TK hagi NS( S) ja KK(K ) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2008/382 ja täiteasjas nr 024/2008/383 57 800 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja TK(isikukood XXX; XXX) Hageja lepinguline esindaja Peeter Malve (Amantese Õigusbüroo OÜ; Mustamäe tee 55-320, 10621 Tallinn) Kostjad N S (isikukood XXX, XXX) KK (isikukood XXX, XXX) Kostjate lepinguline esindaja Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Seppik & Sirel; Scala City, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamiseks käesolevas asjas 18.06.2008. a. kohaldatud abinõu, millega kohus määras peatada sundtäitmine täiteasjas nr 024/2008/382 ja täiteasjas nr 024/2008/383.
3.Selgitada kostjale, et tal on õigus käesoleva otsuse jõustumisel pöörduda kohtutäitur Arvi Pink`i poole täiteasjades nr 024/2008/382 ja 024/2008/383 menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 1(6)
2-08-24325 viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 21. oktoobril 2009. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.17.06.2008. a esitas TK Harju Maakohtule hagi NSja KK vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 024/2008/382 ja 024/2008/383. Hagiavalduse kohaselt esitasid kostjad 13.05.2008. a. avaldused täitemenetluse alustamiseks Harju Maakohtu 04.04.2008. a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-06-3820 alusel, millega oli hagejalt välja mõistetud leppetrahv 57 800 krooni NS ja KK vastu ühiselt. Kohtutäitur algatas 14.05.2008. a. NS avalduse alusel täitemenetluse TKsuhtes (täiteasi nr 024/2008/383) nõudes leppetrahvi tasumist pooles osas summas 28 900 krooni ning KKavalduse alusel täitemenetluse TKsuhtes (täiteasi nr 024/2008/382) nõudes lepperahvi tasumist pooles osas summas 28 900 krooni. TKkohustus tasuda NSja KKpoolt nõutavat 57 800 krooni, on 09.05.2008. a. seisuga täidetud. TKesitas 09.05.2008. a N S ja KK võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 alusel tasaarvlemisavaldused (hagiavalduse kirjapilt muutmata). Hageja nõuded kostjate vastu, millised ta tasaarvestas, tulenevad järgnevast. TK, N S ja KK leppisid kokku, et TK renoveerib XXX asuva ehitise kokkulepitud mahus, vastutasuks saab õiguse ehitada välja elamu katusealune. 03.09.2004. a sõlmiti TK, N Si, KK ja teiste isikute vahel notariaalne tehing nimetusega korteriomandite registriosade sulgemise ja uute koosseisudega korteriomandite registriosade avamise avaldus, kokkulepped ühishüpoteekide, hüpoteekide ja eelmärke kohta, korteriomandite müügileping, hüpoteegi loovutamise ja üleandmise leping ja asjaõigusleping. Lepingu punktis 7 sätestati lepinguosaliste täiendavad kokkulepped elamu renoveerimistööde teostamiseks osas, millised olid lisaks suuliste kokkulepete alusel teostatud ja lõpetatud ehitustöödele, lepingu sõlmimise ajaks veel tegemata. Tööde lõpetamine seoti tähtaegadega, sanktsioneeriti leppetrahviga, lepiti kokku tööde eest tasumise tähtajad ning muud varasematest kokkulepetest tulenevad vastastikused arveldamised. Maja renoveerimistöödena paigaldati elamule vihmaveerennid, aknaplekid, katuseredelid, koridoriaknad, maja välisuksed, välisuste lukud, uus katuseplekk, koridori elekter. Katlamajas vahetati nii katla gaasiosa kui ka katla veeosa. Lisaks paigaldati KK korterile uued aknad. Tehingu punktis 7.3. leppisid N S ja TK kokku, et N S kohustub arvete alusel tasuma Tiina Keskkülale viimase poolt Tallinna linnas Telliskivi tn 29/Õle tn 2 asuvas ehitises, milles paiknevad korteriomandid, mille reaalosaks on korterid nr 9 kuni 18, teostatavate käesoleva lepingu punktis 7.2. nimetatud ehitustööde eest hiljemalt 1 (ühe) aasta jooksul käesoleva lepingu punktis 7.2. toodud tööde valmimisest. Tehingu punktis 7.4. leppisid KK ja TK kokku, et KK kohustub arvete alusel tasuma Tiina Keskkülale viimase poolt Tallinna linnas Telliskivi tn 29/Õle tn 2 asuvas ehitises, milles paiknevad korteriomandid, mille reaalosaks on korterid nr 9 kuni 18 teostatavate käesoleva lepingu punktis 7.2. nimetatud ehitustööde eest hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul käesoleva lepingu punktis 7.2. toodud tööde valmimisest. Tiina Keskküla esitas 09. veebruaril 2007. a. N Sile teostatud tööde (maja renoveerimine, katlamaja ja aknad) eest 07.01.2007. a. arve nr 2, summas 109 258,73 krooni. Tiina Keskküla esitas 09. veebruaril 2007. a. KK ile teostatud tööde (maja renoveerimine, katlamaja ja aknad) teostamise eest 07.01.2007. a. arve nr 1, summas 159 883,14 krooni. Lepingu punktis 7.2. nimetatud tööd olid valminud enamuses 2005. a. detsembriks, vaid elektritööd lõpetati 14.02.2006. a, mistõttu arved kuulusid NS ja KK poolt lepingu järgi kohesele tasumisele. Käesoleva ajani on mõlema kostja poolt arved tasumata. Lepingu punktis 7.2. leppis TK NS ja KK iga kokku, et juhul kui Tiina Keskküla ei ole teostanud lepingu punktis 7.2. nimetatud ehitustöid lepingus nimetatud aegadeks, on N Sil ja KK il õigus TK nõuda leppetrahvi suuruses 200 krooni iga viivitatud päeva eest. 2(6)
2-08-24325 Harju Maakohtu 04. aprill 2008. a. otsusega tsiviilasjas nr 2-06-3820 tunnustas kohus NSja KK õigust nõuda TK leppetrahvi ühiselt kokku summas 57 800 krooni. Tasaarveldusavalduse tegemisega on TK kohustused NS ja KK ees kokku summas 57 800 krooni leppetrahvi täidetud ja nende nõuded TK vastu lõppenud. TKl puudub kohustus tasuda N Sile ning KK ile mingeid summasid Harju Maakohtu 04.04.2008. a. kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-06-3820, mistõttu on ka lubamatu sundtäitmine nimetatud kohtulahendi alusel. Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 024/2008/382 ja 024/2008/383.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostjad oma 17.09.2008. a kohtule saadetud vastuses hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kostjad ei tunnista hageja rahalist nõuet nende vastu, nõude summa on meelevaldne ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kostjate nõudega samaliigilise nõude olemasolu ega selle suurust. Käesoleval juhul on ilmne, et kostjad saavad esitada hageja väidetava nõude osas vastuväiteid ja on seda ka teinud. Seega ei ole käesoleval juhul tasaarvestamine võimalik. Kostjad leiavad, et hageja vastuväite alus, milleks on väidetav vastunõue kostjate vastu, on tekkinud juba 09.02.2007. a. kostjatele arve esitamisega. Tsiviilasjas nr 2-06-3820 tehtud otsus jõustus aga alles 2008. a. mais. Hagi tuleb jätta rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
3.30.12.2008. a esitas hageja lepinguline esindaja kohtule omapoolsed vastuväited kostjate vastusele. Esitatu kohaselt on võlgnikule tagatud õiguskaitse õigustamatu täitemenetluse vastu TMS § 221. Hagejal tekkis tasaarvestamise õigus tsiviilasja nr 2-06-3820 jõustumisega 06.05.2008. a. Enne kohtuotsusega väljamõistetud leppetrahvi summa jõustumist oli leppetrahvi näol tegemist hüpoteetilise nõudega hageja vastu.
4.13.05.2009. a esitasid kostjad kirjalikud seisukohad, kus juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja vastuväite alus, milleks on väidetav vastunõue kostjate vastu, on tekkinud juba 09. veebruaril 2007. a. kostjatele arve esitamisega. Tsiviilasjas nr. 2-06-3820 tehtud otsus, mille kostjad pöörasid sundtäitmisele, jõustus aga alles 2008. a. mais. Hagejal puudub kostjate vastu nõue, mida tasaarvestada. Kostjad rõhutavad, et hagejaga mis tahes suulisi kokkuleppeid sõlmitud ei ole. Hageja väidetav nõue, mida hageja soovib kostjate nõudega tasaarvestada, on tervikuna tõendamata. Lisaks ei ole hageja selgitanud, millisel alusel on hageja asunud kostjatelt nõudma hüvitist tööde eest, mille hüvitamises pole hageja ja kostjad kunagi kokku leppinud.
5.08.09.2009. a määrusega määras Harju Maakohus, tühistada 10.09.2009. a kohtuistungi aeg ja menetleda TK hagi NS ja KK vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kirjalikus menetluses.
KOHTU SEISUKOHAD
6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest ei ole tuvastatud, et kostjad nõuaks vaidlustatud täiteasjades nr 024/2008/382 ja 024/2008/383 sundtäitmist alusetult. Käesoleva asja lahendamisel tuleb juhinduda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-test 1 ja 2. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Vastavalt TMS § 221 lg-le 2 on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuivõrd vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks kohtulahend, tuleb käesoleva asja lahendamisel hinnata, kas hageja vastuväide, mille tõttu hageja leiab, et kostjate poolt
3(6)
2-08-24325 täitemenetluses realiseeritav nõue on lõppenud, on tekkinud pärast kohtuotsuse, mis on täitedokumendiks, jõustumist.
7.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • Harju Maakohtu 04.04.2007. a. otsusega tsiviilasjas nr 2-06-3820 mõisteti TKlt KKja NS kasuks välja ühiselt leppetrahv 57 800 krooni. Harju Maakohtu 04.04.2007. a. otsus jõustus 06.05.2008. a. Asjaolu nähtub märkest kohtute infosüsteemist (KIS); • 14.05.2008. a. alustas kohtutäitur Arvi Pink 13.05.2008. a. KK avalduse ja Harju Maakohtu 04.04.2007. a. otsuse tsiviilasjas nr 2-06-3820 alusel täitemenetluse (täiteasi nr 024/2008/382) leppetrahvi sissenõudmiseks. Asjaolu on tõendatud täitmisteatega (tl 12); • 14.05.2008. a. alustas kohtutäitur Arvi Pink 13.05.2008. a. NS avalduse ja Harju Maakohtu 04.04.2007. a. otsuse tsiviilasjas nr 2-06-3820 alusel täitemenetluse (täiteasi nr 024/2008/382) leppetrahvi sissenõudmiseks. Asjaolu on tõendatud täitmisteatega (tl 10); • TK esitas KK ile 09.05.2008. a. dateeringuga tasaarvestuse (pealkirjastatud tasaarvlemisavaldusena) avalduse, millega tasaarvestas oma nõude summas 159 883.14 krooni 28 900 krooni ulatuses poolte ja teiste isikute vahel 03.09.2004. a sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandite registriosade sulgemise ja uute koosseisudega korteriomandite registriosade avamise avaldus, kokkulepped ühishüpoteekide, hüpoteekide ja eelmärke kohta, korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise lepingu ja asjaõiguslepingu p. 7.4 järgi p 7.2 nimetatud tööde eest. Asjaolu on tõendatud 09.05.2009. a KK ile adresseeritud avaldusega (tl 54-55) • TK esitas N Sile 09.05.2008. a. dateeringuga tasaarvestuse (pealkirjastatud tasaarvlemisavaldusena) avalduse, millega tasaarvestas oma nõude summas 159 883.14 krooni 28 900 krooni ulatuses poolte ja teiste isikute vahel 03.09.2004. a sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandite registriosade sulgemise ja uute koosseisudega korteriomandite registriosade avamise avaldus, kokkulepped ühishüpoteekide, hüpoteekide ja eelmärke kohta, korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise lepingu ja asjaõiguslepingu p. 7.4 järgi p 7.2 nimetatud tööde eest. Asjaolu on tõendatud 09.05.2009. a N Sile adresseeritud avaldusega (tl 52-53) • KK ja N S said 09.05.2008. a. tasaarvestusavalduse kätte hiljemalt 12.05.2008. a. Asjaolu on tõendatud KK ja NS esindaja 12.05.2009. a e-kirjaga (tl 185, II kd); • TK on esitanud 09.02.2009. a. teostatud tööde (maja renoveerimise, katlamaja ja aknad eest) KK ile 07.01.2007. a. arve nr 1 summas 159 883,14 krooni ja N Sile 07.01.2007. a. arve nr 2 summas 109 258,73 krooni. Asjaolu üle vaidlust ei ole (tl 71)
8.Käesolev hagi on esitatud TMS § 221 lg 1 alusel ning vastav norm näeb hagi rahuldamise eeldusena ette selle, et nõue, mille täitmiseks täitemenetlus algatati, on lõppenud või on nõude maksmapanek täitemenetluses välistatud. Käesoleva asja raames palub hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks tuginedes vastuväitele, et hageja on temalt 06.05.2008. a jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud nõude tasaarvestanud, mistõttu on kostjate nõue lõppenud. TMS § 221 lõikes 2 on aga sätestatud oluline piirang kohtulahendi sundtäitmise vaidlustamiseks täitemenetluse käigus ning TMS § 221 lg-s 1 nimetatud näidisloetelus esitatud võlgniku vastuväited on lubatud siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus kontrollib, kas hageja tasaarvestuse vastuväide on TMS § 221 lg 2 järgi TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks lubatav. Kohus on tuvastanud, et hageja esitas pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist kostjatele 09.05.2008. a. dateeringuga tasaarvestuse avalduse (vt käesoleva kohtuotsuse p 7).
9.Kohus leiab, et vaidlusaluses täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastavalt TMS § 221 lg-le 2 pidi tasaarvestuse alus tekkima pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kohtu arvates tuleb tasaarvestuse kui vastuväite alusena TMS § 221 lg 2 tähenduses käsitleda tasaarvestuse olukorra esinemist. Kuna TMS § 221 sisalduvad normid on võrreldavad Saksa Zivilprozessordnung [ZPO] § 767 sätetega ning Saksa õiguskorra puhul 4(6)
2-08-24325 on tegemist on Eesti õiguskorraga sarnase õiguskorraga, siis pidas kohus võimalikuks juhinduda TMS § 221 lg 2 tõlgendamisel saksa õiguse pinnalt kujunenud õigusemõistmisest (Paulus, C.G. Tsiviilprotsessiõigus. Tallinn: Kirjastus Juura, 2002, lk 252-253). Kohus juhindub nimetatust seetõttu, et kohtule teadaolevalt Eestis vastav Riigikohtu praktika puudub.
10.Tasaarvestuse õiguse puhul on tegemist tasaarvestuse õigust omava isiku kujundusõigusega ning tasaarvestuse eeldusteks on tasaarvestuse õiguse tekkimine e tasaarvestuse olukorra eksisteerimine (VÕS § 197 lg 1) ja tasaarvestuse avalduse esitamine (VÕS § 198). Kohus leiab, et määravaks on kujundusõiguse tekkimise aeg, s.o. käesoleval juhul aeg, millal hagejal tekkis tasaarvestuseks kasutatud nõudeõigus ja mitte kujundusõiguse teostamise tahteavalduse tegemine (ja seega kujundusõiguse lõpuleviimine). Seega tulenevalt TMS § 221 lg-test 1 ja 2 tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks juhul, kui hagejal tekkis tasaarvestuseks kasutatud nõue pärast täitedokumendi jõustumist. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 197 lg-le 1 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega tekib tasaarvestuse õigus ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil hagejal kui tasaarvestaval poolel oli õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja kostjatel oli nõue hageja vastu. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 7 tuvastanud, et hageja kasutas tasaarvestuseks töövõtutasu nõuet. Kohus on ka tuvastanud, et 09.02.2007. a. on hageja kostjatele esitanud teostatud tööde (maja renoveerimise, katlamaja ja aknad eest) vastavalt arved nr 1 ja nr 2. Hageja poolt kostjatele töövõtutasu saamiseks arvete esitamise tõttu on ilmne, et tal olnuks õigus kostjatelt nõuda tasu sellel ajal. Seega pidi hagejal tasaarvestuseks kasutatav töövõtu tasu nõue, mille täitmist tal oli õigus nõuda, olema olemas juba enne täitedokumendi jõustumist. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga justkui tekkinuks hagejal tasaarvestamise õigus täitedokumendiks oleva otsuse jõustumisega, enne mida oli kostjate leppetrahvi nõude puhul tegemist vaid hüpoteetilise nõudega hageja vastu. VÕS 197 lg 1 eeldab tasaarvestuse olukorra olemasoluks tasaarvestava poole õigust oma kohustus täita. Kohus loeb Harju Maakohtu 04.04.2008. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-3820 tõendatuks (p 9, tl 18), et KK ja N S teatasid TKle leppetrahvi nõudest novembris 2005. a. Järelikult olnuks hagejal õigus täita leppetrahvi maksmise kohustus kostjatelt vastava nõude saamisest ning tasaarvestada leppetrahvi summa oma töövõtutasu nõudega pärast selle sissenõutavaks muutumist ning seda ka tasaarvestuse vastuväitega (protsessuaalne tasaarvestus) täitedokumendi saamisele eelnenud kohtumenetluse käigus. Õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade järgi ei kujuta kohtuvaidluse käigus teise isiku hagile esitatud tasaarvestuse avaldus ja sellega kaasnev vastuväide, mis tehakse juhuks, kui kohus teise poole nõude rahuldab, endast teise isiku nõude tunnustamist või võlatunnistust (Varul, P., Kull. I., Kõve V., Käerdi M., Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura. Tallinn 2006. lk 199). Kuna kohus on tuvastanud, et hageja poolt tehtud tasaarvestuse eeldused olid olemas, st tasaarvestusolukord esines enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist, puudub alus käesolevas asjas sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Kuivõrd hagi jääb eeltoodud põhjusel rahuldamata, siis ei analüüsi kohus sisuliselt seda, kas hagejal tasaarvestuseks kasutatavad nõuded on olemas või mitte ega hinda, kas hageja nõue on tasaarvestusega tasaarvestatud osas lõppenud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
11.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada ka hagi tagamiseks rakendatud abinõu [millega määrati täiteasjas nr 024/2008/382 ja täiteasjas nr 024/2008/383 täitemenetlus peatada (TsMS § 386 lg 4)].
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse 5(6)
2-08-24325 menetlusosaliste vahel. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).
Kaija Kaijanen Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.