T.T hagi T.T ja T.T vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Hagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: T.T, ik XXX , lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel Kostjad: T.T, ik XXX T.T, ik XXX, seaduslik esindaja T.V, ik XXX
Asja läbivaatamise kuupäev
suuline menetlus, istung 12.01.2026
Resolutsioon
Rahuldada osaliselt T.T hagi T.T ja T.T vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.
Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas 158/2024/1015 kostja T.T osas perioodi alates 20.06.2024 arvestatud elatise osas ja kostja T.T osas perioodi alates 20.06.2024 arvestatud elatise osas.
Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1
02.06.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt kinnitas Viru Maakohus 07.11.2023 kompromissi tsiviilasjas 2-23-6825, mille kohaselt T.T maksab alates 30.10.2023 T.T ja T.T ülalpidamiseks elatist 100 eurot lapse kohta kuus, kokku 200 eurot iga jooksva kuu eest jooksva kuu 20-ndaks kuupäevaks, sh kohustub kostja maksma 20. novembriks 2023 elatise oktoobrikuu 2 päeva eest summas 13.33 eurot 2 (kahe) hageja kohta. Elatis tasutakse T.V arveldusarvele xxxx. Hagejad loobuvad elatise väljamõistmise nõudest hageja 3 T.T ja hageja 4 T.T ülalpidamiseks.
1.1.Pärast eelnimetatud lahendi tegemist on oluliselt muutunud kompromissi aluseks olnud asjaolud. Kui senini olid T.T ja T.T viibinud vahelduvalt kummagi vanema juures, siis alates juunist 2024 peamiselt isaga. Nii olid T.T ning T.T emaga 01.- 06.06.2024 ja isaga 07.15.06.2024, seejärel taas emaga 16.06.- 20.06.2024. Alates 20.06.2024 on T.T viibinudki vaid isaga ja on keeldunud ema juurde minemast. T.T oli koos emaga 08.- 30.07.2024, kuid tuli siis tagasi isa juurde. T ja T ema juures ei viibinud ning ema nende ülalpidamisse kuidagi ka ei panustanud. Asjaolu, et lapsed elavad isaga, tõendab xxxx lastekaitsespetsialisti kodukülastusakt. Alates 01.09.2024 õpivad mõlemad lapsed vastavalt xxxx põhikoolis ja xxxx põhikoolis. Kõigi nelja lapsega seotud riiklikud lastetoetused ja ka lasterikka pere toetus laekusid kuni september 2024 ema arveldusarvele, kokku 810 eurot (80+80+100+100+450) ning seda ka juuni, juuli ja august 2024, kui ema juures viibis pikemalt vaid T.T. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Olukorras, kus lapsed ema juures ei viibinud ja ema laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seonduvalt seega kulusid ei kandnud, kahjustas ema selliselt oma laste õigusi ja huve. Kostjate poolt 08.10.2024 esitatud täitmisavalduse alusel on kohtutäitur P poolt algatatud täitemenetlus nr 158/2024/1015, täitedokumendiks on eelnevalt nimetatud määrus tsiviilasjas 223-6825 ning nõude sisuks elatise võlgnevus 800 eurot ja igakuine elatis 200 eurot kuus kahele lapsele. Täitur on hagejale selgitanud ka nõude kujunemist ning elatise võlgnevus on seega tekkinud väidetavalt perioodi eest juuni – september 2024 so nelja kuu eest so aja eest, mil kostjad viibisid oma isa juures ja tema ülalpidamisel. Alates 04.11.2024 kuni 25.05.2025 viibisid kostjad xxxx Viru Maakohtu 11. detsember 2024 määruse alusel tsiviilasjas 2-24-16892. 10. aprilli 2025 määrusega lõpetas kohus lapsevanemate hooldusõiguse piiramise ja alaealistele eestkoste määramise menetluse ning määras, et laste T, T.T ja T.T elukoht on isa juures. Hageja on pöördunud kostjate ema T.V poole nõudega lõpetada täitemenetlus ning samuti on hageja lepinguline esindaja selgitanud kostjate emale telefoni teel õigusliku olukorda. Ka kohtutäitur on laste emaga suhelnud, kuid kostjate ema ei ole täitemenetluse lõpetamise avaldust kohtutäiturile esitanud ning leiab, et kuna kohtulahend on kehtiv, siis kohustub isa ka selle alusel emale kostjate eest elatist tasuma. 27.05.2025 seisuga on kohtutäitur teinud isa töötasust kinnipidamisi ca summas 3700 eurot. Summa asub kohtutäituri ametikontol ning hetkel täitur seda summat emale veel välja maksnud ei ole, kuna vald oli täiturit informeerinud, et mõlema vanema isiku- ja varahooldusõigus laste suhtes oli piiratud. 2
Hageja palub kohtul tunnistada lubamatuks sundtäitmine täitemenetluses nr 158/2024/1015 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 ja lg 2 alusel, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja on tõendanud, et T.T elab alaliselt temaga alates 20.06.2024 ning T.T alates 01.08.2024. Lapsed elavad koos isaga xxxx ja käivad xxxx valla koolides. Laste ema elab aga xxxx. Eelnevast tulenevalt on isa oma laste ülalpidamiskohustuse sisuliselt täitnud – isa peab oma lapsi vahetult ülal. Elatise kandmine laste ema arveldusarvele olukorras, kus ema oma lapsi ülal ei pea, nendega koos ei ela ja ka muul moel laste ülalpidamisse ei panusta, rikub nii hageja kui ka kostjate õigusi. Hageja leiab, et kostjate ema on kostjate kui sissenõudjate esindajana käitunud hea usu põhimõttega vastuolus ja oma õigusi kuritarvitades. Kostjad ning nende kaks vanemat venda on esitanud Viru Maakohtule elatisnõude ema vastu (tsiviilasi 2-24-16159). 09.01.2025 määrusega peatas kohus tsiviilasja nr 2-24-16159 menetlus kuni tsiviilasja nr 2-24-16892 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
1.2.Hageja esitas kohtule ka hagi tagamise avalduse- soovides TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel peatada täitemenetlus. Täitur on hagejale selgitanud, et ehkki lapsed elavad isaga ja olukord on tänaseks taas muutunud, siis ei muuda see täituri menetluses olevat otsust, millega on isalt elatis välja mõistetud ning täituril tuleb see summa emale üle kanda (täitur on ka ise üritanud emaga suhelda sel teemal ja viidanud asjaolule, et lapsed emaga ei ela ning elavad isaga). Eelnevast tulenevalt ning kuna täituril on kohustus kinnipeetud summad emale üle kanda, siis on vajalik edasise kahju ära hoidmiseks hagi tagamise avalduse rahuldamine ning täitemenetluse peatamine. Arvestades ema suhtumist ja varasemat käitumist on tõenäoline, et hagi rahuldamise korral ei ole hagejal võimalik kinnipeetud summasid, mis on täituri poolt emale üle kantud, enam kostjatelt (kostjate emalt) tagasi nõuda. Hagejalt kostjate elatisnõude katteks kinnipeetud summad hakkaksid hagi mittetagamisel laekuma kostjate ema arveldusarvele, kes aga kostjate ülalpidamises ei osale, nende eest ei hoolitse, neid ei kasvata. Kostjad elavad alaliselt oma isa juures, kes peab neid vahetult ülal. Ema ei ole oma lastele ajal, mil nad elavad alaliselt isaga, elatist tasunud. Ema käitumine on seega äärmiselt pahatahtlik ja teadvalt oma lapsi kahjustav. Hagi tagamata jätmine looks eelkõige just laste jaoks äärmiselt ebaõiglase olukorra.
1.3.12.01.2026 istungil hageja selgitas, et jääb hagiavalduse resolutsioonis esitatu ehk kogu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude juurde.
KOSTJA VASTUS
2.Kostjatele, nende seaduslikule esindajale, on hagimaterjal koos kirjaliku vastuse esitamise nõudega kätte toimetatud isiklikult 03.06.2025, kostjad ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud.
2.1.Suuliselt 17.11.2025 istungil hagi ei tunnista. Istungil antud korralduse kohaselt on esitanud 27.11.2025 kirjaliku selgituse: Lapsed viibisid tema juures kokkulepitud ajal ja vastavalt senisele hooldus- ja suhtluskorrale. Hageja elatise maksmise kohustust ei ole lõpetatud ega muudetud ühegi kohtuotsuse ega kokkuleppega. Hageja lõpetas elatise tasumise omal algatusel, ilma kohtu loata. Seetõttu on tema väide, et ta ei pidanud elatist maksma, alusetu.
3
Arvestades eeltoodut ei ole alust sundtäitmist lubamatuks tunnistada, kuna tema nõue tugines kehtivale elatisekohustusele, mida hageja ei ole täitnud. Sundtäitmine oli õiguspärane ja vajalik laste ülalpidamise tagamiseks. T.T elas temaga püsivalt xxxx, samamoodi ka T ja T.T, kes aegajalt käisid oma isa külastamas. Kahjuks need külastused jäid lühikeseks ja lapsed tuli enne kokkulepitud aega xxxx ära tuua kuna T.T ja M T.T jõid pidevalt ja lapsed olid hirmul enda toas kinni.
2.2.12.01.2026 istungil teatas kostjate esindaja, et „on nõus loobuma“. Selgitades esmalt, et see tähendab kogu võlast, hiljem leidis, et mõtles 2024 suvekuude võlast loobumist. Kinnitas, et elab xxxx alates maist 2024 ja kinnitas eelmisel istungil öeldut, et soovis elatist vaid selle aja eest, mil ta elas xxxx. Kinnitas ja selgitas, et hagejalt täitmise raames väljanõutavast elatisest loobumiseks pöördub ta ise kohtutäituri poole täitemenetluse lõpetamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
4.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ei välista asjaolu, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise maksmise kohustusest vabanemiseks oleks võinud esitada hagi TsMS § 459 järgi ja nõuda jõustunud kohtulahendi muutmist korduvate kohustuste osas. Kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kuna hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist möödunud perioodi osas, ei oleks tal TsMS § 459 järgse hagi esitamisega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Lisaks on sellise hagi esitamine elatist maksma kohustatud isiku õigus, mitte kohustus. Seetõttu ei saa elatiselahendi muutmise hagi õigel ajal esitamata jätmine välistada hageja õigust kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kui vastavad eeldused on täidetud.
6.Kohus leiab, et antud juhul annab TMS § 221 selleks aluse, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel on hageja õiguspäraselt tuginenud sellele, et ta on nõude täitnud lapse vahetu ülalpidamisega (dtl 82) tugineda muuhulgas sellele, et nõue on täidetud.
4
7.Maakohtu hinnangul ei ole hagi aga kogu ulatuses õiguslikult põhjendatud, s.t hagejal ei ole alust taotleda täiteasjas toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamist kogu ulatuses. Kohus peab hageja nõude osas lähtuma hagiavalduse resolutiivosas taotletust. Nõue peab olema esitatud selliselt, et seda saaks ka hagi rahuldamise korral täita ning seetõttu esitatakse haginõudele samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtul on kohustus hageja ebaselge nõude menetlemisel täpsustada hageja nõuet selliselt, et nõude sisu ja ulatus oleks arusaadav nii pooltele (sh kostjale) kui ka kohtule. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus poole nõuded otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. St käesoleva otsuse alusel täitemenetlust korraldav täitur peab- sj lugemata formaliseeritusse printsiibi alusel lahendi muud osa- saama olla veendunud, kas ja millises ulatuses on täitemenetlus lubamatuks tunnistatud. Hagi resolutiivosas ei ole eristatud, et sundtäitmist taotletaks lubamatuks tunnistada alatest x perioodist, mil lapsed elavad hageja juures. Seega grammatilise tõlgenduse abil tuleb järeldada, et hageja on soovinud tunnistada sundtäitmine lubamatuks kogu täiteasja ulatuses. Hageja kinnitas seda ka 12.01.2026 istungil. See ei ole aga kooskõlas hagis esitatud asjaoludega.
8.Vaidlust ei ole selles, et täitemenetlus toimub täitmisteate (dtl 19) ja elatise võla arvestuse (dtl 23) kohaselt tagasiulatuvalt alates 30.10.2023. Hagi resolutsiooni kohaselt soovib hageja täiteasjas nr 158/2024/1015 toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
9.Vaidlus on selles, kas kostjatel, oma seadusliku esindaja ema kaudu, on alust nõuda elatist perioodi eest, mil lapsed temaga tegelikult enam ei elanud, ehk vaidluse lahendamiseks on vaja tuvastada, kas ja millal kumbki kostja ühe ja teise vanema juures elas. Hageja kinnitab nii hagis kui 11.12.2025 seisukohas, et T.T elas isa juures alates 20.06.2024 ja T.T elas koos isaga alates 01.08.2024. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et T.T oli ema juures 08. 30.07.2024. Kohus lähtub sellest, et xxxx valla lastekaitsespetsialisti poolt 02.08.2024 koostatud kodukülastusaktist (dtl 13) nähtub, et laste ja ema varasemas ühises elukohas xxxx 20.06.2024 toimunud konflikti järgselt elavad lapsed T.T ja T (täisealine) isaga. T.T , kes küll kodukülastusakti koostamise päeval oli ema juures xxxx (dtl 13), elab isa juures xxxx valla 16.10.2024 teatise (dtl 16) kohasel püsivalt alates augustist 2024. Kostjate ema ei ole vastupidist tõendanud, ehkki kohus andis 17.11.2025 istungil võimaluse tõendite esitamiseks.
10.Kuna kostjate ema oli 17.11.2025 istungil ebakindel selle osas, millisel ajaperioodil lapsed tema juures elasid, vastates, et „juuli, august, ei mäleta“ (dtl 72), „juulikuus olid nad xxxxi mul“ (dtl 73), „augusti lõpust olid juba isa juures“ (dtl 73), „septembrikuus olid isa juures“ (dtl 73), siis ei pea kohus võimalikuks selliste umbmääraste vastustega arvestada ning võtab laste viibimiskoha määramisel aluseks hageja esitatud asjaolud ja tõendid.
11.Kui lähtuda tuvastatust, et T.T elas isaga 20.06. - 07.07.2024 ehk 18 päeva, siis isa ei pidanud T.T kasuks elatist maksma. Kuna puudub vaidlus, et T.T elas emaga 08.07. 30.07.2024 ehk 23 päeva, siis perioodil 20.06 - 30.07.2024 on T.T osas võimalik teha tasaarvestus: 23 päeva - 18 päeva = 5 päeva eest. 5
Kui leida, et isal on elatisvõla maksmise kohustus T.T kasuks juuli katteks 5 päeva eest, siis samas pidanuks ema tasuma hagejale kui T.T-d tegelikult vahetul ülalpidanud vanemale elatist kogu juulikuu eest, ehk 5 päeva asemel 30 päeva katteks. Kogumis on menetlusökonoomiliselt põhjendatud rahuldada hageja menetlusliku tasaarvestuse taotlus ja laste tegelikust viibimiskohast lähtuvalt juuni-juulikuu ülalpidamiskohustuse täitmise nõuded vastastikku lugeda tasaarvestatuks. Käesoleva kaasuse aspektist- arvestades laste tegelikke elukohti ja sellest tulenevalt vastavat ülalpidajat ning sel alusel tehtud tasaarvestust juuni-juulikuu osas- puudub seega isal elatise võlg ja elatise tasumise kohustus mõlema lapse osas alates 20.06.2024.
12.Vaidlust ei ole selles, et käesolevas menetluses T.V esitatud kinnituse kohaselt on ta soovinud elatist üksnes selle perioodi eest, mil ta ise elas xxxx. Seeläbi tulnuks tal aga 08.10.2024 kohtulahendi täitmiseks esitamisel märkida, et soovib elatist alates 30.10.2023 kuni 19.06.2024. Täitemenetluse algatamiseks 08.10.2024 (dtl 19) avaldust esitades oli tal juba teada, et tema tegelik elukoht ei olnud alates 20.06.2024 enam xxxx ja et ka lapsed ei olnud alates sellest ajast elamas tema juures ja tema vahetul ülalpidamisel. Täitmiseks esitatud kohtulahendi aegsed asjaolud olid seega täitemenetluse alustamise ajaks muutunud ja sundtäitmine oli osaliselt muutunud lubamatuks. Kostjate ema on suulises menetluses 17.11.2025 istungil korduvalt kinnitanud, et soovis elatist selle aja eest kui ta elas xxxx(dtl 72-73). T.V ei ole ümber lükanud hagi punktis 3 esitatud väidet, et ta kolis tegelikult juba 2024 juuni lõpus xxxx, teatades 12.01.2026 istungil xxxxe kolimise ajaks mai 2024. Asjaolu, et isik oma elukoha kande Rahvastikuregistris korrastab alles aasta hiljem ehk 19.06.2025, ei muuda seda, et isiku tegelik elamine xxxx on tuvastatud eelkõige isiku enda ütlustega. Sellest aspektist vaadatuna loeb kohus ootuspäraseks ka T.V poolt 12.01.2026 istungil esitatud seisukoha, et ta ei soovigi hagejalt elatise võlga.
13.Järelikult tuleb leida, et alates T.V tegelikust xxxx kolimisest, eeldatavalt hiljemalt 19.06.2024, ei olegi ema soovinud hagejat kohustada elatist maksma. Samal ajal ei ole ta aga seni nõustunud ka alates 19.06.2024 elatise võlaks arvestatud nõudest loobuma. Tehes seda alles 12.01.2026 istungil suulise lubadusena lõpetada täitemenetlus.
14.Täituri 16.10.2024 selgituse (dtl 23) kohaselt on võlg arvestatud perioodi oktoober 2023 kuni september 2024 katteks. Hagi asjaolude kohaselt on täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumise järgselt käesoleva hagi tähenduses oluline asjaolu - lapsed elavad võlgniku juures - muutunud mitte alates oktoober 2023, vaid ühe kostja osas alates 20.06.2024 ja teise kostja osas alates 01.08.2024, seetõttu kohus ei näe põhjust tunnistada sundtäitmine lubamatuks kogu täiteasjas oleva nõude/võla ulatuses. Arvestades eelnevalt käsitletut, tuleb hagejal tasuda elatist aja eest, mil lapsed veel tema juures ei elanud ja mil tal oli kohtulahendi alusel kohustus seega elatist tasuda- st perioodi 30.10.2023 kuni 19.06.2024 katteks T.T-le ja perioodi 30.10.2023 kuni 19.06.2024 katteks T.T-le. Kohus loeb eeltoodut arvestades sundtäitmise lubamatuks mõlema lapse/kostja suhtes alates 20.06.2024.
15.Asjakohased ja arvestatud tõendid on kohus lahendi põhjendavas osas viidanud. Kummagi poole esitatud tunnistaja ärakuulamise taotlusest on 12.01.2026 istungil loobutud. 6
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et antud asjas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja, ehk lapsi tegelikult ülalpidava vanema kasuks kulude väljamõistmine kostjatelt ehk lastelt ei ole mõistlik. Kostjatel endil ilmselgelt selleks rahalised vahendid puuduvad, põhjendatud ei ole aga kohustada hageja kulusid tasuma käesolevas menetluses kostjate seadusliku esindajana osaleval laste emal. Sisuliselt on tegemist ülalpidamiskohustust puudutava menetlusega, ehk kohalduks TsMS § 164 lg 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei määra hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.