Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ulvi Loonurm ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.10.2009, Tallinn
Tsiviilasi
Vladas Pauliukase hagi EMET OÜ vastu aktsiate pandiõiguse puudumise tuvastamiseks ja aktsiate pandist vabastamiseks.
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
100 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EMET OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
06.10.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vladas Pauliukas (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx x-x xxxxxxx xxxxx), esindaja Jaanus Silm Kostja EMET OÜ (registrikood 10064797, asukoht Mäealuse 30, 12618 Tallinn), esindajad Leonid Tsenter ja adv Tiit Vajak
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 29.10.2008 otsus Vladas Pauliukase hagis EMET OÜ vastu aktsiate pandiõiguse puudumise tuvastamiseks ja aktsiate pandist vabastamiseks lõppjärelduses muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud motiive.
2.EMET OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kõik menetluskulud jätta EMET OÜ kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.EMET OÜ oli 100% EMET TMV AS-i (edaspidi TMV) aktsiate omanik. 27.09.2004 sõlmisid Vladas Pauliukas ja EMET OÜ aktsiate tagasimüügi kohustusega müügilepingu ja pandilepingu. Selle lepingu järgselt müüs kostja hagejale TMV 1360 aktsiat nimiväärtusega 136 000 krooni, mis moodustas 34 % aktsiatest, hinnaga 100 000 krooni. Hageja võttis kohustuse tagada viie aasta vältel TMV kasumiplaani täitmine ettenähtud suuruses. Hageja kohustuste täitmise tagamiseks seati kostja kasuks müüdud aktsiatele pant Eesti Väärtpaberite Keskregistris. Hageja ja kostja leppisid kokku, et aktsiate pandileping lõpeb juhul, kui kõik lepingus nimetatud ostja kohustused ja punktis 2.2 nimetatud kasumiplaan on nõuetekohaselt täidetud hiljemalt 01.07.2009. Peale pandilepingu lõppemist kohustus kostja esitama vastavasisulise avalduse pandi kustutamiseks. Lepingu p-s 4.1 leppisid pooled kokku, et kui hageja lepingu p-s 2.2 võetud kohustusi ei täida, kohustub ta müüma oma aktsiad kostjale tagasi sama hinnaga, millega ostis, juhul kui kostja vastava nõude esitab. Lepingu p-s 4.2 sätestati, et kui ostja tegevuses tuvastatakse finantsmahhinatsioone, pettust või TMV huve kahjustavat koostööd konkurentidega, siis kohustub ostja müüma müüjale TMV aktsiad tagasi ühe krooni eest.
2.Hageja TMV juhatuse liikme volitused lõppesid nende kolmeaastase tähtaja möödumisega 29.06.2007. 11.07.2007 toimunud TMV nõukogu koosoleku otsusega ei pikendatud hageja juhatuse liikme õigusi.
3.21.06.2007 esitas hageja kostjale taotluse talle kuuluvate aktsiate pandi alt vabastamiseks. 31.07.2007 teatas kostja vastuseks hageja taotlusele, et pandilepingu eesmärgiks oli tagada kostja võimalikku tulevikus tekkivat nõuet hageja vastu aktsiate tagasimüügi osas ning ta esitab hagejale aktsiate nende ostuhinnaga tagasimüügi nõude kohe, kui on selgunud hageja juhatuse liikme kohalt lahkumise järgse revisjoni tulemused.
4.14.07.2007 esitas kostja hagejale müügi- ja pandilepingu p 4.2 alusel nõude aktsiate tagasimüügi kohta hinnaga üks kroon.
5.Hageja leiab, et kostjal ei ole aktsiatele pandiõigust tekkinud, kuna õiguste pandi teke ja püsimine eeldab kehtiva nõude olemasolu (aktsessoorne pant). Käesoleval juhul on aktsiad panditud kostja kasuks ilma, et kostjal oleks olnud pandi seadmise ajal või tekkinud pandi kehtivuse ajal hageja vastu nõue. Peale selle ei ole hageja pannud toime lepingu tingimuste rikkumist, mis tooks kaasa kostjale aktsiate tagasiostuõiguse tekkimise ja pandiõiguse säilimise. Hageja täitis lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja TMV nõukogu pidas tema töötulemusi heaks.
2(6)
Majandusaasta aruanded on kinnitatud TMV nõukogu liikmete poolt. Hageja on lepingu sõlmimise eesmärgiks olnud kohustused täitnud ning kuna ta juhatuse liikme volitused lõppesid tähtaja saabumisega ning TMV nõukogu teda uueks ametiajaks juhatuse liikmeks ei määranud, tuleb lugeda, et kostja võlgneb hagejale omapoolsete kohustuste täitmise, mis seisneb aktsiate pandi alt vabastamises. 01.07.2009 ei ole tähtaeg, mis ajani hageja pidi lepingut täitma, vaid tähtaeg, milleks hiljemalt tuli kasumiplaan täita. Kuna hageja õigused ja kohustused TMV ees ei lõppenud lepingu
4.peatükis loetletud alustel, ei esine aktsiate tagasiostuõigust tekitavaid asjaolusid ja kostja kasuks seatud pant Eesti Väärtpaberite Keskregistrist kuulub kustutamisele.
6.Hageja palus tuvastada EMET OÜ-l pandiõiguse puudumine Vladas Pauliukase EMET TMV AS-i 34 % aktsiate osas ning kohustada EMET OÜ-d vabastama Vladas Pauliukase poolt EMET OÜ kasuks panditud EMET TMV AS-i aktsiad. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on pooltevahelist lepingut tõlgendanud põhjendamatult kitsalt ja tegeliku tahte vastaselt. 27.09.2004 sõlmiti hageja ja kostja vahel aktsiate müügileping tagasimüügi kohustusega ning aktsiate pandileping. Samal päeval sõlmiti lisaks eelnimetatud lepingule veel kaks lepingut, milliste poolteks olid hageja, kostja ja TMV, millised omakorda täpsustasid poolte õiguseid ja kohustusi, millised tulenesid esimesena kirjeldatud lepingust. Kõiki neid lepinguid tuleb vaadelda ja käsitleda kogumis. Nimetatud lepingutest nähtub üheselt, et kostja võõrandas hagejale aktsiad hinnaga oluliselt alla nende hariliku väärtuse, kusjuures hageja kohustus järgneva 5 aasta jooksul juhtima TMV-d juhatuse liikmena ja muude kohustuste seas saavutama ka kokkulepitud kasumiplaani täitmise. Hageja on küll oma kasumiplaani puudutava kohustuse kahe majandusaasta osas täitnud, kuid hageja on hea usu ja mõistlikkuse printsiipe rikkudes tegelenudki kolme aasta jooksul ainult kasumiplaani formaalsete näitajate saavutamisega, jättes seejuures täitmata juhatuse liikme tavapärase hoolsuskohustuse. 2007 kevadsuvest alates hageja oma tegevusest enam aru ei andnud ning TMV nõukogu 11.07.2007 ei pikendata hageja kui juhatuse liikme volitusi. Peale hageja lahkumist äriühingust on ilmnenud, et hageja valmistas oma lahkumist pikaajaliselt ette. Samuti on ilmnenud, et kasumiplaani täitmise saavutas hageja selliste võtetega nagu vanade kraanade müük liisingfirmale ülepakutud hindadega ja seejärel nende tagasiostmine, lootusetute nõuete kahjumisse mittekandmine jne.
8.TMV oli väga halvasti ette valmistatud majandusolukorra halvenemiseks ning pole sugugi kindel, kas hageja oleks suutnud kasumiplaani täita ka aastatel 2007, 2008 ja 2009 ning säilitada majandustegevus viie aasta kokkuvõttena positiivsena. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud EMET OÜ kanda.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tekkinud 34% aktsiate suhtes pandiõigus ning juhul, kui see on tekkinud, siis kas vastav pandiõigus on lõppenud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja täitis juhatuse liikme tavapärast hoolsuskohustust ning juhtis äriühingut heade tavade kohaselt ning kui ta seda ei teinud, kas see on aluseks jätta kostja poolt panditud aktsiad vabastamata.
11.Aktsiate tagasimüügi kohustusega müügilepingu ja pandilepingu p 3.4 kohaselt lõpeb aktsiate pandileping juhul, kui kõik antud lepingus nimetatud ostja kohustused ning p-s 2.2 nimetatud kasumiplaan on nõuetekohaselt täidetud hiljemalt 01.07.2009. Peale
3(6)
pandilepingu lõppemist kohustus müüja esitama vastavasisulise avalduse pandi kustutamiseks.
12.27.09.2004 lepingust ei nähtu, et hageja esmaseks kohustuseks oli juhtida TMV-d ning kasumiplaani täitmine oli lisakohustus. Samuti ei tõenda nimetatud leping, asjaolu, et kostja võõrandas hagejale aktsiad oluliselt alla nende hariliku väärtuse. TMV nõukogu on kiitnud heaks hageja tegevuse ja oli tema töötulemustega rahul, millest järeldus, et hageja tegutses majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja väited selle kohta, et hageja keeldus nõukogule oma nägemust ja plaani äriühingu hakkamasaamise ja turuosa säilitamise kohta esitamast, on paljasõnalised ja ei ole tõendamist leidnud. Samuti on tõendamata kostja väited selle kohta, et hageja keelas juhatuse liikmena kõigil äriühingu töötajatel väljastamast äriühingu nõukogu liikmetele igasugust informatsiooni äriühingu tegevuse kohta. Sellest tulenevalt ei ole hageja rikkunud oluliselt lepingulisi kohustusi, mis annaks kostjale õiguse jätta kostja poolt panditud aktsiad vabastamata. Seoses asjaoluga, et hageja täitis juhatuse liikme tavapärast hoolsuskohustust, ei ole kostjal tekkinud 34% aktsiate suhtes pandiõigust. Kuna hageja on lepingu sõlmimise eesmärgiks olnud kohustused täitnud, siis võlgneb kostja hagejale omapoolsete kohustuste täitmise, mis seisneb aktsiate pandi alt vabastamises. Apellatsioonkaebus
13.EMET OÜ palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta kõik kohtukulud hageja kanda.
14.Maakohus on võtnud hagi menetlusse, hoolimata sellest, et hagiavalduse esitamisel rikuti TsMS § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 11 nõudeid. Hagiavalduses puuduvad hageja kontaktandmed, mis vajaduse korral ei võimalda tuvastada hageja asukohta. Lisaks on kostjale teadaolevalt hageja Leedu Vabariigi kodanik, kes ei ela hagiavalduses viidatud aadressil. Samuti ei ole tasutud hagiavalduselt seaduses nõutud summas riigilõivu. Hageja on ise hinnanud aktsiate väärtuseks 15 miljonit krooni. Nimetatud summalt oleks pidanud ka tasuma riigilõivu.
15.Maakohus ei võimaldanud esitada kostjal vastuhagi ega võtnud kostja taotluse osas mingisugust seisukohta. Kohus on jätnud välja selgitamata, mida hageja on taotlenud.
16.Hageja käsitlus temapoolsete kohustuste täitmise osas ei vasta lepingu poolte tegelikule tahtele ja kokkuleppele. Tegemist on pooltevaheliste lepingute põhjendamatult kitsa ja poolte tegeliku tahte vastase tõlgendamisega. Käsitlema oleks pidanud kõiki 27.09.2004 sõlmitud lepinguid kogumis. Kostja ei vaidle vastu, et esitatud majandusaasta aruannete kohaselt on hageja oma kasumiplaani puudutava kohustuse kahe majandusaasta osas täitnud, kuid hea usu ja mõistlikkuse printsiipe rikkudes tegeleski ta kolme aasta jooksul ainult kasumiplaani formaalsete näitajate saavutamisega, jättes seejuures täitmata juhatuse liikme tavapärase hoolsuskohustuse.
17.Nõukogu liikmete pöördumistele, et hageja rikub ÄS § 317 lg 6 ja 7 nõudeid ning tema tegevus on seadusevastane, hageja tähelepanu ei pööranud. Kõik need asjaolud on kajastatud ka nõukogu koosoleku protokollis, mistõttu on maakohtu viited kostja väidete tõendamatusele põhjendamatud.
18.Maakohus ei ole viidanud ühelegi materiaalõiguse normile, millel põhineb kohtu seisukoht, et kuna hageja täitis juhatuse liikme tavapärast hoolsuskohustust, ei ole kostjal tekkinud 34% aktsiate suhtes pandiõigust. Kuivõrd kohtu seisukoht ei põhine ühelgi materiaalõiguse normil, siis on see ebaseaduslik. Vastustaja seisukoht
4(6)
19.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid otsust tuleb täiendada motiivide osas.
21.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole pandiõigus aktsiatele tekkinud. AÕS §-st 314 lähtuvalt tuleb aktsiate pantimisel kohaldada käsipandi sätteid. Õiguste pandi teke ja püsimine eeldab kehtiva nõude olemasolu (aktsessoorne pant). AÕS § 284 kohaselt käsipant lõpeb tagatud nõude lõppemisega. AÕS § 279 kohaselt võib pandiga tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet, sealhulgas ka tingimuslikku ja tulevikus tekkivat nõuet, kuid nõude rahaline suurus peab olema määratletav. Kolleegiumi hinnangul ei teki käesoleval juhul aktsiate tagasimüügi kohustuse rikkumisest kostjal rahaliselt nõuet hageja vastu. Tagasimüügikohustuse tekkimisel saab kostja nõuda hagejalt aktsiate omandi üleandmist. Pandi realiseerimine seda nõuet ei taga. Poolte vahel sõlmitud aktsiate tagasimüügi kohustusega müügi- ja pandileping ei näe ette rahalise kohustuse tekkimist tagasimüügikohustuse rikkumisel. Samuti ei ole pooled asjas viidanud võimalikule rahalise kohustuse tekkimisele.
22.Eeltoodu alusel ei ole EMET OÜ-l tekkinud pandiõigust Vladas Pauliukase EMET TMV AS-i aktsiate osas ning maakohtu otsus, kohustada EMET OÜ-d vabastama Vladas Pauliukase poolt EMET OÜ kasuks panditud EMET TMV AS-i aktsiad, on õige.
23.Käesolevas asja puudus kohtul vajadus hinnata Vladas Pauliukase poolt juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmist, sest pooltevahelises lepingus ei ole aktsiate tagasimüügikohustuse tekkimist seatud sõltuvusse juhatuse liikme tavapärase hoolsuskohustuse täitmisele antavast hinnangust. Leping sätestas hagejale konkreetsed kohustused ja piirangud, mille rikkumisel oli hagejal õigus aktsiad kokkulepitud hinnaga tagasi osta. Kuna käesoleva vaidluse esemeks oli pandiõiguse puudumise tuvastamine, mille kohus ka tuvastas, puudub vajadus aktsiate tagasiostuõiguse tekkimise hindamiseks. Sellist nõuet ei ole kohtule esitatud.
24.Kolleegiumi hinnangul ei anna ka ükski apellatsioonkaebuse väide menetlusnormide rikkumise kohta alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
25.Esitatud hagis on märgitud hageja ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Hageja on osalenud kohtuistungitel isiklikult ja tema isiku tuvastamine pole kohtule ja menetlusosalistele probleeme tekitanud.
26.Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja ei ole hagi esitamisel hagihinda määranud ja tasutud riigilõiv ei vasta hagihinnale. TsMS § 135 kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja. TsMS § 136 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui ta leiab, et hageja poolt määratud tsiviilasja hind on ebaõige. 20.11.2007 puuduste kõrvaldamise avalduses on hageja märkinud hagi hinnaks 100 000,00 krooni ning on põhistanud omapoolset hagihinna määramise metoodikat. Kostja viited, et hagiavalduse p-s 3 on hageja märkinud hagi hinnaks 15 000 000,00 krooni on eksitavad. Tegmist oli hageja poolse kompromisspakkumisega ja nimetatud summat ei saa vaadelda hagihinna määramisena.
27.TsMS § 330 lg 3 kohaselt oli kostjal võimalik esitada vastuhagi kogu menetluse vältel, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud. Kohus jättis teisel kohtuistungil, mis toimus ligikaudu pool aastat peale esimest istungit, põhjendatult kostja paljasõnalise ja ebamäärase soovi tulevikus vastuhagi esitada rahuldamata ja menetles tsiviilasja lõpuni. Kostjal on endiselt võimalik esitada oma nõue hageja vastu iseseisva hagina,
5(6)
mistõttu ei riku käesolevas tsiviilasjas asja sisuline lahendamine ilma vastuhagita tema õigusi. Samas ei ole kostja vastavat nõuet tänaseni esitanud, mistõttu võib arvata, et kavatsus esitada vastuhagi oli esitatud sooviga menetlust venitada. Kostja ei ole ka põhistanud kuidas vastuhagi menetlusse mittevõtmine viis ebaõige kohtulahendini.
28.Maakohus jättis seoses hagi rahuldamisega menetluskulud kostja kanda. Ka apellatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ulvi Loonurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.