Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

dusele olid lisatud erinevad dokumentaalsed tõendid, millest ükski ei tõendanud tähtaja ennistamise taotlemisel märgitud asjaolusid. Kohus leidis, et hagejal tuleb menetlustähtaja ennistamise taotlust põhistada, s.o. märkida, miks ta ei saanud menetlustähtaega järgida ning esitama ka vastavad tõendid. Lisaks märkis kohus, et tulenevalt TsMS § 67 lg 2 sätestatust, võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal TsMS § 67 lgs 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Kohus märkis veel, et hagiavaldus ei vastanud ka TsMS § 363 lg 1 sätestatud nõuetele. Kohtu korraldava määruse sai hageja kätte 25.08.2009. 07.09.2009 saabus hagejalt kohtusse täiendav hagiavaldus saamata jäänud töötasu nõudes hagihinnaga 36 816 krooni. Hagiavalduses on märgitud, et hageja ülalpidamisel on kaks alealist last ning olles töötu, oli ta sattunud raskesse majanduslikku olukorda, mistõttu ei saanud pöörduda juriidilise abi saamiseks juristide poole ega tähtaegselt oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Avaldusele on lisatud õiend hageja töötuna arvele võtmise kohta alates 20.01.2009, samuti eraldiseisev taotlus menetlustähtaja ennistamiseks. Menetlustähtaja ennistamise taotlusest nähtub, et hageja nõue saamata jäänud töötasu osas rahuldati töövaidluskomisjoni 02.04.2008 otsusega osaliselt. Töövaidluskomisjonis esindas hagejat tema volitatud isik - S M. Kuna hageja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud, siis palus ta esindajal nimetatud asjas hagiavalduse esitamisega kohtusse pöörduda., mida esindaja ka teha lubas. Seega oli hageja veendunud, et esindaja koostas hagiavalduse ja esitas selle kohtusse. Hageja helistas 2008.aasta lõpus S M`le ja soovis teavet hagiavalduse esitamise kohta. S M palus tal mitte muretseda ja seetõttu hageja teda enam ei tülitanud. 2009.aasta juuli alguses hakkas hageja asja vastu uuesti huvi tundma ja siis selgus, et hagiavaldust ei ole kohtusse esitatud. Juuli keskel sai hageja nõusoleku tuttavalt juristilt tasuta hagiavalduse koostamiseks, kuid selleks ajaks oli hagi esitamise tähtaeg möödunud. Esitatud asjaolusid arvesse võttes palub hageja ennistada hagi esitamiseks ettenähtud menetlustähtaeg ja võtta hagi kohtu menetlusse. 09.09.2009 esitas hageja täiendavad kirjalikud dokumendid teda töövaidluskomisjonis esindanud S M`i kohta: 31.03.2008 töövaidluskomisjonile esitatud T R volitatud esindaja S M`i vastus vastustaja esindaja seisukohtadele, volikiri ja S M`i uue aadressi andmed. Volikirjast nähtub, et T R volitab ennast esindama S M`t Rakveres töövaidluskomisjonis töövaidlusasjas nr xxxx (OÜ Villtoftaga seoses). Volikiri on allkirjastatud T R ja S M`i poolt. Kohtu otsustus otsustus ja selle põhjendus. põhjendus. Kohus, olles hageja esitatud hagiavalduse koos lisadega ja menetlustähtaja ennistamise taotluse läbi vaadanud, samuti tutvunud 09.09.2009 täiendavalt esitatud materjalidega töövaidluskomisjonis hageja esindaja A M`i kohta esitatud andmetega, asub seisukohale, et hageja taotlus hagi esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast; sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 02.04.2008 otsusega töövaidlusasjas nr xxxx rahuldati T R nõue osaliselt. Komisjoni otsuses on ka selgitatud otsuse vaidlustamise korda; otsus on jõustunud 12.05.2008. Hagiavaldus saamata jäänud töötasu nõudes esitati Viru Maakohtule alles 11.08.2009. TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menet-

lustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Hageja on põhjendanud tähtaja mittejärgmist oma raske majandusliku olukorraga, mis ei võimaldanud tal juriidilise abi puudumisel õigeaegselt oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Lisaks avaldab hageja, et lootis hagi õigeagse esitamise osas teda töövaidluskomisjonis esindanud A M`i peale. TsMS § 68 lg 1 sätestab, et tähtaja ennistamise avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Kohus leiab, et hageja ei ole endiselt põhistanud hagi esitamise tähtaja ennistamise asjaolusid ega tõendanud tähtaja mittejärgimisel mõjuva põhjuse olemasolu. Hagiavaldus laekus kohtusse 11.08.2009, s.o. peaaegu poolteist aastat peale seaduses ettenähtud tähtaega. Kohus on seisukohal, et vaatamata hageja poolt toodud asjaoludele tema raske majandusliku olukorra kohta ning teda töövaidluskomisjonis esindanud esindaja peale lootmisele, ei ole millegagi põhjendatud nii pikk tähtaja möödalaskmine. Nimetatud väited – juriidilise abi saamise võimatus ja samal ajal esindaja olemasolu ning esindaja antud lubadused, on ka vastuolulised ja tõendamata. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja alles 2009.a. juulikuu algul sai teadlikuks esindaja poolt lubatud hagi kohtusse mitteesitamisest, oleks hagi tegelikust esitamisest 11.08.2009 tulenevalt hagi esitamise tähtaja ennistamine TsMS § 67 lg 2 sätestatud tähtaegu järgides põhjendamatu. Ka Riigikohus oma 23.05.2007 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-58-07 on leidnud, et „Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lg-s 1 sätestatust. Viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Kolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 (RT III 2007, 4, 32) 24. jaanuaril 2007.a tehtud määruse p-s 12 selgitanud, et mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kolleegium jääb viidatud lahendis avaldatud seisukoha juurde. Põhistamise mõistet (TsMS § 235) on Riigikohus selgitanud tsiviilasjas nr 3-2-1-94-06 (RT III 2006, 41, 347) 7. novembril 2006. a tehtud otsuse p-s 13.“ TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Eeltoodust tulenevalt, asub kohus seisukohale, et hageja taotlus hagi esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud, mistõttu jätab taotluse rahuldamata ning sellest tulenevalt ka hagi menetlusse võtmata ja tagastab hagimaterjalid koos lisadega hagejale. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS §-de 67, 68, 235, 464-465, 661 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 07.oktoobril 2009.a Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.