Sillamäe linna (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) avaldus J.U. üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. juuni 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.U. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. september 2024
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu)
esindajad
Puudutatud isikud:
1.J.U. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman
2.L.U. (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 5. juuni 2024. a määrus osas, millega seati J.U. le eestkoste kõigi asjade ajamiseks, jätmata talle eestkostja nõusolekuta pisitehingute tegemise õigust ning osas, milles J.U. tunnistati valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja loeti, et ta on kaotanud hääleõiguse.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta J.U. le eestkostja nõusolekuta pisitehingute tegemise õigus 50
euro ulatuses kuus ning märkida, et J.U. l on valimisõigus.
3.Lugeda kohtumääruse sõnastatuks järgmiselt:
resolutsioon
tervikuna
„3.1. Rahuldada Sillamäe Linnavalitsuse avaldus.
3.2.Tuvastada, et eestkoste seadmine täisealise isiku J.U. üle on tema huvide kaitseks vajalik tähtajaga 5 (viis) aastat.
3.3.Kohus kontrollib hiljemalt 5. juunil 2029, kas eestkoste jätkumine J.U. üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid muuta.
3.4.J.U. l on iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta õigus teha pisitehinguid
euro ulatuses kuus. Perekonnaõiguslike tehingute osas on J.U. arusaamisvõimetu. J.U. l on valimisõigus.
3.5.Määrata J.U. eestkostjaks Sillamäe Linnavalitsus kuni 5. juunini 2029.
3.6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
3.7.Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel (välja arvatud pisitehingute tegemine 50 euro ulatuses kuus) ning tema elu korraldamine, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
3.8.Eestkostjal on esindusõigus eestkostetava kõikide asjade ajamisel ja tehingute tegemisel (välja arvatud pisitehingute tegemine 50 euro ulatuses kuus). Eestkostetav võib teha tehingud, millest ei teki talle otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
3.9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
3.10.Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest kohtule teatama. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
3.11.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostetava vara kohta seisuga 5. juuni 2024. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud
muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
3.12.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 5. juuniks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.
3.13.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale.
3.14.Jätta riigi õigusabi ja ekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalistele ja Eesti Vabariigile hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.“
4.Rahuldada J.U. määruskaebus osaliselt.
5.Jätta J.U. le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning muud menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) esitas 23. veebruaril 2023 Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule J.U. le (puudutatud isik) eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul puuduv töövõime, talle on määratud keskmine vaimupuue tähtajaga kuni 14. september 2025. Puudutatud isik ei suuda adekvaatselt oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saada, teised võivad teda ära kasutada. Puudutatud isik ei suuda oma eelarvet planeerida. Ta ei manusta psühhiaatri poolt määratud ravimeid. Tugiisiku sõnul kuritarvitab ta viimasel ajal alkoholi, alates 6. veebruarist 2023 ei käi tööl (toetatud töötamise teenusel). Tugiisikuga ta ei kontakteeru. Elab üksinda munitsipaaleluruumis. Puudutatud isik ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid (v.a pisitehinguid). Ta ei ole kestvalt võimeline oma toimetulekuvõimet ja
abivajadust objektiivselt hindama ning vajab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamiseks seadusliku esindaja abi. Puudutatud isik vajab abi ka igapäevaelu korraldamisel ja raha sihipärasel kasutamisel.
2.Puudutatud isikule määratud esindaja leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Esindaja oli seisukohal, et eestkostja määramise eeldused ei ole täidetud. Puudutatud isik orienteerub täielikult ajas ja kohas. Puudutatud isik elab munitsipaalkorteris, mille eest maksab iseseisvalt ning enda sõnul tal ei ole võlgnevusi. Puudutatud isikul esineb psüühikahäire, kuid see ei takista tal oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Puudutatud isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.
3.Kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nähtub, et puudutatud isikul esineb kerge vaimne alaareng, mille tõttu on piiratud tema võime aru saada keerulistest sotsiaalsetest suhetest, hinnata oma tegude kaugtagajärgi, langetada kaalutletuid otsuseid ning oma elu iseseisvalt korraldada. Puudutatud isik vajab eestkostja abi eeskätt varaliste ja õiguslike huvide kaitseks (tema ära kasutamise risk teiste isikute poolt on kõrge) ja temale vajaliku ravi, sotsiaalteenuste ja abi korraldamiseks. Puudutatud isiku võime oma elu iseseisvalt korraldada, eelarvet planeerida, toimingutest (sh pärimismenetluse asjadest) aru saada, tehingute tagajärgi hinnata on psüühilise häire tõttu piiratud. Puudutatud isik võib puuduliku kriitika ja arusaamise tõttu teha endale kahjulikke otsuseid. Puudutatud isiku õiguslike ja varaliste huvide kaitse pole võimalik volituste või muude abiliste kaudu. Puudutatud isik võib abielluda (samas varalepingu sõlmimiseks võib ta vajada abi ja nõustamist). Puudutatud isik võib sooritada pisitehinguid eestkostjaga kooskõlastatud ulatuses. Puudutatud isik on võimeline teostama valimisõigust. Puudutatud isik on võimeline enda eest igapäevaselt hoolitsema. Kuna tema toimetulek on varem olnud tagatud vanaema igakülgse hoole ja abiga, vajab ta abi ja juhendamist oma igapäevase eluga toimetulekuks vajalike oskuste ja teadmiste arendamisel. Puudutatud isik vajab ravi ja eestkostja abi sotsiaalteenuste korraldamisel, motiveerimist ja suunamist. Tema püsimine raviprotsessis ning koostöö sotsiaalteenuste osutajatega ei ole jätkusuutlik, kuna ta kipub kohati eirama oma kohustusi ja on ennastõigustava hoiakuga. Puudutatud isik kipub kuritarvitama alkoholi, sõltuvushäirete tekkimise ja süvenemise risk on kõrge. Tema arusaamine eeskoste tähendusest on osaline, ta saab vaid puudulikult aru oma terviseseisundist tulenevatest piirangutest asju ajada.
4.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 13. detsembril 2023 tema elukoha XXXXXX linn maja ees tänaval pärast kahte varasemat luhtunut katset. Kohus pidi puudutatud isikuga kontakti loomiseks kasutama MTÜ X töötaja M.K. abi, kelle juuresolekul ärakuulamine toimus. Puudutatud isik käib MTÜ-s X tegemas lihtsamaid töid, puudutatud isik teadis M.K., mistõttu nõustus tema palvel tulema tänavale vestlema. Eluruumi ta kohut ei lubanud. Kohus oli veendunud, et puudutatud isikut tundvate isikute abita ei oleks puudutatud isikut ära kuulata õnnestunud. Kohus tuvastas ärakuulamise käigus, et puudutud isik ei suuda oma tegudest ja nende tähendusest täiel määral aru saada. Eeskätt on oht saada ära kasutatud kolmandate isikute poolt, kes pärast toetusraha laekumist käivad ja küsivad raha. Isiku seisund vastab ekspertiisile. Puudutatud isikul puudub raha küsivate tuttavate osas kriitikameel, mistõttu tal ei ole raha kohustuste täitmiseks (korterimaksed). Kohus veendus vahetu mulje põhjal, et puudutatud isik vajab eestkostet.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Viru Maakohus tegi 5. juunil 2024 määruse, millega rahuldas avalduse ja määras puudutatud isiku eestkostjaks Sillamäe Linnavalitsuse viieks aastaks ehk kuni 5. juunini 2029. Maakohus märkis, et puudutatud isikul ei ole iseseisvat tehingute tegemise õigust. Perekonnaõiguslike tehingute osas on puudutatud isik arusaamisvõimetu. Puudutatud isik on valimisõiguse tähenduses teovõimetu ning ta on kaotanud hääleõiguse. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel ning tema elu korraldamine, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostjal on esindusõigus eestkostetava kõikide asjade ajamisel ja tehingute tegemisel. Eestkostetav võib teha tehingud, millest ei teki talle otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Maakohus ei nõustunud määratud esindaja järeldusega, et puudutatud isiku puhul ei esine perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 sätestatud eestkostja määramise eeldused. Maakohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik ei suuda aru saada tegudest ja nende tähendusest. Maakohus veendus vahetu mulje põhjal, et puudutatud isik vajab eestkostet. Maakohus oli nõus eksperdi järeldusega, et isiku kognitiivne võimekus on kergelt alanenud, iseseisvaks toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused on puudulikud. Emotsioonide reguleerimise oskused, iseseisvaks elu korraldamiseks vajalikud oskused ja kogemused on kohati puudulikud. Isik pole harjunud enda eest korralikult hoolitsema. Puudutatud isikul on kerge vaimne alaareng, mille tõttu tema võime aru saada keerulistest sotsiaalsetest suhetest, hinnata oma tegude kaugtagajärgi, langetada kaalutletuid otsuseid ning oma elu iseseisvalt korraldada on piiratud. Isiku oskused ravi ja sotsiaalteenuste korraldamisel on puudulikud. Maakohus leidis, et tervislikust seisundist lähtuvalt tuleb puudutatud isikule määrata eestkostja seadusega lubatud maksimaalseks ajaks, s.o viieks aastaks. Puudutatud isik tuleb tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse. Maakohus märkis tehingute tegemise osas, et on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei saa aru oma tegudest ja nende tähendustest. Perekonnaõiguslike tehingute osas on puudutatud isik arusaamisvõimetu. Kuna kohtule ei olnud teada füüsilist isikut, kes soovib täita puudutatud isiku eestkostja kohustusi, määrati eestkostjaks Sillamäe Linnavalitsus. Puudutatud isik ei saa aru raha tähendusest ega tea, milline raha on käibel, mistõttu ei või ta ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki talle otseseid tsiviilkohustusi või kui ta täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega seati puudutatud isikule eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati ta valimisõiguse osas teovõimetuks ning perekonnaõiguslike tehingute osas arusaamisvõimetuks. Puudutatud isik palub teha tühistatud osas uus määrus, millega lubada puudutatud isikul teha eestkostja nõusolekuta rahalisi tehinguid kuni 200 eurot kuus ja perekonnaõiguslikke tehinguid ning lugeda, et puudutatud isikul on valimisõigus.
Eestkoste seadmise ning selle tarbeks isiku teovõime piiramise eesmärk on aidata isikut ning tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Eestkoste seadmisel tuleb kohtul esmalt tuvastada, millises ulatuses on inimesel piiratud teovõime. Piiranguid tuleb seada nii vähe kui võimalik ning isiku õigust vabale eneseteostusele tuleb austada neis küsimustes, milles isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 19). Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-7315, p 13; RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20–21). Psühhiaater Jekaterina Kressi arvamusel võib puudutatud isik abielluda, sooritada pisitehinguid, ta on võimeline teostama valimisõigust. Esindajal ei ole põhjust kahelda ekspertiisiakti usaldusväärsuses. Esindaja väljendas maakohtule seisukohta, et puudutatud isikul esineb psüühikahäire, kuid see ei takista tal oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Esindaja ei oma psühhiaatri teadmisi. Esindaja arvamus põhines puudutatud isikuga vahetul suhtlemisel kogutud andmetel. Kuigi praegusel juhul esineb alus eestkoste seadmiseks, ei olnud maakohtu seatud eestkoste ulatus põhjendatud. Esindaja hinnangul ei ole täieliku eestkoste seadmine vajalik ega põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendustest ei selgu, millistel kaalutlustel tuleks lugeda puudutatud isiku teovõime piiratuks sedavõrd suures ulatuses, et tal ei oleks iseseisvalt õigust teha mitte midagi. Esindaja leiab, et puudutatud isikule tuleb jätta õigus teha rahalisi pisitehinguid (esindaja ettepanek 200 eurot kuus). Arvestades, et puudutatud isikul ei ole intellekti rasket kahjustust, ei ole põhjendatud piirata tema õigust rahaliste tehingute tegemiseks täielikult. Samuti tuleb jätta temale õigus teha perekonnaõiguslikke tehinguid ning õigus teostada valimisõigust.
SILLAMÄE LINNAVALITSUSE SEISUKOHT
7.Avaldaja peab kaebust osaliselt õigeks. Maakohtu määrus kuulub tühistamisele osas, millega tuvastati, et puudutatud isik on valimisõiguse tähenduses teovõimetu ja on kaotanud hääleõiguse. Avaldaja toetab eksperdi arvamust osas, milles ekspert leidis, et puudutatud isik on võimeline teostama valimisõigust. Ekspert jõudis järeldusele, et puudutatud isik võib abielluda (samas varalepingu sõlmimiseks võib ta vajada abi ja nõustamist). Avaldaja kahtleb selles, kuna eksperdi hinnangul esineb puudutatud isikul kerge vaimne alaareng, mille tõttu tema võime aru saada keerulistest sotsiaalsetest suhetest, hinnata oma tegude tagajärgi, langetada kaalutletud otsuseid ning oma elu iseseisvalt korraldada on piiratud. Teise isikute poolt puudutatud isiku ära kasutamise risk on kõrge. Ravi ja sotsiaalteenuste korraldamisel vajab puudutatud isik eestkostja abi, motiveerimist ja suunamist. Puudutatud isiku oskused ravi ja sotsiaalteenuste korraldamisel on puudulikud. Tema püsimine raviprotsessis ning koostöö sotsiaalteenuste osutajatega ei ole jätkusuutlik, ta kipub kohati eirama oma kohustusi ja on ennastõigustava hoiakuga. Avaldaja hinnangul ei ole tugiisiku teenuse osutamine edaspidi võimalik, kuna puudutatud isik ei ole valmis ja suuteline tugiisikuga koostööd tegema. Avaldaja jääb oma seisukoha juurde, et puudutatud isik vajab eestkostet. Ta ei oska oma eelarvet planeerida ja teised isikud võivad teda ära kasutada. Avaldaja on nõus maakohtuga, et eestkostjal on esindusõigus eestkostetava kõikide asjade ajamisel ja tehingute tegemisel. Eestkostetav võib teha tehingud, millest ei teki talle otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks
kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Avaldaja hinnangul on maakohtu määruses toodud välja konkreetsed ja objektiivsed põhjendused selle kohta, miks ja mis ulatuses vajab puudutatud isik eestkostet.
MENETLUSE KÄIK
8.Ringkonnakohus kuulas 10. septembril 2024 ära avaldaja ja puudutatud isiku.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus määras, et eestkoste on seatud eestkostetava kõigi asjade ajamiseks (st jätmata eestkostetavale eestkostja nõusolekuta pisitehingute tegemise õigust) ning eestkostetav tunnistati valimisõiguse osas teovõimetuks ja loeti, et ta on kaotanud hääleõiguse. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab eestkostetavale eestkostja nõusolekuta pisitehingute tegemise õiguse 50 euro ulatuses kuus ning märgib, et eestkostetaval on valimisõigus. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
10.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osas, millega puudutatud isikule seati eestkoste kõigi asjade ajamiseks ning tunnistati ta valimisõiguse osas teovõimetuks ja perekonnaõiguslike tehingute osas arusaamisvõimetuks. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning see on TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.
11.Maakohus seadis eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks ja eestkostetaval ei ole õigust teha iseseisvalt tehinguid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 11 lg 3 p-dest l ja 2 tulenevalt märkis maakohus, et eestkostetav võib teha tehingud, millest ei teki talle otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse eestkostemääruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Riigikohus on selgitanud (RKTKm 19.04 2017, 3-2-1-32-17, p 15), et TsMS § 526 lg 2 p 4 annab võimaluse määratleda need tehingud, mida eestkostetav võib teha eestkostja nõusolekuta, ehk ulatuse, milles eestkostetava teovõime ei ole piiratud. Eestkostemääruses kajastatud tehingud, mida eestkostetav võib teha iseseisvalt, on kehtivad ka siis, kui tehingu tegemiseks ei olnud eestkostja nõusolekut ja eestkostja hiljem tehingut heaks ei kiida. Seega on eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õiguse kajastamine eestkostemääruses vajalik selleks, et tagada õigusselgus, kas eestkostetava eestkostja nõusolekuta tehtud tehingud on kehtivad. Kohus ei saa delegeerida eestkostjale otsustusõigust, milliste summade ulatuses võib eestkostetav iseseisvalt tehinguid teha, vaid seda peab otsustama kohus ning kohtu seisukoht peab TsMS § 526 lg 2 p-st 4 lähtudes kajastuma ka eestkostemääruses.
12.Puudutatud isiku esindaja tegi määruskaebuses ettepaneku, et puudutatud isikule võiks jätta õiguse teha rahalisi pisitehinguid 200 euro ulatuses kuus.
Ekspertiisiaktist nähtuvalt esineb puudutatud isikul kerge vaimne alaareng, mille tõttu tema võime saada aru keerulistest sotsiaalsetest suhetest, hinnata oma tegude kaugtagajärgi, langetada kaalutletuid otsuseid ning oma elu iseseisvalt korraldada on piiratud. Tema võime oma elu iseseisvalt korraldada, eelarvet planeerida, toimingutest aru saada ja tehingute tagajärgi hinnata on psüühilise häire tõttu piiratud. Ta võib puuduliku kriitika ja arusaamise tõttu teha endale kahjulikke otsuseid, ka tema ärakasutamise risk teiste isikute poolt on kõrge. Puudutatud isik kipub kuritarvitama alkoholi, sõltuvushäirete tekkimise ja süvenemise risk on kõrge. Ringkonnakohus kuulas puudutatud isiku ära ja leiab, et isik ei ole võimeline planeerima raha kasutamist rohkem kui väga väikeste pisitehingute ulatuses. Ta käib poes koos tugiisikuga, puudutatud isik oskas ringkonnakohtule öelda seda, kui palju maksavad sigaretid. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikule tuleb jätta pisitehingute tegemise õigus ilma eestkostja nõusolekuta 50 euro ulatuses kuus.
13.Riigikohus on leidnud (RKTKm 19.04.2017, 3-2-1-32-17, p 16), et olukorras, kus eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikule tuleb säilitada valimisõigus ja maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada. Puudutatud isik vajab küll tuge, kuid tuleb oma igapäevaelu korraldamisega kõrvalabi kasutades iseseisvalt toime ja käib tööl. Puudutatud isiku valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamiseks, kui isikuõigusi väga olulisel määral piiravaks meetmeks, puudub ringkonnakohtu hinnangul alus.
14.Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ka osas, millega puudutatud isik tunnistati perekonnaõiguslike tehingute osas arusaamisvõimetuks. Ekspertiisiakti kohaselt võib puudutatud isik abielluda, kuid samas võib varalepingu sõlmimiseks vajada abi ja nõustamist. Ringkonnakohus veendus isiku ärakuulamisel, et perekonna loomisega seotud õiguslikest tagajärgedest ei pruugi puudutatud isik hetkel aru saada. Kohtul tuleb aga eestkoste seadmise eelduste uuel kontrollimisel isiku võimet saada aru perekonnaõiguslike tehingute tähendusest uuesti kontrollida.
15.Ringkonnakohus jätab puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda ning muud menetlusosaliste kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.