et leppetrahvi nõudmise eelduseks ja selle suuruse määramiseks on laenuandjale tekkinud kahju suurus. Omega Laen AS esitatust nähtub lisaks, et hagis nõutav summa on juba hagi esitamise seisuga oluliselt suurem hüpoteegisummast ja käendaja vastutuse maksimumsuurusest. Samuti on korteriomandite esmased enampakkumised nurjunud huvi puuduse tõttu, mistõttu on ilmne, et korteriomandite müügist kunagi laekuda võivast rahast ei jätku hageja nõude täielikuks rahuldamiseks. Tegemist ei ole tüüptingimusega ja see pole tühine. Seoses vastuväidetega sissenõudmiskuludele hageja osutab täiendavalt, et on esitanud kulu tõendavad dokumendid Osaühing EVNITA hagi vastusele. Hageja leiab, et ebaõige on kostjate seisukoht, et viivisenõude puhul tuleb viivise suurust võrrelda esmajoones tekkinud kahjunõude suurusega. Samuti ei ole kumbki kostja alates lepingu sõlmimisest 2015 kuni Osaühingu EVNITA poolt hagi esitamisega 2021 vaielnud vastu intresside, viiviste ja lepptrahvi nõuetele, mistõttu on taoliste seisukohtade puhul tegemist hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele mittevastava käitumisega. Taoliste vastuväidete esitamise igasugune mõistliku tähtaeg on möödunud, samuti on möödunud Lepingu ja käenduslepingu vaidlustamise (kehtetuks tunnistamise) TsÜS-st tulenevad tähtajad. Kostjate tuginemine käenduslepingu tühisusele, sh viitega vastavale Riigikohtu lahendile, on ebaõige. Viidatud lahendis oli nii laenulepingu kui käenduslepingu puhul tegemist tarbijatega sõlmitud lepingutega. Käesolevas vaidluses on laenuleping sõlmitud juriidilise isikuga. Käenduslepingu puhul ei ole samuti tegemist T. F. kui tarbijaga sõlmitud lepinguga, kuna ta on sõlminud käenduslepingu laenusaaja ainuosaniku ja juhatuse liikmena, seega tegutsedes majandus- ja kutsetegevuses. Lepingu täitmist ei taga ainuüksi käendusleping, vaid ka hüpoteegid. Laenulepinguga kokkulepitud summade mittetasumine algas alles septembris 2019. Antud asjas ei ole kostjad teinud laenulepingu ega käenduslepingu tühistamise avaldust. Tulenevalt Riigikohtu lahendist asjas nr 2-14-21710 (p 32) on krediidi tagatiseks oleva vara väärtuse vähenemine kehtiva õiguse järgi üldjuhul krediidivõtja risk. Seadus ei näe ette võla lõppemist tagatise võõrandamisel. See puudutab mh võlga tagavaid käendajaid. Kostja on saanud laenu kasutada, saades sellega laenu kasutamisega kasutuseeliseid. Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Käesoleva vaidluse puhul ei esine kostjate viidatud Riigikohtu lahendis loetletud nelja asjaolu üheaegne kogum ega ka üksi asjaolu eraldi. Käendaja ei ole põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, kes oleks sõlminud lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt. Põhivõlgniku ainuosaniku ja juhatuse liikmena sai/saab T. F. sellest kasu, sest laenuraha kasutati tema äriühingu majandustegevuses. Kostjad ei ole põhistanud konkreetselt, mis ulatuses oleks käendatav maksimumsumma ebaproportsionaalne. Kostjad ei ole esitanud ühtegi dokumenti käendaja sissetulekute kohta. Laenu (75 000 eurot) andes on tagatiseks seatud hüpoteegid kogusummas 130 400 eurot ületavad oluliselt lepingu sõlmimisel laenusaaja võetud kohustuste kogusummat ja ka käendajale määratud rahalist maksimumkohustust. Seega oli ilmne, et tagatiste realiseerimisel alustatakse esmalt hüpoteekidest. Samuti ei esinenud lepingute sõlmimisel aluseid, mille alusel oleks saanud väita, et põhivõlgnik ei suuda laenulepingut täita. Kui kostjate sissetulekud/majanduslik seis oleks oluliselt muutunud, siis oleksid kostjad pidanud sellest laenuandjat teavitama, sh nii laenu- ja käenduslepingu sõlmimisel kui selle pikendamisel ja selle järgselt. Kostjad seda ei ole teinud. 9 / 28

Käenduslepinguga hõlmatuse osas hageja märgib, et käenduslepingu p-i 1 kohaselt kohustus käendaja vastutama laenuandja ees laenulepingust nr xxxx ja lepingu kõigist, ka tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kõikide laenusaaja rahaliste kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 106 674.58 eurot pole muutunud.

76 lg 1 järgi kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Kostjad leiavad, et kuna tsiviilasjad nr 2-21-7163 ja 2-22-9936 alluvad (erandlikud) erinevale kohtule, siis ei ole tsiviilasjade liitmiseks esimene eeldus täidetud. Kuna tsiviilasjades on erinevad pooled, siis ei ole tsiviilasjade liitmiseks ka teine eeldus täidetud. Kui tsiviilasja nr 2-21-7163 hagi jäetakse rahuldamata, siis puudub Omega Laen AS-l mistahes vajadus täiendava täitedokumendi saamiseks ja seega ka vajadus õiguskaitse järele tsiviilasjas nr 22-22-9936. Seevastu tsiviilasjade ühine menetlemine võib põhjustada menetluslike raskusi, mille lahendamine võib olla keeruline või koguni võimatu). Kui kohus otsustab menetleda hagi, siis paluvad kostjad jätta hagi rahuldamata eelkõige põhjusel, et hagejal puudub vajadus õiguskaitse järele. Samuti kostjad leiavad, et hageja intressinõue on alusetu. Intressinõue on samuti suunatud sundtäitmisele Narva kohtutäitur T. A.le (täiteasi nr xxxx), mistõttu puudub hagejal täiendava täitedokumendi saamiseks vajadus. Kostjate hinnangul on hageja rikkunud laenulepingu pikendamisel (laenulepingu 29.05.2019 sõlmimisel) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust.

lisa 3

Kostjad ei ole nõus leppetrahvi nõudega summas 7 500 eurot. Laenulepingu nr xxxx tingimused on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks. Kostjad esitavad leppetrahvi nõudele samad vastuväited, mis on esitatud Osaühingu EVNITA hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Kostjad leiavad täiendavalt seoses taotlusega (juhuks, kui kohus leiab, et kokkulepe leppetrahvi kohta ei ole tühine) vähendada leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel mõistliku suuruseni, et leppetrahvi suuruse vähendamisel tuleb arvestada eelkõige kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt. Puudub vaidlus selles, et laenusaaja täitis nõuetekohaselt enamiku kohustustest hageja ees ja laenulepingut pikendati kahel korral - 15.05.2017 ja 29.05.2019. Kuna laenusaaja majandustegevuse näitajad halvenesid oluliselt 2019 aasta teises kvartalis, siis edaspidine laenusuhete pikendamine ei vastanud vastutustundliku laenamise põhimõttele. Teiseks tuleb leppetrahvi suuruse vähendamisel arvestada poolte majanduslikku seisundit. Laenusaaja majandustegevus on sisuliselt peatanud alates 2019 aastast. Tal puudub likviidne vara laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, laenusaaja varaks on lõpetamata ehitusprojektid, mille tulemuslik realiseerimine eeldab täiendavate investeeringute tegemist. Hageja kui laenuturul tegutseva krediidiandja majanduslik olukord on kostja omast oluliselt parem. Äriregistrile esitatud 2021 aasta majandusaruande kohaselt moodustab hageja osakapital (31.12.2021 seisuga) 38 729 000 eurot. Kolmandaks tuleb leppetrahvi suuruse vähendamisel arvestada teise poole õigustatud huvi. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kohaldava viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Leppetrahv ei ole alusetu rikastumise allikaks. Kuna hageja ei ole väitnud, et laenulepingu enneaegse lõppemise tõttu on tal kahju tekkinud, siis on põhjendatud vähendada leppetrahvi nullini. Kostjad esitavad võla sissenõudmise kuludele samad vastuväited nagu toodud Osaühingu EVNITA hagis. Kostjad leiavad, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud. Viivisenõue tuleneb laenulepingu nr xxxx punktist 6.1, mille kohaselt on laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Laenulepingu nr xxxx tingimuste näol on tegemist tüüptingimustega. Kostjate seisukohalt on laenulepingu p-s

ebamõistlikuks. Viivise kokkuleppe tühisuse tõttu ei ole kostjatel kohustust maksta hagejale viivist. Kostjad paluvad alternatiivselt (juhuks, kui kohus leiab, et kokkulepe viivise kohta ei ole tühine) VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada viivist mõistliku suuruseni. Taotluse põhjendamisel jäävad kostjad leppetrahvi vähendamise taotluse põhjenduste juurde. Kostjate seisukohalt tuleb viivise suurust võrrelda esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Kostjate hinnangul viivise mõistlikuks suuruseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr. Kostjate hinnangul on (viitega Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 47) hageja ja käendaja vahel sõlmitud käendusleping heade kommetega vastuolus ja seega tühine TsÜS § 86 järgi. Käesolevas juhul on täidetud kõik Riigikohtu väljatoodud kriteeriumid: käendaja on laenusaaja osanik, kes sõlmis käenduslepingu kõigepealt huvist Osaühingu EVNITA majandustegevuse jätkamise vastu; käendaja ei saanud käenduslepingutega tagatavatest kohustustest isiklikku kasu; käenduslepingutes märgitud käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingute sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Hageja kui laenuturul tegutseval krediidiandjal on seadusest tulenevalt kohustus hinnata krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhet, mistõttu teadis hageja eelduslikult käenduslepingu sõlmimisel, et käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja laenusaaja kohustust olulises osas täita. Käenduslepingu tühisuse tõttu ei tulene käenduslepingutest käendajale mistahes kohustusi, mistõttu hageja väidetav nõue ei kuulu T. F. poolt rahuldamisele. Samuti kuna käendusleping on sõlmitud 29.05.2015, siis ei vastuta käendaja VÕS § 145 lg 4 järgi 29.05.2019 sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste eest. Kuna käendajal on õigus nõuda hagejalt nõude rahuldamist hagiavaldusest nähtuva hüpoteegi summas 130 400 eurot arvel, annab see ühtlasi käendajale õiguse keelduda käendaja kohustuse täitmisest kuni pandi realiseerimiseni või põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Kuna hagi alusena esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise, siis on olemas alus hagi läbi vaatamata jätmiseks vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 104 lg 4 ja § 69 lg 4 alusel saata lahendamiseks pädevale kohtule. Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kuigi pooled on lepingutes kokku leppinud vaidluste lahendamises Harju Maakohtus, on käesoleval juhul põhjendatud mõlema hagi lõpuni lahendamine Viru Maakohtus. Kohus leiab, et antud juhul nähtub viidatud lepingutest, et vastuhagi kostjate elu- ja asukohad olid lepingute sõlmimise hetkel Viru Maakohtu tööpiirkonnas ja vaidluste lahendamiseks õigustatud kohus on määratud Omega Laen AS-i asukoha järgi. Samas on antud juhul just Omega Laen AS teadlikult esitanud hagi Viru Maakohtule lahendamiseks kostjate üldise kohtualluvuse järgi. Viimasest oleks kohtu hinnangul tuletatav hageja soov sellest kokkuleppe tingimusest taganeda, seejuures kostjate huve arvestavalt. Käesolevas asjas on pooled asunud mõlemast hagist tulenevate vaidluste lõplikuks lahendamiseks kompromissläbirääkimistele, Omega Laen AS on seejuures esitanud kostjatele mitmeid erinevaid kompromisspakkumisi ja teinud ettepanekuid võimalike mõlemate poolte huve arvestavate lahenduste leidmiseks. Toimikust leitavate materjalide põhjal on kompromissläbirääkimised ebaõnnestunud eelkõige Osaühingu EVNITA juhatuse liikme passiivsuse, koostööhuvi puudumise ja kompromissettepanekutele vastamata (sh ka selgelt eitavalt) jätmise tõttu. Osaühingu EVNITA juhatuse liige on üksnes korduvalt mõista andnud, et tutvub nendega. Eelneva põhjal kohus leiab, et kuigi kedagi ei saa kohustada sõlmima kompromissi, ei ole Osaühing EVNITA menetluses käitunud hea usu põhimõttega kooskõlas, mille tulemusena on menetlus põhjendamatult veninud. Kohtu hinnangul on vastuhagi kostjad seeläbi kaotanud õiguse tugineda kohtualluvuse kokkuleppele. Samuti kohus arvestab, et vastuhagi Harju Maakohtule lahendamiseks edastamine venitaks menetlust veelgi (mis kostjate käitumise põhjal on kaudselt ka nende eesmärgiks), kuivõrd asja lahendaval kohtunikul tuleb asja arutada algusest peale (TsMS § 20 lg 1). Siittulenevalt on asja lõpuni lahendamine Viru Maakohtus põhjendatud ka menetlusökonoomiliselt. Menetluste sisulise seotuse kohta on kohus andnud oma seisukoha 01.09.2022 määruses (asjade liitmine). Kohus on seisukohal, et vastuhagi kohtualluvusel edastamata jätmine ei saa antud juhul ka kaasa tuua ebaõiget lahendit. Kohus jätab seega vastuhagi kostjate taotluse rahuldamata.

Osaühingu EVNITA hagi

29.05.2015 laenuleping nr xxxx (edaspidi laenuleping), mille alusel kostja andis hagejale laenu 81 500 eurot tähtajaga kuni 15.06.2017;

-

25.05.2017 laenulepingu nr xxxx lisa 2, millega pikendati lepingu täitmise tähtaega kuni 15.05.2019. Uuele maksegraafikule viiakse üle maksegraafiku nr xxxx lisa nr 1 põhiosa jääk seisuga mai 2017 summas 75 000 eurot, maksmisele kuuluvate intresside kogusumma 22 500 eurot. Alates lisa 2 sõlmimisest kuni 15.06.2017 on hageja kohustatud tasuma igakuiselt vaid intressimakseid ja viimase osamaksega 15.05.2019 lisaks intressile ka põhiosa makse 75 000 eurot. Kokkulepitud intress 15% aastas.

-

29.05.2019 laenulepingu nr xxxx lisa 3, millega pikendati lepingu täitmise tähtaega kuni 15.05.2021. Uuele maksegraafikule viiakse üle maksegraafiku nr xxxx lisa nr 2 põhiosa jääk seisuga mai 2019 summas 75 000 eurot. Alates lisa 3 sõlmimisest kuni 15.04.2021 on hageja kohustatud tasuma igakuiselt vaid intressimakseid ja viimase osamaksega lisaks intressile ka põhiosa makse 75 000 eurot. Kokkulepitud intress 13,50% + 6 kuu Euribor aastas.

2) pooled leppisid Tallinna notari A. A.i 29.05.2015 tõestatud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingutega (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) (edaspidi notariaalne kokkulepe) kokku seada hagejale kuuluvatele korteriomanditele asukohaga Xxxx linn ja Xxxx linn (registriosa numbrid vastavalt nr xxxx ja nr xxxx) hüpoteek summas 45 900 eurot kostja kasuks, mis tagab kostja nõudeid hageja vastu poolte vahel 29.05.2015 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ning selle võimalikest lisadest; 3) laenuleping on alates 03.03.2020 kostja poolt kehtivalt üles öeldud (dtl 54); 4) Narva kohtutäitur T. A. algatas kostja täitmisavalduse ja notariaalse kokkuleppe alusel 17.06.2020 täitemenetluse hageja suhtes (täiteasi nr xxxx); 5) hageja võlgneb kostjale laenulepingu alusel põhiosa summas 75 000 eurot.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg-st 1 kohaselt kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 352 lg 1 järgi kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Eelnevast tulenevalt hüpoteek ei anna ka kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist, seda saab ta nõuda üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (nt RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-104-08, p 12; 28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 17). Hüpoteegiga tagatud nõue määratakse kindlaks notariaalselt tõestatud tagatiskokkuleppega. Kohtule esitatud notariaalse kokkuleppe p-de 3.1. ja 3.2. järgi Osaühing EVNITA seab TALLINNA ÄRIPANGA AS-i kasuks hagejale kuuluvatele korteriomanditele asukohaga Xxxx linn ja Xxxx linn hüpoteegi summas 84 500 eurot kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Seatava hüpoteegiga on lisaks nõuetele OÜ Odav Raha (RK 11990164, kehtiva ärinimega Laenuguru OÜ) vastu ning kokkuleppest endast tulenevate ja muude kuludega seotud nõuetele mh tagatud TALLINNA ÄRIPANGA AS-i nõuded hageja vastu, mis tulenevad AS Odav Laen (alates 27.01.2016 ärinimega Omega Laen AS) ja Osaühing EVNITA vahel 29.05.2015 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ning selle võimalikest lisadest, kui AS Odav Laen loovutab nimetatud lepingust tulenevad Osaühingu EVNITA vastu suunatud nõuded TALLINNA ÄRIPANGA ASle. Seega kokkuleppest tulenevalt tagab seatav hüpoteek Osaühingu EVNITA vastu laenulepingust tulenevaid nõudeid vaid juhul, kui lepingu pooleks olev AS Odav Laen loovutab need TALLINNA ÄRIPANGA AS-le. Eelduslikul on tegemist tagatiskokkuleppe p-s 4.2.1. märgitud nõuetega, mille tagamiseks on seatud hüpoteek summas 45 900 eurot AS Odav Laen kasuks. Tagatiskokkuleppe p-i 3.3. kohaselt on TALLINNA ÄRIPANGA AS-l omakorda õigus hüpoteek kostjale loovutada, loovutades tagasi ka hüpoteegiga tagatud nõuded Osaühingu EVNITA vastu (s.o nõuded, mis on TALLINNA ÄRIPANGA AS-le loovutatud kokkuleppe p-i

V.Kõve. Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2014, § 338, p 3.2.7.2. c)

15 / 28

täidetud, seega TALLINNA ÄRIPANGA AS-i kasuks seatud ja kostjale loovutatud hüpoteek summas 84 500 eurot ei taga kuni siin ettenähtud tingimuse täitmiseni ühtegi 29.05.2015 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja selle võimalikest lisadest tulenevat nõuet Osaühingu EVNITA vastu, sellega on hõlmatud vaid kokkuleppe p-des 3.2.1., 3.2.3. ja 3.2.4. märgitud muud nõuded. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et 29.05.2015 kokku lepitud tagatiskokkuleppest tulenevalt on kostjal õigus selle alusel tagatava nõude rahuldamist üksnes kokkuleppe p-s 4 kokkulepitud hüpoteegisumma ulatuses, s.o kuni summas 45 900 eurot. Sundtäitmine täiteasjas nr xxxx hüpoteegisummat 45 900 eurot ületavas osas tuleb seega tunnistada lubamatuks.

krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt RKTK0 27.11.2012, 3-2-1-136-12, p 24; 26.05.2016, 3-2-1-30-16, p 10). Lisaks on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus erinormidena sõnaselgelt sätestatud krediidiasutustele alates 01.01.2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 redaktsioonis ja tarbijakrediidi kohta alates 01.07.2011 kehtivas VÕS §-s 4032. Omega Laen AS-i näol on tegemist krediidiandjaga krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses, seega laieneb talle üldise kohustusena VÕS § 14 lg 1 alusel kohustus hinnata krediiditaotleja maksevõimekust. Hageja on krediidivõimekuse kontrolli vajadusele osutanud üksnes seoses viimase, s.o laenulepingu lisa 3 sõlmimisega, millega pikendati veelkord laenulepingu tähtaega ja vähendati tasumisele kuuluvat intressi. Kohus, tutvunud kostja esitatud selgituste ja esitatud tõenditega, asub seisukohale, et kostja on hagejale antud laenusumma suurust ja tagasimakse tingimusi arvestades piisava põhjalikkusega kontrollinud hageja maksevõimekust. Kostja on lepingu lisa 3 sõlmimise eelselt hageja 2018 majandusaasta aruande (2019. aasta aruanne veel puudus) (dtl 124) ja Krediidiinfo (dtl 125-129) põhjal tuvastanud, et hagejal on varasid kokku 40 4691.74 eurot, omakapitali 97 372.27 eurot ja kohustusi kokku 307 319.47 eurot, kasum oli 8 584.44 eurot, 31.03.2019 oli hageja töötajate arv 8, maksuvõlg puudub, maksehäireid ei esine. Vastuseks kostja päringule lepingumuudatuste tingimuste ja Xxxx korteriomandite väljaehitamise kohta (kirjavahetus dtl 687-689, tõlge dtl 691-692) hageja esindaja selgitas, et tagatisvara müüki takistanud kohtuvaidlus töövõtjaga on lõppenud Osaühingu EVNITA kasuks, ehitus jätkub ja korteriomandid on müügis. Kostja on lepingu lisa sõlmimisel arvestanud, et hageja täitis lepingut ning esitas regulaarselt majandusaasta aruandeid. Kohtu hinnangul võis kostja esitatud andmete pinnalt põhjendatult leida, et hagejal oli lepingu pikendamisel olemas krediidivõimekus laenulepingu kokkulepitud tingimustel täitmiseks. Kohus nõustub kostjaga, et hageja viited ja tõendid hageja majandusliku seisundi halvenemise kohta lepingu lisa 3 sõlmimise ajale järgneval perioodil, s.o 2019 III kvartal ja järgnev aeg (dtl 3, dtl 57-58) ei ole asjakohased. Tegemist on asjaoludega, mida kostja ei saanud lepingu lisa 3 sõlmimisel ette näha ja nendega arvestada. Poolte esitatust ei tulene, et hageja oleks kostjale juba enne lepingu lisa 3 sõlmimist avaldanud, et tal võivad mingil vaid talle teadaoleval põhjusel tekkida edaspidi makseraskused, s.o teavet, mille vastu kostjal võiks laenuandjana olla põhjendatud huvi. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja on laenulepingu lisa 3 sõlmimisel täitnud VÕS § 14 lg-st 1 tulenevat kohustust hinnata enne laenulepingu sõlmimist laenusaaja maksevõimekust. Kohus märgib täiendavalt, et tarbijakrediidilepingust tulenevas vaidluses on Riigikohus (vt RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-190-13, p 28) selgitanud, et isegi kui krediidiandja laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkus, ei annaks see alust sundtäitmist lubamatuks tunnistada, kuna hageja (võlgnik) ei ole esitanud rikkumisest tuleneda võivat kahju hüvitamise nõuet kostja rahalise nõudega tasaarvestamiseks ega esitanud muid vastunõudeid. Sama kuuluks kohtu hinnangul kohaldamisele ka käesoleval juhul, kuivõrd hageja on hagis üksnes osutanud kahju hüvitamise nõude esitamise võimalusele, esitamata selget nõuet, s.h milles konkreetselt seisneb hagejale tekkinud kahju.

I.Kull. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2016, § 35, p 3.

18 / 28

tüüptingimused, mille kasutamine on teatavas ettevõtlusvaldkonnas või teatud tüüpi lepingute puhul tavaline ega kujuta endast seetõttu ebamõistlikku lepingulise riski ümberjaotust.3 Kostja 22.01.2020 nõudekirjas (dtl 52-53) ning laenulepingu nr xxxx ülesütlemisavalduses ja leppetrahvinõude (dtl 54-55) tugineb kostja leppetrahvinõudes laenulepingu p-le 7.2. Viidatud lepingupunktis pooled leppisid kokku, et lepingu erakorralise ülesütlemise korral mõnel lepingu p-des 12.1.1-12.1.8 nimetatud alustel on laenusaaja kohustatud lisaks tema poolt tagasimaksmata summadele tasuma laenuandja nõudel laenuandjale leppetrahvi 10% laenusummalt. Kohus leiab, et hageja seisukoht (seejuures ekslikult/ alusetult viitega laenulepingu p-le 7.1), et leppetrahv ei ole kokku lepitud kohustuse rikkumise puhuks, ei ole põhjendatud. Laenulepingu p-s 7.2. esitatud edasiviitest lepingu erakorralise ülesütlemise alustele, milleks on erinevad laenusaaja poolsete kas lepingust vahetult või laenusaaja kui lepingupoole üldistest kohustustest (nt teavitamis- ja koostöökohustus) tulenevad rikkumised. Kohtu hinnangul ei ole leppetrahvi õiguskaitsevahendina ettenägemine (laenu)lepingu rikkumisest tingitud ülesütlemise puhuks majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ka tavapäratu. Küll aga on võimalik, et kokku lepitud leppetrahvi tuleb konkreetsel juhul asjaolusid arvestades pidada ebamõistlikult suureks. Leppetrahvi suuruse hindamisel tuleb seda võrrelda lepingu sõlmimise ajal ettenähtava kahjuga. Leppetrahvi ja eeldatava kahju hindamisel tuleb arvestada ka leppetrahvi funktsiooni – st kas leppetrahvil on survefunktsioon või kahju hüvitamise funktsioon. Kui leppetrahvil on kahju hüvitamise funktsioon, tuleks seda võrrelda lepingu hinnaga.4 Seejuures kuna leppetrahv on ainult n-ö miinimumkahjuna kokkulepitud rahasumma, siis ei ole tulenevalt leppetrahvi funktsioonist tegelikult tekkinud kahju suurus tähtis. Leppetrahv võimaldab kaitsta võlausaldaja huve ka juhul, kui tegelikult tekkinud kahju ei olegi tekkinud või kui selle tõendamine on võimatu.5 Kohus leiab, et antud juhul on leppetrahvil nii kahju hüvitamise kui lepingu nõuetekohase täitmise tagamise funktsioon. Kohus nõustub kostjaga, et leppetrahvi suuruse mõistlikkuse hindamisel saab võrdlusena kasutada leppetrahvile sarnase õiguskaitsevahendi viivise kohta olemasolevat kohtupraktikat – s.o Riigikohus ei ole poolte majandustegevuses sõlmitud lepingute puhul pidanud ebamõistlikult suureks viivisemäära 0,25% ja 0,2% päevas (vt kostja viidatud RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 17; 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 48-49). Kohus asub seisukohale, et arvestades lepingu järgi tasumisele kuuluva laenusumma koos intressidega suurust, leppetrahvi eesmärke ning pooltele leppetrahvi kokkuleppe sõlmimisel ettenähtava kahjuga (eelkõige võla sissenõudmisega kaasnevad kulud, s.h õigusabi- ja täitekulud, kostja enda ajakulu võlgnevusega tegelemisel) ei ole leppetrahv 10% laenusummast ebamõistlikult suur ja seega laenulepingu p 7.2. ei ole tüüptingimusena tühine. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kostja nõutud leppetrahvi ei saa pidada ebamõistlikult suureks, ei kuulu see ka vähendamisele VÕS § 162 järgi. Kohtu hinnangul ei nähtu poolte esitatust ka selliseid asjaolud, mis annaksid aluse leppetrahvi vähendamiseks hea usu või mõistlikkuse põhimõtetega vastuolus olemise tõttu (VÕS §-d 6, 7). Eeltoodust tulenevalt kohus jätab hagi rahuldamata leppetrahvi osas.

Samas, § 44, p 4. Samas, § 42 lg 3 p 5, a).

Samas, § 161, 4.1.

19 / 28

Nõudekirjas endas on kostja juba esitanud ka nõude nõudekirja tasu summas 35 eurot tasumiseks. VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on minimaalselt eeldatava kahju hüvitamise nõudega. Seega on kostjal nii seadusest kui lepingust tulenevalt õigus võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot nõudmiseks. Poolte esitatu põhjal on kostja laenulepingu lõpetanud erakorralise ülesütlemisega, tulenevalt hagejapoolsest lepingurikkumisest. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel (VÕS 196) kehtivad täiendavalt ülesütlemise üldised reeglid (VÕS § 195). VÕS § 195 lg 2 teise lause järgi lepingu ülesütlemisel jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused. Laenulepingu p-s 7.3. on pooled kokku leppinud, et leppetrahvi maksmine ei asenda rikutava kohustuse ega teiste lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja ei vabasta laenusaajat lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Laenulepingu punkti 12.2. järgi kohustub laenusaaja lepingu erakorralisel ülesütlemisel tasuma laenuandjale 14 päeva jooksul arvates lepingu lõppemisest tagastamata laenusumma, intressi, lepingutasu, viivised, leppetrahvid ja muud lepingust tulenevad maksed. Kohus asub eelneva põhjal seisukohale, et kuivõrd sissenõudmiskulude 35 eurot tasumise kohustus oli hagejal tekkinud enne lepingu ülesütlemist ja kostjal leppetrahvi nõudeõigust, jäi antud kohustus kehtima ka pärast lepingu ülesütlemist. Kohus leiab, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele VÕS § 161 lg 2, mille järgi kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kohtu hinnangul ei ole enne lepingu ülesütlemist kostjal tekkinud võla sissenõudmiskulud hõlmatud laenulepingu ülesütlemise puhuks kokkulepitud leppetrahviga, s.o nende eesmärgiks ei olnud hüvitada sama kahju (vt RKTKo 27.10.2016, 3-21-76-16, p 17). Kohtu hinnangul saab leppetrahvi 7 500 eurot arvel lugeda kaetuks üksnes pärast laenulepingu ülesütlemist võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud toimingutega kaasnevad kulud. Seega kohus jätab rahuldamata hagi ka sissenõudmiskulude 35 eurot osas.

Kohus selgitas pooltele 12.07.2024 määruses (p 7), et Riigikohtu seisukoha järgi (vt RKTKo 16.05.2018, 2-16-11056, p 15-16) kui koormatud kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik, võib hüpoteegipidajal olla huvi isikliku täitedokumendi saamiseks, et pöörata sissenõue ka hüpoteegiga koormamata varale. Seda iseäranis olukorras, kui tegu on väikese nõudega, mille saaks rahuldada kiiremini ja väiksemate kuludega likviidsema vara arvel kui kinnisasi, aga ka siis, kui on oht, et täitemenetluses ei saa nõue täielikult täidetud, eelkõige kui koormatud kinnistu(te) väärtus ei kata eelduslikult kõiki hüpoteegipidaja nõudeid või kui muul põhjusel on karta, et täitemenetluses ei õnnestu tagatud nõudeid rahuldada, mh hüpoteegi tagumise järjekoha tõttu. Samuti võib olla oht, et tagatud nõuded võivad täitemenetluse ajal aeguda ja nende maksmapanek kohtumenetluses võib hiljem olla takistatud. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja laenulepingust tulenev nõue on tagatud üksnes hüpoteegisumma 45 900 eurot ulatuses ja sundtäitmine täiteasjas nr xxxx hüpoteegisummat ületavas osas tuleb lugeda lubamatuks. Kohus märgib, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 1 sätestab üksnes hüpoteegi arvel nõuete rahuldamise ulatuse. Muuhulgas on hüpoteegiga hüpoteegisumma ulatuses tagatud intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses. Hüpoteegipidaja nõuete rahuldamise täitemenetluses järjekorra aluseks saaks olla TMS § 56 lg 2, mille järgi täitemenetlusest saadud raha jaotamisel loetakse võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. TMS § 56 lg 3 järgi viivist arvestatakse kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani või sundvalitsemise lõppemiseni. Riigikohtu seisukoha järgi TMS § 56 lg 2 ei keela pooltel järjekorda teisiti kokku leppida, v.a täitekulude osas (vt RKTKo 12.12.2012, 3-2-1-162-12, p 16). Pooled ei ole välja toonud, et nad oleksid täitmise osas kokku leppinud erineva järjekorra võrreldes TMS § 56 lg-s 2 sätestatuga. Antud juhul on kostja vastuhagis esitanud ka viivisenõude summas 75 000 eurot (u 2 aasta 4 kuu eest) koos lisanduva viivisega. Ka hagejale esitatud täitmisteatest tuleneb, et kostja nõudeks on 88 135 eurot, millele lisandub viivis. Arvestades ainuüksi hagi järgi sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurust ei oleks kostja laenulepingust tulenevad nõuded hüpoteegiga tagatud isegi viivisenõude ulatuses. Kuigi praegu ei ole teada täitemenetluses müüdava tagatisvara müügihind, võib nii suure viivisesumma korral eeldada, et vähemalt suuremas osas arvestatakse täitemenetluses saadud raha just viivise katteks. Kuna täitemenetluses hüpoteegi realiseerimisel ei saa pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku varale, millele hüpoteek ei ulatu, on viivise arvestamisest ülejääva summa (eelkõige põhinõude) sissenõudmiseks kostjal õigus esitada hageja vastu hagi. Kohtu hinnangul ei ole eelkirjeldatud asjaoludel kostjal laenulepingust tulenevate nõuete juba täitmisele pööramisel takistatud samaaegselt täiendava täitedokumendi saamiseks ka hagi kohtule esitamine. Samuti kohus nõustub kostja väidetega nõuete aegumise kohta, kuivõrd hüpoteegi seadmise lepingu alusel täitmisavalduse esitamine katkestab üksnes täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtajad (TsÜS § 159 lg 1). Pooled ei vaidle selles, et kostjal puudub käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks täitedokument käendaja vastu. Käendaja poolt VÕS § 149 lg 5 alusel vastuväite esitamine ei anna alust tema suhtes hagi läbi vaatamata jätmiseks. Eelneva põhjal kohus jätab rahuldamata hageja ja käendaja taotlused vastuhagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p-i 1 või 2 alusel. Kohus leiab täiendavalt, et antud juhul, kus kohus hindab nii hagi kui vastuhagi lahendamisel Omega Laen AS-i leppetrahvi, intresside ja võla sissenõudmiskulude põhjendatust, ei esine siiski alust nende nõuete (või vähemalt põhivõlgniku) osas vastuhagi läbi vaatamata jätmiseks ka TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel, kuivõrd tegemist ei ole vaidlusega sama eseme kohta, vaid hagejad on esitanud erinevad menetluslikud nõuded. 21 / 28

Kostja viitab vastuväidetena 08.07.2021 vastuses hageja hagile esitatule leppetrahvi kohta (p 3.3.1., lk 7), s.o et Riigikohtu hinnangul poolte majandustegevuses kokkulepitud viivis määras 0,2% ja 0,25% päevas ei ole ebamõistlikult suur. Kostja selgituse ja lisatud viivisearvestuse järgi ongi ta hagis arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 03.03.2020-05.07.2022 eest viivisemääras 0,2% (dtl 269) ja omakorda vähendades viivisesummat kuni põhinõude summani. Samuti nõuab hageja lisanduvat viivist hea tahte märgina viivisemääras 13,5% aastas, s.o umbes 0,04% päevas. Kohus möönab, et teatud lepingute puhul on tavapärasest kõrgem viivise määr põhjendatud. Eelkõige on sellisteks lepinguteks laenu- ja krediidilepingud, mille puhul on võlausaldaja nn tasuks laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul intressid. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest) (RKTKo 26.11.2012, 3-2-1-141-12, p 10). Viivis väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral alati nõuda, sõltumata tegelikust kahjust Käesoleval juhul kohus asub siiski seisukohale, et viivisemäär 0,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt on ebamõistlikult suur, arvestades esiteks asjaoluga, et laenu tagatisena on kostja kasuks seatud hüpoteek ja kostja nõue on täiendavalt tagatud käenduslepinguga. Samuti ületab viivisemäär 0,5% päevas (ehk 182,5% aastas) vaidlusaluses tingimuses kokkuleppimise hetkel seadusjärgset viivisemäära enam kui 20 korda, mis on kohtu hinnangul märkimisväärselt suur ja eeldaks ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitavate lepingute puhul võlausaldaja poolt seda õigustavate mõjuvate põhjuste olemasolu. Kostja selgitustest selliseid asjaolusid ei nähtu. Sellise viivise määra puhul ületab ainuüksi ühe aasta eest nõutav viivis (137 250 eurot) võlgnetavat laenusummat 62 250 euro võrra. Isegi viivise puhul lisaks kompensatsioonilisele (kui põhilisele) iseloomule ka teatud sanktsioonilise iseloomu (nt RKHKo 16.12.2010, 3-3-1-83-10, p 22) arvestamisel on viivis võrrelduna laenulepingus kokkulepitud intressiga 15% (alates lisa 3 sõlmimisest 13,5% + 6 kuu Euribor) aastas, s.o umbes 0,04% päevas, enam kui 12 korra suurem. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ja käendaja ei ole käitunud heas usus ega mõistlikult viivise (samuti intressi ja leppetrahvi) nõudele vastuvaidlemisel alles sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ja sellele järgnevalt. Vastaspool on kasutanud oma õigust nõude esitamisel nende vastu tugineda seadusega lubatavatele õiguskaitsevahenditele, mis peavad olema tagatud ka lepingut rikkunud poolele. Kohtu hinnangul ei ole vastuväite esitamata jätmine samastatav vastuolulise käitumisena oma nõudeõiguse kasutamata jätmisel. Samuti tuleb arvestada, et üldjuhul on laenuandja võimuses kujundada lepingutingimusi ja laenuandjal tuleb soovitud laenu saamiseks teha ka enda huvidega kooskõlas mitteolevaid järeleandmisi, seejuures lepingu sõlmimisel ka võimalike vastuväidete esitamisel. Seoses vähendatud viivisenõude esitamisega hagis kohus osutab, et Riigikohtu seisukoha järgi tüüptingimuse sisu hindamisel ei ole vähemalt ainumäärav see, kuidas pooled laenulepingu sõlmimisel, täitmisel või selle rikkumise korral käitusid. Nii ei tähenda nt viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (RKTKo 13.05.2015, 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et laenulepingus p-s 6.1. kokkulepitud tingimus, millega hagejat kohustatakse tasuma kostjale viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata laenusummalt iga viivitatud päeva eest, on tühine. Kui ebaproportsionaalselt suure viivise nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see Riigikohtu selgituse kohaselt erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse 23 / 28

ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt RKTKo 14.06.2005, 3-2-1-66-05, p 24). Kohus leiab, et kuivõrd puudub vaidlus selles, et hageja ei ole kostjale tagastanud saadud laenusummat ja seega on täidetud VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud eeldus viivise nõudmiseks, on antud juhul tühise tingimuse alusel ettenähtud viivisemäära asemel põhjendatud kohaldada seadusjärgset viivisemäära, s.o erinevalt hageja ja käendaja seisukohast säilub ka praegu viivise tasumise kohustus. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja ja käendaja taotluse tuvastada laenulepingu p-i 6.1. tühisus tüüptingimusena, puudub alus alternatiivse taotluse rahuldamiseks ja nõutava viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Samas on ka taotluse esitajad ise pidanud mõistlikuks viivise määraks seadusjärgset viivisemäära. Üldjuhul ei ole ka alust seadusjärgset viivist vähendada. Kostja viivisenõue kuulub seega rahuldamisele järgmiselt: perioodi 03.03.2020-31.12.2022 eest viivisemääras 8% aastas - 16 983.61 eurot, perioodi 01.01.-30.06.2023 eest viivisemääras 10,50% aastas – 2 975.34 eurot, perioodi 01.07.-31.12.2023 eest - 3 024.66 eurot, perioodi 01.01.-30.06.2024 eest – 2 983.61 eurot ja perioodi 01.07.-26.09.2024 eest – 1 442.62 eurot. Käesoleva otsuse tegemise ajaga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 27 409.84 eurot, millele lisandub alates 27.09.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt 75 000 eurot kuni selle tasumiseni.

25 / 28

Antud juhul puudub vaidlus selles, et T. F. oli nii laenulepingut kui käenduslepingut sõlmides Osaühingu EVNITA osanik ja juhatuse liige. Riigikohus on selgitanud, et kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ei ole ka praktikas ebaharilik (nt RKTKo 04.03.2015, 3-2-1-166-14, p 10). Äriühingu juhatuse liige pole ühinguga lähedastes ja seeläbi sõltuvussuhtes olev isik TsÜS § 86 lg 1 tähenduses. Äriühingu juhatuse liikme side äriühinguga on eelkõige üksnes varaline ja juhatuse liikme hoolsuskohustusel põhinev. Väites isikliku kasu puudumise kohta kohus märgib, et käendaja on andnud käenduse ettevõtlustegevuses. Kui käenduslepingu sõlmimine võimaldas äriühingul saada äriplaani realiseerimiseks laenu, oli käendatavast kohustusest järelikult isiklikku kasu ka äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks olevale käendajale. Kas põhivõlgniku äriplaan ka tegelikult realiseerida suudeti ja käendatud kohustusest tegelikult tulu saadi, ei ole antud juhul oluline. Kohtu hinnangul ka ainuüksi käendaja varaline seis (mille kohta ei ole käendaja esitanud ühtegi selgitust ega tõendit) käenduslepingu sõlmimise ajal käenduslepingu tühisust kaasa ei too. Riigikohus on leidnud, et käenduslepingut ei saa pidada TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingutest tulenev käenduskohustuse piirsumma (vt RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-157-14, p 11). Samuti on Riigikohus korduvalt märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõttest ei tulene krediidiandja jaoks kohustust hinnata tagatise andjate, sh käendaja maksevõimet ja majanduslikku olukorda (nt RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-157-14, p 11; 26.05.2016, 3-2-1-30-16, p 10). Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte põhjusel, et käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 48). Riigikohus on ka asunud seisukohale, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset (RKTKo 01.02.2012, 3-2-1-148-11, p 13). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et T. F.ga sõlmitud käendusleping on kehtiv ja kuulub täitmisele. Samuti kohus nõustub kostja seisukohaga, et käendaja vastutab kas laenulepingu lisadest nr 2 ja 3 tulenevate kohustuste eest vastavalt laenulepingu p-s 1 kokkulepitule. Käendaja vastutus on kooskõlas seadusega piiratud vastutuse maksimumsumma kokkuleppimisega.

26 / 28

Käendaja leiab, et kuna vastuhagi kohaselt on pandi suuruseks 130 400 eurot, siis võib käendaja keelduda hagi esemeks olevast nõudest täies ulatuses, arvestades käendaja vastutuse maksimumsumma suurust. Kohus leiab, et käendaja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatu põhjal on põhivõlgniku korteriomanditele seatud hüpoteegid kostja kasuks, samas tulenevalt tagatisvaraks olevate korteriomandite paiknemisest pooleliolevas ehitises (ridaelamu) ja ehitises ühiskommunikatsioonide tervikliku lahendusena väljaehitamise vajadusest ei ole käesoleva ajani õnnestunud korteriomandeid täitemenetluse raames korraldatud enampakkumiste käigus müüa (vt korduva enampakkumise teated 08.04.2021, dtl 348-349). Vaatamata kostja poolt käesolevas menetluses esitatud erinevatele kompromissettepanekutele, s.h seoses ridaelamu tervikuna väljaehitamisega, ei ole põhivõlgnik (juhatuse liikme isikus) välja näidanud valmisolekut vaidluse lahendamiseks mõlemaid pooli rahuldaval viisil. Samuti on pooled käenduslepingu p-i 3 kohaselt kokku leppinud põhivõlgniku ja käendaja solidaarvastutuses. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et käendaja nõue, et kostja täidaks oma nõude pandi arvel, tule jätta rahuldamata.

27 / 28

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Angelina Aboli 18.10.2024 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Omega Laen AS-i 03.10.2024 taotlus Viru Maakohtu 26.09.2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-7163 ilmsete ebatäpsuste parandamiseks osaliselt. 2.Parandada Viru Maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 5 viimases lauses esinev ilmne ebatäpsus käendaja isiku osas ja lugeda õigeks otsustuse sõnastus kujul: „Käendaja T. F. vastutus nõude täitmisel on piiratud summaga 106 674.58 eurot.“ 3.Parandada Viru Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 7 ilmne ebatäpsus viites, asendades viite määrusele viitega otsusele järgmiselt: „Jätta rahuldamata T. F. nõue, et Omega Laen AS täidaks otsuse resolutsiooni p-st 5 tulenevad nõuded T. F. vastu korteriomanditele asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) ja Xxxx (registriosa nr xxxx) Omega Laen AS-i kasuks seatud hüpoteekide arvel.“ 4.Jätta rahuldamata Omega Laen AS-i taotlus jätta otsuse sissejuhatusest välja andmed Osaühingu EVNITA ja T. F. lepingulise esindaja kohta. 5.Muus osas jätta Viru Maakohtu 26.09.2024 otsus muutmata. 6.Jätta rahuldamata Omega Laen AS-i taotlus täiendava otsuse tegemiseks 12.08.2024 esitatud taotluse hagi tagamise tagatise tagastamise kohta. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 447 lg 4, § 448 lg 6). /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 18.10.2024 kohtumäärus 2-21-7163 jõustus 09.11.2024. 26.09.2024 kohtuotsus 2-21-7163 jõustus 26.11.2024.

28 / 28

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.