Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-09-17180
Kohtuasi
I.Q eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.11.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
I.Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik (eestkostetav) I.Q (isikukood XXX) Puudutatud isik (eestkostja) Tallinna linn Haabersti LOV kaudu (registrikood ), seaduslik esindaja Ly Kark Puudutatud isik (ema) B.X (isikukood XXX) Puudutatud isik (tütar) Y.Z (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I.Q määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2024 määrus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 11.12.2009 määrusega seati I.Q (puudutatud isik, eestkostetav) üle eestkoste ning määrati eestkostjaks puudutatud isiku ema B.X . Harju Maakohtu 12.11.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-56537 pikendati puudutatud isiku üle seatud eestkostet kuni 12.11.2019. Harju Maakohus vabastas 27.11.2017 määrusega Tallinna linna avalduse alusel B.X eestkostja ülesannetest ja määras puudutatud isiku uueks eestkostjaks Tallinna linna
2-09-17180 (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) tähtajaga kuni 12.11.2019. Harju Maakohus pikendas 16.10.2019 määrusega eestkostet ja puudutatud isikule määratud eestkostja ametiaega kuni 16.10.2024.
2.Harju Maakohus algatas 10.09.2024 määrusega menetluse puudutatud isiku üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamiseks.
3.Tallinna linn (Haabersti LOV kaudu) leidis, et eestkoste jätkumine puudutatud isiku üle on endiselt vajalik tema turvalisuse tagamiseks ja elukvaliteedi säilitamiseks. Puudutatud isiku tervis on püsinud stabiilne. Puudutatud isik vajab vähesel määral abi ja toetust, saab peamiselt iseseisvalt igapäevaste toimetustega hakkama. Puudutatud isik on võimeline töötama, kuid vajab tööle rakendamiseks abi ja toetust. Igapäevaste ravimite võtmisega tuleb puudutatud isik iseseisvalt toime. Puudutatud isiku suhtlusringkonda kuuluvad töötajad, meessõber Sergei ja mõned lähedased. Puudutatud isik vajab abi eelarve planeerimisel, ametiasutustega suhtlemisel, võlanõuete maksmisel ja asjaajamisel. Puudutatud isik suudab teha iseseisvalt rahalisi tehinguid 100 euro ulatuses kuus.
4.Harju Maakohus lasi 06.11.2024 määrusega Viru Maakohtul kuulata puudutatud isiku erinõude korras ära. Viru Maakohus kuulas puudutatud isiku tema elukohas Jõhvis erinõude korras ära. Ärakuulamise protokolli kohaselt oli korter puhas ja korrastatud. Puudutatud isiku sõnul elas ta seal koos oma noormehega, kellega nad tutvusid Võisikus ja kellega koos nad remontisid korteri. Puudutatud isik töötab Sillamäel SA-s X kahel päeval nädalas, kummalgi päeval 1,5 tundi. Seal tehakse patju, lõigatakse detaile ja valmistatakse kootud käevõrusid. Sillamäele sõidab puudutatud isik ise bussiga, hooldusasutuse töötajad andsid talle kaardi, millega sõita. Puudutatud isik leiab, et talle ei ole eestkostet vaja, kuna ta saab ise kõigega hakkama ja oskab ise teha kõike, mida toimetulemiseks vaja. Puudutatud isik avaldas, et tahab otsida endale lisatööd. Puudutatud isik käib ise poes ja ostab enda sõnul kõike mida vaja ja milleks raha jätkub, ei raiska. Eestkostjalt saab iga kuu 100 eurot, kuid see ei ole piisav ja sellest ei jätku näiteks kingituste tegemiseks. Tahtis tütrele sünnipäevaks 30 eurot kinkida. Raha talle rohkem kätte ei anta, kuna kunagi olid tal võetud laenud, mida tuli 3 aastat tagasi maksta. Tänaseks on kõik tasutud. Ravimeid tarvitab ta kohusetundlikult, alkoholi ei tarvita ega soovigi tarvitada, kuna saab aru, et ravimitega, mida võtab, ei tohigi alkoholi tarvitada. Puudutatud isik rääkis, et tal on ka epilepsia, kuid hääli peas enam ei ole. See, mida kirjutasid kunagi PERH-i arstid, ei vasta tõele ning see oli isegi puudutatud isiku jaoks solvav. Väidetavalt sundisid arstid teda aborti tegema ja mõnitasid ning sellest on halvad mälestused.
5.Puudutatud isiku tütre Y.Z isa F-i 10.09.2024 vastuse kohaselt on Y.Z-il probleemid ning ta ei soovi hakata oma ema eestkostjaks.
tervislikud
Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus pikendas 27.11.2024 määrusega puudutatud isiku üle seatud eestkostet, määras eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse tähtajaga kuni 27.11.2029 ja määras, et eestkostja ülesanneteks on puudutatud isiku kõigi õiguslike ja varaliste tehingute (välja arvatud pisitehingud kuni 100 eurot kuus) sooritamine ning tema elu korraldamine ja vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Maakohus luges puudutatud isiku valmisõiguse tähenduses teovõimeliseks, kuid leidis, et ta ei või teha iseseisvalt perekonnaõiguslikke tehinguid. 2
2-09-17180
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb TsÜS § 8 lg 2 teise lause, PKS § 202 ja § 203 lg-te 1 ja 4 ning TsMS § 526 lg 3 alusel puudutatud isiku üle seatud eestkostet pikendada. Juhindudes TsMS § 528 lg 2 p-st 1 ja lg-st 4, ei määranud maakohus eestkostetavale esindajat ega teinud uut ekspertiisi, sest eestkostja ülesandeid ei laiendata ning eestkostjalt saadud teabe, eestkostetava ärakuulamise ja 28.09.2019 ekspertiisi põhjal on puudutatud isiku eestkostevajadus kestev. Eestkoste jätkumine eestkostetava üle on tema huvide kaitseks vajalik. Eestkoste vajadus on tõendatud 28.09.2019 eksperdi arvamusega ning ka eestkostja arvates peaks puudutatud isiku turvalisuse tagamiseks ja elukvaliteedi säilitamiseks eestkoste jätkuma. Puudutatud isik saab iseseisvalt hakkama lihtsamate olmetoimingutega, kuid temal esineva psüühikahäire tõttu ei suuda ta adekvaatselt hinnata keerukamaid olukordi ning enda ja teiste isikute tegude ning käitumisega kaasnevaid tagajärgi, tema sotsiaalne toimetulek on piiratud ning ta ei ole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama. Oma seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline kaitsma oma õigusi ja realiseerima kohustusi. Seega on põhjendatud jätkata eestkostet puudutatud isiku elu korraldamise, vara valitsemise, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamise osas. Nõustudes eestkostja ettepanekuga, ei ole alust muuta pisitehingute väärtuse ulatust ning puudutatud isikule jääb õigus teha pisitehinguid 100 euro ulatuses. Kuna puudutatud isikul on õigus teha pisitehinguid, ei ole seatud eestkostet tema kõigi asjade ajamiseks ning ta on valimisõiguse osas teovõimeline. 28.09.2019 eksperdi arvamuse kohaselt ei võimalda puudutatud isiku terviseseisund tal aru saada keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, sh ka perekonnaõiguslike suhete ja tehingute õiguslikest tagajärgedest ning tal ei ole teovõimet perekonnaõiguslike tehingute osas. Eestkoste pikendamist takistavaid asjaolusid ei esine.
6.2.Kuna puudutatud isiku eestkostjaks sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei ole leitud, tuleb eestkostjaks määrata Tallinna Linnavalitsus, kes peab korraldama seadusest tulenevat ülesannete täitmise (vajadusel mõne linnaosavalitsuse kaudu). Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsus on täitnud eestkostja ülesandeid alates 27.11.2017, st Tallinna Linnavalitsus peab olema teadlik ja kursis kõigi eestkostet puudutavate asjaoludega.
6.3.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles avaldas, et ei nõustu otsusega ja palus asja uuesti läbi vaadata. Kaebuse kohaselt ei käinud puudutatud isik kohtuarstlikus ekspertiisis. Ta on aus ja soliidne naine, ei joo, teeb majapidamistöid, peseb, koristab, teeb süüa. Korter on puhas ja korras. Samuti võtab ta igapäevaselt ettenähtud ajal ravimeid, käib ise arstide juures ja ühistranspordiga tööl, oskab kasutada pangakaarti, käib ise poes, valib toidukaubad ja hoiab raha, mis talle antakse. Tööl läheb puudutatud isikul hästi.
8.Tallinna linn (Haabersti LOV kaudu) oli seisukohal, et eestkoste jätkumine puudutatud isiku üle on endiselt vajalik tema turvalisuse tagamiseks ja elukvaliteedi säilitamiseks. Puudutatud isik saab iseseisvalt hakkama igapäevaste toimingutega, ent tal on tekkinud probleeme ravimite võtmisega, sest ta ei taha neid enam võtta. Puudutatud isik vajab abi eelarve planeerimisel, ametiasutustega suhtlemisel, võlanõuete maksmisel ja asjaajamisel. 3
2-09-17180 Menetluse edasine käik
9.Maakohus määras 14.01.2025 määrusega puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspert esitas 31.03.2025 arvamuse.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eestkoste pikendamist otsustades hinnanud nõuetekohaselt puudutatud isiku eestkostevajadust ega selgitanud välja, kas puudutatud isik vajab psüühikahäire tõttu abi jätkuvalt kõigis eluvaldkondades või on tema abivajadus terviseseisundi paranemise või stabiliseerumise tõttu vähenenud ning esineb alus kitsendada TsMS § 529 alusele eestkostja ülesannete ringi.
12.1.Ringkonnakohus märgib, et kui kohus on isiku üle seadnud eestkoste, peab kohus PKS § 203 lg 4 kohaselt hiljemalt iga viie aasta järel kontrollima, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse TsMS § 528 lg 1 järgi eestkostja määramise kohta sätestatut. Kohus määrab PKS 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st kui tal on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 teise lause mõttes. Riigikohtu praktika kohaselt on eestkostja määramise eesmärgiks piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning iseseisvalt õiguskäibes osaleda (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13; RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-8711, p-d 19–21; RKTKm 11.05.2011, 3-2-1-31-11, p 14). Kohus otsustab eestkoste määramise ja pikendamise TsMS § 475 lg 1 p-st 5 tulenevalt hagita menetluses, mis tähendab seda, et kohtul TsMS § 5 lg 3 ja § 477 järgi kohustus selgitada välja asjas tähtsad asjaolud, sh hinnata kas eestkostetava eestkostevajadus on muutunud.
12.2.Siinses asjas viitavad toimiku materjalid sellele, et puudutatud isiku eestkostevajadus võis olla viis aastat varasema ajaga võrreldes muutunud.
4
2-09-17180 Puudutatud isikul oli 28.08.2019 tehtud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (dtl 236–240) kohaselt diagnoositud segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2 RHK-10 järgi) ja kerge vaimne alaareng käitumishäirega (F70.1 RHK-10 järgi) ning eksperdi hinnangul ei võimaldanud see puudutatud isikul aru saada keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, sh ka valimisõiguse- ja perekonna-õiguslike suhete ja tehingute õiguslikest tagajärgedest, seejuures märkis ekspert, et puudutatud isik vajab eestkostet pikaajaliselt, võimalusel elu lõpuni, sest ei olnud alust prognoosida tema terviseseisundi paranemist. Eksperdi arvamusest nähtub, et ekspert kasutas ekspertiisi tegemisel SA PERH Psühhiaatriakliiniku haiguslugusid aastatest 2005–2016 ning ambulatoorse tervisekaardi ja Eesti Terviseinfosüsteemi andmeid (digilugu), mille kohaselt oli puudutatud isik 2005–2016 psüühikahäire tõttu hospitaliseeritud PERH psühhiaatriakliinikusse kokku üheteistkümnel korral. Samuti nähtub eksperdi arvamusest, et puudutatud isik viibis ekspertiisi tegemise ajal ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Eestkostja märkis 24.09.2024 seisukohas (dtl 635), et puudutatud isiku tervis on püsinud eestkosteperioodil stabiilne. Sama nähtub ka 31.03.2025 eksperdi arvamuse p-st 4.8 (dtl 756). Seega võib eestkostetava terviseseisund erineda varasemast. Valkla Kodu psühhiaatri KK arstitõendi (dtl 231) kohaselt viibis puudutatud isik alates 14.11.2016 Valkla Kodus ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel. Eestkostja seisukohast nähtub, et puudutatud isik viibib alates 13.04.2024 AS-i Hoolekandeteenused Jõhvi Narva üksuses kogukonnas elamise teenusel. Samuti nähtub eestkostja 20.01.2025 aruandest (dtl 645–650), et Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsuse nr T00094010 alusel saab puudutatud isik kogukonnas elamise teenust, sest Sotsiaalkindlustusamet hindas puudutatud isiku kogukonnas elamise teenusele alates 08.04.2024, kus on tagatud tema tegevusvõimele vastav juhendamine, hooldus ja professionaalne abi, tal on kindlad jõukohased töised tegevused ning tema omandatud igapäeva- ja eneseteenindusoskused ning sotsiaalne aktiivsus kinnistuvad. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel (dtl 668), et ta elab seal kahekesi koos oma noormehega. Seega ei vaja puudutatud isik enam ööpäevaringset erihoolekandeteenust, mis viitab samuti tema vaimse tervise seisundi ja toimetuleku muutusele. Kuigi eestkostja tõi seisukohas esile, et puudutatud isikul on tuvastatud puuduv töövõime, märkis ta, et puudutatud isik on võimeline töötama, kuid vajab tööle rakendamiseks abi ja toetust. Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik, et ta käib kaks päeva nädalas Jõhvist Sillamäele tööl ja töötab 1,5 tundi päevas. Ka see viitab puudutatud isiku olukorra muutusele. Eestkostja tõi seisukohas esile, et puudutatud isik vajab vähesel määral abi ja toetust, sh orienteerub ta hindades ning oskab planeerida oma oste. Samuti nähtub 31.03.2025 eksperdi arvamuse p-st 4.2, et puudutatud isik suudab osaliselt hoolitseda iseenda ja oma varaliste õiguste eest (sh käia poes). Selles osas on eestkostetav peamiselt palunud ka eestkosteulatust vähendada.
12.3.Eeltoodu valguses tuli maakohtul hinnata, kas puudutatud isiku eestkostevajadus on vähenenud ning esineb alus kitsendada eestkostja ülesandeid. Seejuures ei saanud maakohus lähtuda üksnes varasemas eksperdi arvamuses avaldatud järeldusest ja eestkostja järeldusest. Maakohtul tuli välja selgitada eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamiseks olulised asjaolud, sh eestkostevajaduse ulatus. Seejuures tuli maakohtul arvestada, et ekspertarvamus ei ole kohtule siduv, vaid on üks tõend teiste hulgas, mida kohus peab hindama (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2).
5
2-09-17180
13.Edasi märgib ringkonnakohus, et eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamist otsustades võis esineda vajadus kuulata puudutatud isik isiklikult ära.
13.1.Eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise üle otsustades peab kohus TsMS § 524 lg 1 esimese lause järgi kuulama eestkostetava üldjuhul isiklikult ära. Seejuures peab kohus TsMS § 525 lg 1 järgi arutama eestkostetavaga mh eestkostja ülesannete ringi ulatuses, milles see on vajalik isiku õigusliku ärakuulamise tagamiseks või asjaolude selgitamiseks. Ärakuulamise peamine eesmärk on tagada kohtunikule isikliku ja vahetu mulje loomine puudutatud isikust ja tema psüühikahäire laadist, et kujundada siseveendumus eestkoste eelduste täidetuse kohta ja tagada, et eestkostet ei pikendataks põhjendamatult. Samuti aitab isiku vahetu ärakuulamine paremini tagada seda, et eestkoste seadmise korral eestkostetava teovõimet piirataks nii vähe kui võimalik ja ka seda, et eestkostja ülesanded määrataks sellised, mis oleksid võimalikult asjakohased ja põhjendatud, s.o eestkostetava seisundit, olukorda ja vajadusi kõige enam arvestavad (RKTKm 22.09.2017, 2-12-18265, p 19; RKTKm 10.12.2014, 3-2-1-127-14, p 15). Kohus võib ärakuulamise anda erinõude alusel tegutsevale kohtule TsMS § 524 lg 3 järgi üksnes juhul, kui on ilmne, et kohus võib ärakuulamisega saadud teavet ka isikliku kogemuseta hinnata.
13.2.Siinsel juhul ei pruugi maakohtu käsutuses olnud teabe põhjal olla erinõude korras ärakuulamine ilma asja lahendava kohtuniku isikliku kogemuseta piisav. Kohus saab eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamist otsustades kuulata eestkostetava erinõude korras ära eelkõige siis, kui kohtu käsutuses oleva teabe kohaselt on kohtul veendumus, et eestkostetava terviseseisnud ja toimetulek ei ole ilmselt oluliselt muutunud. Olukorras, kus aga asja materjalid viitavad eestkostevajaduse võimalikule muutusele, tuleb maakohtul eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamine otsustada üldjuhul vahetu mulje alusel.
14.Lisaks ei olnud maakohtul alust jätta siinses asjas puudutatud isikule ekspertiisi määramata.
14.1.Üldjuhul peab kohus eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise menetluses määrama isiku eestkostevajaduse ulatuse väljaselgitamiseks TsMS § 522 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 528 lg-ga 1 ekspertiisi. Mh võib kohus TsMS § 529 lg 2 järgi määrata ekspertiisi eestkostja ülesannete kitsendamise ja eestkostetava iseseivalt tehingute tegemise õiguse laiendamise aluste tuvastamiseks (eestkostevajaduse vähenemist kinnitavate asjaolude tuvastamiseks). Erandina ei pea kohus TsMS § 528 lg 2 järgi ekspertiisi tegema, kui eestkostja ülesandeid ei laiendata oluliselt või kui eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Samuti ei pea TsMS § 528 lg 3 järgi eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud.
14.2.Arvestades seda, et siinses asjas oli maakohtu käsutuses teave, mis viitas eestkostetava eestkostevajaduse võimalikule muutusele, tuli maakohtul puudutatud isiku eestkostevajaduse väljaselgitamiseks määrata ekspertiis. Seda on ilmselt mõistnud määruskaebuse esitamise järel ka maakohus, kui määras asjas pärast määruskaebuse esitamist ekspertiisi ja edastas selle koos määruskaebusega ringkonnakohtule.
14.3.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul 31.03.2025 eksperdi arvamust koos muude tõenditega hinnata. 6
2-09-17180
15.Viimaks märgib ringkonnakohus, et asjaolude väljaselgitamiseks saab kohus TsMS § 525 lg 2 järgi küsida nii eestkostetavate lähedaste kui ka rehabilitatsioonimeeskonna arvamust. Siinsel juhul ei ole maakohus küsinud puudutatud isiku elukaaslaselt, vanematelt ega puudutatud isikule kogukonnateenust pakkuvalt AS-i Hoolekandeteenused Jõhvi Narva üksuselt arvamust, kuigi see võiks anda teavet puudutatud isiku iseseisva toimetuleku ulatuse kohta.
16.Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vajadusel puudutatud isik isiklikult ära kuulata ning selgitada välja, kas ja mil määral on puudutatud isiku abivajaduse ulatus on muutunud ning millises ulatuses annab see alust eestkostja ülesandeid kitsendada.
17.Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, ei jaota ringkonnakohus asjas menetluskulusid. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 II lause järgi maakohus.
18.Määruse peale, millega ringkonnakohus tühistab hagita asja lahendava maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei saa TsMS § 696 lg 3 järgi määruskaebust esitada (vt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11–12).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.