Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Hageja taotleb ka asjas menetluse lõpetamist ,kuna leiab,et kostja taotlus töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks kohtus on esitatud ITLS § 24 lg.1 sätestatud tähtaega rikkudes.Hageja leiab,et taotluse esitamise viimane päev oli 11.03.2008,kostja esitas taotluse 12.03.2008 ja seega on taotlus aegunud.

Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista.Pärast puhkuselt naasmist ei asunud hageja tööülesandeid täitma vaid viibis haiguslehel alates 12.09.2007 -01.10.2007 ja 04.10.2007-16.10.2007 a.Töövõimetuslehel olles edastas hageja avalduse temaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel ,väites,et tööandja ei kindlustanud teda tööga.Kostja teatas hagejale,et ei nõustu töölepingu lõpetamisega sellel alusel,kuna ei ole lepingutingimusi rikkunud.Kuna hageja ei ilmunud peale töövõimetuslehe lõppemist tööle ,karistas kostja hagejat distsiplinaarkorras töölepingu lõppemisega alates 23.10.2007 a. ,makstes samal päeval välja ka lõpparve.Hageja ei ole tõendanud tööandjapoolset töölepingu rikkumist.Töö tulemuslikkust hindab tööandja ,kuna hageja oli augustist oktoobrini puhkusel ja haige ,siis töö tulemuslikkusest rääkida ei saa.Kostja leiab,et töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p.6 alusel oli põhjendatud.Kostja leiab,et tema taotlus kohtule töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks on esitatud tähtaegselt ja puudub alus aegumise kohaldamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused ning tunnistajate Deniss Kleptsovi ja Jelena Goidina ütlused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis,leidis ,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tulenevalt ITLS § 24 esitas kostja 12.03.2008 a kohtule avalduse hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks.Hageja leiab,et kostja avaldus on esitatud hilinenult,seega aegunult. ITLS § 24 lg.1 sätestab,et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul,arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 28.01.2008 a. otsuse nr.9.0102/2337/07 sai kostja kätte 11.02.2008. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist,millega määrati kindlaks tähtaja algus. TsÜS § 136 lg.3 kohaselt ,kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga,saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kohus leiab,et kostja avalduse esitamise tähtaeg kohtusse hakkas kulgema 12.02.2008 ja lõppes 12.03.2008.a.kell 24.00. Seega leiab kohus,et kostja on esitanud avalduse töövaidluse läbivaatamiseks kohtus,õigeaegselt. Vaidlustamata asjaolud:

Alates 21.09.2006 a. töötas hageja töölepingu nr T-197/2006 a.alusel kostja juures laojuhataja ametikohal. Tööleping oli sõlmitud määramata ajaks ja töötasuks olid pooled kokku leppinud 6000 krooni kuus ,millele lisandub tulemustasu vastavalt tööandja poolt kehtestatud korrale. Hageja viibis puhkusel alates 13.08.2007 kuni 10.09.2007 a. Kohtuistungil leidis tuvastamist ,et augusti lõpus kutsus kostja hageja tööle ja selgitas,et ei vaja enam laojuhatajat ja et töökohustused tuleb üle anda teistele töötajatele.Hagejal paluti allkirjastada juba valmiskirjutatud töökohustuste üleandmise vastuvõtmise akt,ära anda töövahendid (lao-ja kontori võtmed,signalisatsiooni koodid,mobiiltelefoni ) ja kirjutada avaldus töölepingu lõpetamise kohta. Kostja väited ,et hageja tööülesanded olid teistele töötajatele jagatud hageja puhkuse ajaks ja hageja puhkuselt tulles ,ei soovinud asuda oma tööülesandeid täitma,on paljasõnalised ja vastuolus esitatud tõenditega. Poolte kinnitusel algas hageja puhkus 13.08.2007 a.Kostja ei ole esitanud mingisugust tööandja korraldust selle kohta ,kes pidi täitma laojuhataja kui materiaalselt vastutava isiku tööülesandeid hageja puhkuse ajal,see ei tulene ka laojuhataja ametijuhendist.Töökohustuste üleandmise-vastuvõtmise 31.08.2007 a.koostatud aktist nähtuvalt on laojuhataja tööülesanded üle antud 9-le töötajale.Nimetatud aktist ei nähtu,et laojuhataja tööülesanded oleksid üle antud hageja puhkuse ajaks ,seda enam,et hageja oli puhkusel olnud juba 18 päeva. Samuti ei ole kostja tõendanud ,et hageja puhkuselt tulles oleks tööandja poolt määratud lao inventuuri teostamiseks komisjon,tagamaks materiaalselt vastutava laojuhataja tööle asumise. Kuna tööülesanded olid 9 töötaja vahel jagatud tähtaega määramata ja hagejalt oli nõutud töövahendite tagastamist ning hagejal ei olnud võimalik oma tööülesandeid täita ,siis on hageja avaldus töölepingu lõpetamiseks tööandja poolse töölepingutingimuste rikkumise tõttu põhjendatud. TsMS § 230 lg.1 sätestab,et kumbki pool hagimenetluses peab tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Tunnistaja Deniss Kleptsovi ,kes tollal töötas kostja juures tootejuhina ,ütluste (tlk 87)kohaselt võeti tööandja juures toimunud koosolekul,millel ta osales koos teise tootejuhi ja tööandjaga, vastu otsus hagejaga töölepingu lõpetamiseks ja hageja tööülesannete jagamiseks vastavalt ettevalmistatud nimekirjale,kuna hageja ei täitnud oma tööülesandeid.Kuna mõningaid tööülesandeid jagati ka tunnistajale,siis pärast seda koosolekut esitati talle allkirjastamiseks akt tööülesannete jagamise kohta.Tunnistaja kinnitusel ei teadnud ta midagi hageja puhkusest,kuna koosolekul oli arutusel hagejaga töölepingu lõpetamine ,sai tema aru,et tööülesanded jaotati pidevaks,mitte ajutiseks täitmiseks. Pärast hageja puhkuse lõppemist 11.09.2007 ega ka pärast töövõimetuslehe lõppemist 02.10.2007 a. ei andnud kostja hagejale tööd.Nimetatud asjaolu on tõendatud ka tunnistaja Deniss Kleptsovi ütlustega,kes ”ootamatult avastas ,et hageja istus all laojuhataja ruumis,kus kõik asjad olid ära võetud .Minu jaoks jäi ebaselgeks,mida ta seal tegi”. Tunnistaja Jelena Goidina ,kes töötab kostja juures raamatupidajana,ütlused on vastuolulised ja tõendina ebausaldusväärsed (tlk 88).Tunnistaja sõnul mingit juhtkonna korraldust ta hageja tööülesannete jagamise kohta ei ole näinud,hageja andis ise talle üle

tööülesanded,mida ta pidi täitma kuni hageja puhkuselt naasemiseni,kuid kuna hageja oma tööd temalt tagasi ei küsinud,siis tegi ta seda edasi. TLS § 49 p.1 kohaselt on tööandja muu hulgas kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. TLS § 82 lg.1 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette,kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine,mittenõuetekohane täitmine või muudatused tootmis-või töökorralduses. Hageja saatis tööandjale 09.10.2007 a. avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 17.10.2007 a. tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu .Vastavalt Eesti Post tähtkirja RR093867229EE staatuste aruandele,kostja 11.10.2007 a kuupäeva kandva vastuse selle kohta ,et kostja ei nõustu töölepingu lõpetamisega sellel alusel,postitas kostja alles 15.10.2007 a . ning hageja sai selle kätte 30.10.2007 . 30.10.2007 a. sai hageja ka kostja 23.10.2007 a.korralduse nr.10-2007/1572 ja käskkirja 102007/1573 temaga töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 6 alusel põhjusel,et hageja ei ilmunud 18.10.2007 tööle. Kohus leiab,et pärast kostjale töölepingu lõpetamise soovist etteteatamistähtaja möödumist võis hageja lugeda töölepingu lõppenuks 16.10.2007 a. ja ta võis töölt ära jääda. Riigikohus ,otsuses nr.3-2-1-95-03 on avaldanud seisukoha,et Töölepingu seaduse § 83 lg.1 kohaselt võib töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral pärast etteteatamistähtaja möödumist töölt ära jääda ka siis ,kui tööandja ei vormista töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud korras.Tööandjal oli võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel TLS § 82 lg.1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidluskomisjonis. Kohtu hinnangul ei saanud kostja lõpetada töölepingut TLS § 86 p.6 alusel,kui tööleping on juba lõppenud.Sellise seisukoha on väljendanud ka Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-1-05. TLS § 82 lg2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi lg 1 alusel,maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 26 015.15 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka saamatajäänud tulemustasu augustist oktoobrini 2007 a.summas 2950 krooni. Töölepingu p.6.1 nähtuvalt on hageja põhipalk 6000 krooni,millele lisandub tulemustasu vastavalt tööandja poolt kehtestatud korrale. Töölepingus nimetatud tulemustasu on Palgaseaduse § 2 lg.4 mõistes lisatasu (preemia) ,mis tööandja maksab täiendavate ülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Nimetatud lisatasu maksmine eeldab nende näitajate ja tingimuste kindlaksmääramist,mille järgimine on eelduseks lisatasu määramiseks. Kostja selgitusel makstakse tulemuspalka tööandja igakordse otsuse alusel,kusjuures töötaja töö tulemuslikkust hindab tööandja ainuisikuliselt.Kostja leiab,et hageja, viibides puhkusel 13.08.2007-10.09.2007 ning 12.09.07-01.10.07 ja 04.1007-16.10.2007 töövõimetuslehel,ei täitnud sel perioodil tööülesandeid kokkulepitust tulemuslikumalt,mistõttu tööandja tulemuspalga maksmist ei otsustanud.

Kohus leiab,et kostja keeldumine tulemustasu maksmisest sellel perioodil on põhjendatud. Palgaseadusest tulenevalt tekib töötajal õigus lisatasu saamiseks siis,kui selle maksmine on seaduses või lepingus ette nähtud ja töötaja on täitnud maksmiseks kokkulepitud tingimused. Tulenevalt eeltoodust ,asub kohus seisukohale,et hageja nõue tulemuspalga saamiseks 2950 krooni ulatuses tuleb jätta rahuldamata. Palgaseaduse § 32 lg.1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad .Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta,on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul,arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Vaidlust ei ole selles,et hageja teatas töölepingu lõpetamise soovist töövõimetuslehel olles.Töövõimetuse viimane päev oli 16.10.2007,mis oli ka hageja viimane tööpäev.Hageja ei ole tõendanud,et ta käis tööandja juures lõpparve ja tööraamatu järel.Küll on aga hageja kirjaga 18.10.2007 teavitanud kostjat ,et ta pole oma lahkumisavaldusest loobunud ja palunud lõpparve ja tööraaamatu saatmist postiga. Tõendatud on ka asjaolu,et kostja kandis hageja kontole üle lõpparve 23.10.2007 a. Seega leiab kohus,et kostja on lõpparve vaidlustamata osa hagejale tähtaegselt tasunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,et hageja nõue lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab,et kohtule esitatud kirjalike tõendite ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu,et kostja,sooviga lõpetada hagejaga tööleping ,kutsus hageja puhkuselt välja allkirjastama akti tööülesannete ja töövahendite üleandmiseks teistele töötajatele ning hageja puhkuse lõppedes ei kindlustanud hagejat enam laojuhataja tööga ,rikkudes seega töölepingust tulenevaid tööandja kohustusi. Kohtu hinnangul tuleb AS Sja hageja vahel 21.09.2006 a. sõlmitud tööleping nr.197/2006 lugeda lõppenuks 16.10.2007 a. TLS § 82 lg.1 alusel tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Kostjalt tuleb TLS § 82 lg.2 alusel hageja kasuks välja mõista hüvitis hageja kahe keskmise palga ulatuses summas 26 015.15 krooni. TsMS § 163 lg.1 tulenevalt tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.