Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.07.2009, Tallinn
Tsiviilasi
A. B.i hagi AS Severi Kaubandus vastu töölepingu TLS § 82 lg 1 alusel lõppenuks tunnistamiseks, tulemustasu, lõpparve ja selle kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
41 972,70 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Severi Kaubandus apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. B. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-xx xxxxxxx), esindaja Thea Rohtla Kostja AS Severi Kaubandus (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxx xxx xx x xxxxxxx)
Harju Maakohtu 30.01.2009 otsus
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 30.01.2009 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta AS Severi Kaubandus kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.21.04.2008 esitas A. B. avalduse Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni AS Severi Kaubandus vastu töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg.1 alusel lõppenuks tunnistamiseks, osaliselt saamata palga, lõpparve ja selle kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 28.01.2008 otsusega avalduse. 12.03.2008 esitas AS Severi Kaubandus kohtule avalduse sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtus.
2.A. B. töötas kostja juures laojuhatajana alates 21.09.2006. 13.08-10.09.2007 oli hageja puhkusel. Augusti lõpus kutsus tööandja hageja puhkuselt välja ja teatas, et pärast hageja puhkust ta enam laojuhatajat ei vaja ning jagas tööülesanded teistele töötajatele. Hageja pidi töövahendid (mobiiltelefoni, võtmed,signalisatsioonikoodid jm) üle andma ning temalt nõuti avalduse kirjutamist töölepingu lõpetamiseks. Puhkuselt tulles kostja teda tööga ei kindlustatud, nõuti avaldust töölepingu lõpetamiseks, lubati kutsuda politsei, kui ta töölt ei lahku. 12.09.07 hageja haigestus ja viibis haiguslehel kuni 01.10.2007. 02.10.2007 tööd talle endiselt ei antud ning kuna tervis ei olnud päris korras jäi hageja 04.10.2007 uuesti haiguslehele. Saades aru, et kostja ei kavatsegi teda tööle lubada, saatis hageja kostjale 09.10.2007 tähitud postiga avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 17.10.2007. 11.10.2007 kuupäevaga vastuses kostja teatas, et ei ole nõus töölepingu lõpetamisega sellel alusel (postitatud 15.10.2007), millise hageja sai kätte 30.10.2007.
3.Hageja oli õigustatud pärast etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkuma ja luges töölepingu lõppenuks 16.10.2007. Tööandjal ei olnud õigus distsiplinaarkaristusena lõpetada tema töölepingut 23.10.2007, kuna tööleping oli juba lõppenud. Tööandja jättis 2007 aasta augusti, septembri ja oktoobrikuu eest maksmata tulemustasu summas 2950 krooni.Töölepingu lõpetamisel jäi hagejale lõpparve koosseisus välja maksmata kahe kuu keskmine palk TLS § 82 alusel summas 26 015,15 krooni.
4.Hageja palus lugeda tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu, välja mõista hüvitis 26 015,15 krooni, saamata jäänud tulemustasu 2950 krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest 13 007,55 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda.
5.Hageja taotles ka asjas menetluse lõpetamist, kuna leidis, et kostja taotlus töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks kohtus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.
6.Kostja seisukoht
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ilmunud peale töövõimetuslehe lõppemist tööle, mistõttu karistas ta hagejat distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega alates 23.10.2007, makstes samal päeval välja ka lõpparve. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus luges AS Severi Kaubandus ja A. B.i vahel 21.09.2006 sõlmitud töölepingu lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel 16.10.2007 ning mõistis välja AS-lt Severi Kaubandus 26 015,15 krooni A. B.i kasuks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. 2(6)
9.Kostja on esitanud avalduse töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse õigeaegselt.
10.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 21.09.2006 töötas hageja töölepingu alusel kostja juures laojuhataja ametikohal. Tööleping oli sõlmitud määramata ajaks ja töötasuks olid pooled kokku leppinud 6000 krooni kuus, millele lisandus tulemustasu vastavalt tööandja poolt kehtestatud korrale. Hageja viibis puhkusel alates 13.08.2007-10.09.2007.
11.Kohtuistungil leidis tuvastamist, et augusti lõpus kutsus kostja hageja tööle ja selgitas, et ei vaja enam laojuhatajat ja töökohustused tuleb üle anda teistele töötajatele. Hagejal paluti allkirjastada juba valmiskirjutatud töökohustuste üleandmisevastuvõtmise akt, ära anda töövahendid ja kirjutada avaldus töölepingu lõpetamise kohta.
12.Poolte kinnitusel algas hageja puhkus 13.08.2007. Kostja ei ole esitanud mingisugust tööandja korraldust selle kohta, kes pidi täitma laojuhataja kui materiaalselt vastutava isiku tööülesandeid hageja puhkuse ajal, see ei tulene ka laojuhataja ametijuhendist. 31.08.2007 koostatud töökohustuste üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt on laojuhataja tööülesanded üle antud 9-le töötajale. Nimetatud aktist ei nähtu, et laojuhataja tööülesanded oleksid üle antud hageja puhkuse ajaks, seda enam, et hageja oli puhkusel olnud juba 18 päeva. Seega kostja väited, et hageja tööülesanded olid teistele töötajatele jagatud hageja puhkuse ajaks ja hageja puhkuselt tulles ei soovinud ise asuda oma tööülesandeid täitma, on paljasõnalised ja vastuolus esitatud tõenditega. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja puhkuselt tulles oleks tööandja poolt määratud lao inventuuri teostamiseks komisjon, tagamaks materiaalselt vastutava laojuhataja tööle asumise. Eeltoodust tulenevalt oli hageja avaldus töölepingu lõpetamiseks tööandja poolse töölepingutingimuste rikkumise tõttu põhjendatud.
13.Tunnistaja D. K.i, kes töötas kostja juures tootejuhina, ütluste (tlk 87) kohaselt võeti tööandja juures toimunud koosolekul, millel ta osales koos teise tootejuhi ja tööandjaga, vastu otsus hagejaga töölepingu lõpetamiseks ja hageja tööülesannete jagamiseks vastavalt ettevalmistatud nimekirjale, kuna hageja ei täitnud oma tööülesandeid. Mõningaid tööülesandeid jagati ka tunnistajale ja pärast seda koosolekut esitati talle allkirjastamiseks akt tööülesannete jagamise kohta. D. K.i kinnitusel ei teadnud ta midagi hageja puhkusest, kuna koosolekul oli arutusel hagejaga töölepingu lõpetamine. Tema sai aru, et tööülesanded jaotati pidevaks, mitte ajutiseks täitmiseks.
14.Tunnistaja J. G., kes töötas kostja juures raamatupidajana, ütlused olid vastuolulised ja tõendina ebausaldusväärsed (tlk 88). J. G. sõnul mingit juhtkonna korraldust hageja tööülesannete jagamise kohta ei ole ta näinud. Hageja andis ise talle üle tööülesanded, mida ta pidi täitma kuni hageja puhkuselt naasemiseni, kuid kuna hageja oma tööd temalt tagasi ei küsinud, siis tegi ta seda edasi.
15.Hageja saatis tööandjale 09.10.2007 avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 17.10.2007 tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. 30.10.2007 sai hageja kostja 11.10.2007 kuupäeva kandva vastuse, mis oli postitatud 15.10.2007 ning ka kostja korralduse nr 10-2007/1572 ja käskkirja 10-2007/1573 temaga töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 6 alusel põhjusel,et hageja ei ilmunud 18.10.2007 tööle. Pärast kostjale töölepingu lõpetamise soovist etteteatamistähtaja möödumist võis hageja lugeda töölepingu lõppenuks 16.10.2007 ja töölt ära jääda. Kostja ei saanud lõpetada töölepingut TLS § 86 p 6 alusel, kuna tööleping oli juba lõppenud. Sellist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-1-05.
16.TLS § 82 lg 2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi lg 1 alusel, maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 26 015,15 krooni.
3(6)
17.Töölepingu p-st.6.1 nähtuvalt oli hageja põhipalk 6000 krooni, millele lisandus tulemustasu vastavalt tööandja poolt kehtestatud korrale. Töölepingus nimetatud tulemustasu on Palgaseaduse § 2 lg 4 mõistes lisatasu (preemia), mida tööandja maksab täiendavate ülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Nimetatud lisatasu maksmine eeldab nende näitajate ja tingimuste kindlaksmääramist, mille järgimine on eelduseks lisatasu määramiseks. Kostja vastuväidete kohaselt viibis hageja puhkusel 13.08.2007-10.09.2007 ning 12.09.07-01.10.07 ja 04.10.07-16.10.2007 töövõimetuslehel. Seega ei täitnud ta sel perioodil tööülesandeid kokkulepitust tulemuslikumalt, mistõttu tööandja tulemuspalga maksmist ei otsustanud. Sellest tulenevalt oli kostja keeldumine tulemustasu maksmisest sellel perioodil põhjendatud ja hageja nõue tulemuspalga saamiseks 2950 krooni ulatuses tuleb jätta rahuldamata.
18.Vaidlust ei olnud selles, et hageja teatas töölepingu lõpetamise soovist töövõimetuslehel olles.Töövõimetuse viimane päev oli 16.10.2007, mis oli ka hageja viimane tööpäev. Hageja ei ole tõendanud, et ta käis tööandja juures lõpparve ja tööraamatu järel. Küll on aga hageja 18.10.2007 kirjaga teavitanud kostjat, et ta pole oma lahkumisavaldusest loobunud ja palunud lõpparve ja tööraaamatu saatmist postiga. Kostja kandis hageja kontole üle lõpparve 23.10.2007. Seega oli kostja lõpparve vaidlustamata osa hagejale palgaseaduse § 32 lg-st 1 tulenevalt tähtaegselt tasunud ning hageja nõue lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks on põhjendamata ja tõendamata.
19.Kuna kostja soovis hagejaga lõpetada töölepingu, kutsudes hageja puhkuselt välja allkirjastama akti tööülesannete ja töövahendite üleandmiseks teistele töötajatele ning hageja puhkuse lõppedes ei kindlustanud hagejat enam laojuhataja tööga, rikkus kostja töölepingust tulenevaid tööandja kohustusi. Seega tuleb AS Severi Kaubandus ja hageja vahel 21.09.2006 sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks 16.10.2007 TLS § 82 lg 1 alusel ning kostjalt tuleb TLS § 82 lg 2 alusel hageja kasuks välja mõista hüvitis hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 26 015,15 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
20.AS Severi Kaubandus esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, mis puudutab töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel ning millest tulenevalt mõisteti AS-lt Severi Kaubandus välja hüvitis 26 015,15 krooni. Apellant palub teha uue otsuse, millega lugeda tööleping hagejaga lõppenuks TLS § 86 p 6 alusel ning tunnistada kostja õigust mitte tasuda hagejale hüvitist 26 015,15 krooni TLS § 82 lg 2 alusel. Menetluskulud jätta hageja kanda.
21.Esimese astme kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, jättes põhistamata oma seisukoha tõendite osas, rikkudes sellega TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8.
22.Maakohus ei selgitanud, kuidas ja millistele tõenditele tuginedes, leidis tõendamist asjaolu, et kostja kutsus hageja tööle ja selgitas, et ei vaja enam laojuhatajat ning nõudis avalduse kirjutamist töölepingu lõpetamise kohta. Samuti ei põhjendanud maakohus, milliste tõenditega olid vastuolus kostja väited, et hageja tööülesanded olid teistele töötajatele jagatud puhkuse ajaks ja puhkuselt tulles ei soovinud hageja asuda oma tööülesandeid täitma.
23.Maakohus on vääralt tõlgendanud töökohustuste üleandmise-vastuvõtmise akti. Kõnealune dokument tõendab, et hageja tööülesanded olid teistele töötajatele jagatud vastustaja puhkuse ajaks, kuna nimetatud dokument ei olnud juhatuse liikme Sergei Jetskalo poolt välja antud ega ka tema poolt allkirjastatud. Seega puudus nimetatud tõendil hageja suhtes õiguslik jõud.
4(6)
24.Maakohus on tuginenud oma otsuses tunnistaja D. K.i ütlustele, kuid D. K.i ütlused ei vasta tegelikkusele ning ei ole suurel määral usaldusväärsed, kuna tunnistaja ja kostja vahel oli varasemalt töösuhe. Arusaamatuks jääb, millistele asjaoludele tuginedes leidis Harju Maakohus, et tunnistaja J. G. ütlused on vastuolulised ja tõendina ebausaldusväärsed.
25.Hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel on põhjendatud ja õiguspärane. Hageja avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel on tõendamata ja alusetu. Hageja pidi tõendama oma töölt puudumist või peale töövõimetuslehe lõppemist naasma tööle. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, milles seisnes tema tööga mittekindlustamine, mistõttu oli ta kohustatud tööle tulema peale viimase töövõimetuslehe kehtivusaja lõppemist. Kuna hageja jättis tööle tulemata, siis tekkis kostjal põhjendatud alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel. Sellest tulenevalt ei pea kostja tasuma hagejale hüvitist TLS § 82 lg 2 alusel. Vastustaja seisukoht
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi, sest nõustub nendega. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
28.Asja materjalist nähtuvalt saatis hageja tööandjale 09.10.2007 avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 17.10.2007 tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu TLS § 82 alusel, märkides ühtlasi, milles seisneb tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine. Kostja sai avalduse kätte 11.10.2007.a. Sama kuupäevaga on küll koostatud vastus töötajale, et tööandja ei ole nõus töölepingut TLS § 82 lg 1 alusel lõpetama, kuid nimetatud kirja postitas kostja hagejale alles 15.10.2007 ja hageja sai selle kätte 30.10.2007.a. Tulenevalt TLS §-st 83 oli töötaja õigustatud töölt pärast etteteatamistähtaja möödumist lahkuma ja lugema töölepingu lõppenuks. Seega on põhjendamatu kostja väide, nagu selgitanuks ta hagejale avalduse põhjendamatust – kuni kiri töötajani jõudis, oli töösuhe poolte vahel juba lõppenud. Kostja ei pöördunud töövaidlusorganisse vaidlustamaks hageja avaldust töölepingu TLS § 82 alusel lõpetamiseks.
29.TLS § 83 lg 1 mõtte kohaselt võib töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingutingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral pärast etteteatamistähtaja möödumist töölt ära jääda ka siis, kui tööandja ei vormista töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud korras. Tööandjal on võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidluskomisjonis. Nimetatud seisukoht on kooskõlas ka töölepingu seaduse kui terviku mõttega: kui tööleping lõpetatakse töötajaga tööandja algatusel (TLS § 86), siis sellega mittenõustumisel on töötajal õigus lepingu lõpetamist vaidlustada töövaidlusorganis, kui aga töötaja algatusel, siis võib seda teha tööandja. Töölepingu lõpetamine nii TLS § 79 lg 1 kui ka TLS § 82 lg 1 alusel toimub töötaja algatusel. Nimetatud seisukohta on väljendanud oma 30.09.2003 otsuses nr 3-2-1-95-03 ka Riigikohus.
5(6)
30.Seega on põhjendatud kohtu järeldus, et juba lõppenud töölepingut ei saanud kostja enam TLS § 86 p.6 alusel lõpetada. Kui töövaidlusorganis selguks, et töötajal puudus õigus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel, kuid ta on pärast lühendatud etteteatamistähtaega töölt lahkunud (TLS § 83 lg 1), võiks tööandjal tõusetuda sellest tulenev nõue töötaja vastu (TLS § 84 lg 2). Eeltoodud põhjendustel oli alusetu pidada hageja käitumist süüliseks teoks, mille eest võis tööandja määrata töötajale distsiplinaarkaristuse: töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel.
31.Käesolevas vaidluses pöördus töövaidlusorganisse töötaja kohustamaks tööandjat välja maksma seaduses ette nähtud hüvitisi. Maakohus tuvastas õigesti tööandjapoolse töölepingu rikkumise, mistõttu oli töötajal alus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel. Kohus on viidanud tõenditele, mille alusel ta tuvastas, et puhkuse ajal kutsuti hageja tööle ning kohustati teda kõik oma töökohustused üle andma teistele töötajatele. Kohus on põhjendanud, miks ta jõudis seisukohale, et üleandmisvastuvõtuakti ei koostatud mitte puhkuse ajaks tööülesannete üleandmiseks. Aktist endast ei tulene, et töökohustused antakse üle üksnes puhkuse ajaks. Samuti koostati ja allkirjastati akt alles 31.08.2008, see on rohkem kui 2 nädalat hiljem, kui hageja puhkusele jäi. Tunnistajate ütlusi hindas kohus koos teiste tõenditega. Asjaolu, et kostja ei nõustu kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei tähenda, et kohus oleks tõendite hindamisel rikkunud menetlusnorme. Hageja tööülesanded jagati teiste töötajate vahel, hageja pidi ära andma lao võtmed, turvakaardi, turvakoodid. Seetõttu on kohus põhjendatult leidnud, et hagejat kui lao juhatajat kostja enam ei vajanud ja käsitles põhjendatult tema tööle mittelubamist tööandja-poolse lepingutingimuste rikkumisena.
32.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 alusel apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda.
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.