Kohtuotsus avaldatakse kohtu kantselei kaudu 26. juunil 2009.a. kell 16.00 Kentmanni 13, Tallinnas
koht Tsiviilasja number
2-06-35743
Tsiviilasi
AI hagi AS S vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks TLS § 86 p 7 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme kuu keskmise palga ulatuses
Hagihind
65.846,67 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AI(i.k. XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja advokaat V Puolakainen Kostja: AS S( registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja H Vallisaar
Kohtuistungi toimumise aeg
19.05.2009
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada ebaseaduslikuks AI töölepingu lõpetamine 21.07.2006.a. AS S poolt TLS § 86 p 7 sätestatud alustel.
3.Lugeda AI tööleping lõppenuks TLS § 79 lg 1 sätestatud alusel töötaja algatusel alates 21.07.2006.a.
4.Välja mõista AS S AI kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 16.948,89 (kuusteist tuhat üheksasada nelikümmend kaheksa krooni ja 89 senti) krooni. Menetluskulude jaotamine
5.Jätta AI menetluskuludest 60 % AS S kanda ja 40 % AI enda kanda.
6.Jätta AS S menetluskuludest 60 % AS S enda kanda ja 40 % AI kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 14.04.2004.a. tähtajatu tööleping, mille kohaselt hageja asus kostja juurde tööle ettekandja-baaridaamina alates töölepingu sõlmimise päevast palgamääraga 30.- krooni tunnis.
2.21.07.2006.a käskkirjaga lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 7 alusel. Töölepingu lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et hageja leidis töökohas asuvast naiste WC-st käekoti, ei edastanud seda vahetuse vanemale, vaid asetas selle leitud asjade kappi, kust hiljem selle hotellist välja viis. Kirjeldatud tegu on aluseks usalduse kaotamisele hageja suhtes kuna kahjustas kostja mainet kliendi silmis.
3.Hageja talle määratud karistusega ei nõustunud ja vaidlustas talle määratud karistuse töövaidluskomisjonis. Hageja palus töövaidluskomisjonile esitatud avalduses välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 117 lg 2 alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 39.559, 50 krooni.
4.Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusega nr 9.03-02/1593-06
25.oktoobrist 2006.aastast jäeti AI avaldus AS S vastu rahuldamata põhjusel, et hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjonis temaga töölepingu lõpetamist, mistõttu on alusetu hagejal nõuda ka hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.
Hageja nõuded ja põhjendused.
5.Hageja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtusse hagi, milles palus tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks TLS § 86 p 7 alusel ja välja mõista hüvitis 3 kuu keskmise palga ulatuses summas 50.846,67 krooni. Lk 2 (8)
6.Hageja leiab, et kostjal puudus alus temaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 7 alusel ning § 104 tähenduses, sest puudusid asjaolud mille esinemisel oleks saanud temaga töölepingut lõpetada. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Hageja on seisukohal, et koti võtmine WC-st ja selle toimetamine restorani kappi, mille üle pooltel vaidlus puudub, ei ole käsitletav teona mis võis põhjustada tema usalduse kaotuse tööandja suhtes ja sai olla aluseks temaga töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 7 ja § 104 alusel. TDVS § 2 p 2 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks üksnes TLS § 104 lg 2 nimetatud süüline tegu, mille tõttu kaotas kostja hageja usalduse. Antud juhul ei ole taolist süülist tegu tuvastatud. Tööleping on lõpetatud tuginedes oletustele ja kahtlustele, mis ei ole õiguspärane tegevus Usalduse kaotuse sisulised kriteeriumid on loetletud TLS § 104 lg 2 p 1-3. Kuivõrd töötaja süüd varguses tõendatud ei ole, ei saa tööandja tugineda TLS § 104 lg 2 p 1 sätestatud usalduse kaotuse põhjendustele (vara vargus). TLS § 104 lg 2 p 2 toodud asjaolule (oht kostja vara säilimisele) kostja vaidlustatud käskkirjas ei tugine. Seega saaks antud kaasuses arutleda üksnes selle üle, kas hageja tegevus on põhjustanud klientide usaldamatuse, ehk kas on aset leidnud tegu TLS § 104 lg 2 p 3 mõttes. Usalduse kaotus kui töölepingu lõpetamise formaalne põhjus põhineb tööandja vääral eeldusel, et töötaja on omastanud kliendi vara ning pannud sellega toime kriminaalkorras karistatava teo KarS tähenduses. Tööandja arvates hageja varastas kliendi koti ja on oma õigusliku hinnangu fikseerinud ka distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis. Töötaja on seisukohal, et tema kotti varastanud ei ole ning tööandja vastav seisukoht tugineb oletustele, mitte faktidele. Kostja on vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise otsust sisustanud peamiselt turvakaameratelt nähtuva tegevuse kirjeldusega ning karistusõigusliku hinnangu andmisega hageja tegevusele. Karistusõigusliku hinnangu andmine ei ole kostja pädevuses, arvamus ei ole tõendatud ning eirab süütuse presumptsiooni põhimõtet. Hageja suhtes Põhja Politseiprefektuuri poolt algatatud kriminaalmenetlus on lõpetatud tõendamatuse tõttu. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ei ole vaidlustatud. See tõend lükkab veenvalt ümber kostja positsiooni selles, nagu oleks hageja pannud toime kriminaalkorras karistatava teo, mis võimaldas tal töösuhte lõpetada usalduse kaotuse tõttu.
7.Hageja arvates on oluline, et menetluse kestel on kostja asunud hagejale ette heitma nii turvanõuete kui töösisekorra eeskirjade rikkumisi, kuid nendele asjaoludele karistuse määramise otsuses ei tugineta. TDS § 11 lg 2 kohaselt peab karistamise dokument sisaldama endas süüteo kirjelduse. Kuivõrd tööleping hagejaga on lõpetatud ainult usalduse kaotusega TLS § 86 p 7 alusel, mitte seoses töökohustuste rikkumisega TLS § 86 p 6 alusel, ei ole tööandja väited muude võimalike kohustuste rikkumise kohta asjakohased, kuna sel alusel töösuhet lõpetatud ei ole. Seega tuleb hinnata vaidluse lahendamisel üksnes TLS § 86 p 7 kohaldamise eeldusi. Kui kostja on valinud töölepingu lõpetamiseks vale aluse (kohustuste rikkumise asemel usalduse kaotus), on töölepingu lõpetamine igal juhul ebaseaduslik. Eeltoodu alusel ei oma õiguslikku tähendust kostja seisukoht, et hageja kinnitas kostjale antud seletuskirjas oma teadmist selles, et oleks pidanud koti toimetama valvelauda. See selgitus oleks asjakohane juhul, kui hagejat oleks karistatut töökohustuste rikkumise eest.
8.Lisaks eelpooltoodule leiab hageja, et talle määratud distsiplinaarkaristus – töölepingu lõpetamine on ka ilmselgelt ebaproportsionaalne.
Lk 3 (8)
TDVS § 8 lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning hageja eelneva käitumisega. Töölepingu lõpetamine on TDVS § 3 järgi kõige raskem distsiplinaarkaristus. Hageja leiab, et seda ei tohiks määrata hagejapoolsete tühiste rikkumiste eest. Käesoleval juhul ei ole hageja ohtu seatud kostja vara ega ole ka põhjustatud taolist ohtu, võimalik vaidlus kolmandate isikutega, ei seondu töösuhtega. Hagejat ei ole ligemale 2,5 aastat kestnud töösuhte ajal kordagi varasemalt distsiplinaarkorras karistatud. Karistuse määramise otsuses on kostja ka ise märkinud, et hageja on saanud klientidelt kiita hea teeninduse eest ning teda on tunnustatud teenindusoskuste eest. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kui leitud koti toimetamine kappi oleks käsitletav usalduse kaotust põhjustava teona, on töölepingu lõpetamine selle eest põhjendamatu karistuse proportsionaalsuse nõude rikkumise tõttu.
9.Kuna hageja on seisukohal, et temaga töölepingu lõpetamine usalduse kaotuse tõttu on ebaseauslik, palub ta kostjalt välja mõista töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TLS § 117 alusel kolme kuu keskmise palga, sest tööle ennistamisest ta loobub.
10.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 14, tööraamatu väljavõtte, tööandja poolt koostatud töölepingu lisa, millega tööandja lõpetas töötajaga töölepingu TLS § 86 p 7 alusel alates 21.07.2006.a., hagejale, töövaidluskomisjoni otsuse ja Põhja Politseiprefektuuri kriminaalasja osalise lõpetamise määrus 19.märtsist 2007.a. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et tööleping lõpetati hagejaga seaduslikult ja põhjendatult.
11.Dokumendis, millega hagejale 21.07.2006.a. TLS § 86 p 7 alusel distsiplinaarkaristusena karistuseks töölepingu lõpetamine määrati, on kirjas hageja poolt toimepandud süütegu ning selle toimepanemise asjaolud. Seega on karistust määrav dokument vormistatud kooskõlas TDVS §-ga 11.
12.Hageja väide, et kuna ta viibis hotellis töövälisel ajal, ei olnud tema käitumine seotud töösuhtega, vaid kolmanda isiku varaga, ei ole õige ning see ei muuda hagejale määratud karistust ebaseaduslikuks. Hageja kui töötaja oli kohustatud TLS § 48 lg 1 p 3 täitma töösisekorra nõudeid ning hoiduma tegudest mis kahjustavad teise poole vara ning tegema endast kõik sõltuva mis kahjustab kolmandate isikute vara
13.Hageja kui kostja töötaja poolt koti leidmine, kuid sellega ebaõige tegutsemine, mille tagajärjel jäi kliendi kott kadunuks, põhjustas kostja arvates ilmselgelt kliendi usaldamatuse tööandja vastu. 21.07.2006.a. seletuskirjas võttis AI õigeks, et ta leidis A WC-st naiste käekoti ja viis selle restorani A kappi. Samuti tunnistas A Ioma seletuskirjas, et käitus valesti, kuna ta oleks pidanud viima selle hotelli vastuvõttu. Hageja poolt võõra käekoti oma valdusesse võtmisega ja sellest mitteteavitamisega põhjustas hageja olukorra, kus klient jäi tööandja ruumides ilma oma käekotist koos dokumentide, raha, pangakaartide jm esemetega. Töötaja töökohustuste rikkumine viiski tööandja usalduse kaotuseni töötaja suhtes, mille tulemuseks oli hagejaga töölepingu lõpetamine.
Lk 4 (8)
14.Kostja vaidleb vastu ka hageja väitele nagu oleks talle määratud karistus ebaproportsionaalne ning leiab, et see vastab süüteo raskusele. Kostja on distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis põhjendanud distsiplinaarkaristuse valikut. Oma igapäevaseid töökohustusi täites puutus AI pidevalt kokku materiaalsete väärtustega ning vahetusvanemana pidi ta korraldama kogu vahetuse tööd ja olema eeskujuks teistele töötajatele. Kuigi AI sai kiita klientidelt hea teeninduse eest ning teda tunnustati teenindusoskuste eest, ei tähenda see seda, et hageja töös üldse probleeme esinenud. AI on ka varem tekitanud tööandjale kahju, mis tuvastati kassajärelvalvesüsteemi kontrolli käigus.
15.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja dokumentaalsete tõenditena AS Sturvajuhi M Passi ettekande 21.07.2006.a., 20.06.2006.a. turvatöö päevaaruande, turvakaamerate digitaalsed salvestused, foto kapi paiknemisest, AS Falck Eesti turvavahetuse vanema M Uibo ettekande 02.10.2006.a., turvajuht M Passi mobiiltelefoni kõnede eristused 20. juulist 2006.a., AI seletuskirja 21.juulist.2006.a., 21.12.2004.a. korralduse S ruumidest leitud asjade toimetamise, hoidmise ja säilitamise korra kohta, 18.12.2004.a. Falck Eesti AS päevaaruande, 13.06.2006.a. peetud koosolekul käsitletud teemade slaidide väljavõtte, 13.06.2006.a. koosolekul osalenud isikute nimekirja, vahetusvanema A L seletuskirja 20.07.2006.a. toimunu kohta, väljavõtte vahetuse vanemate vahelise info liikumise kaustast, väljavõtte töösisekorra eeskirjadest, Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna teatise 27. septembrist 2006.a. turvajuht M Passi ettekande 5. augustist 2006.a. ning AI keskmise palga õiendi. Kostja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajana AS S turvajuhi M Passi. Kohtuotsuse põhjendused.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et: - hageja töötas kostja juures poolte vahel 14.04.2004.a. sõlmitud töölepingu alusel ettekandja-baaridaami ametikohal; - kostja lõpetas hagejaga 21.07.2006.a koostatud käskkirja alusel töölepingu TLS § 86 p 7 alusel usalduse kaotusega; - hageja viibis töövälisel ajal AS-i S, leidis seal asuvast naiste WC-st soome kodanikule kuuluva käekoti, kuid ei toimetanud seda vahetuse ülemale, nagu ta tegema oleks pidanud, vaid viis selle restorani leitud asjade kappi, kust see hiljem kaduma sai.
17.Pooled vaidlevad selle üle kas on tõendatud, et hageja omastas soome kodanikule kuuluva käekoti viies selle hiljem restorani kapist ära, kas hageja tegu sai olla aluseks tööandja usalduse kaotamisele tema suhtes ning kui sai, siis kas hagejale määratud karistus – töölepingu lõpetamine – on proportsionaalne hageja süüteo raskusega.
18.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus: - TDVS (töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse) §-st 2 p 2, mille kohaselt on distsiplinaarsüütegu TLS (töölepinguseaduse) § 104 teises lõikes nimetatud süüline tegu, mille tõttu kaotas kostja hageja usalduse; - TLS §-i 104 lg 2 p-dest 1-3, mis sätestavad usalduse kaotuse sisulise mõiste, milliste kohaselt võib töölepingu lõpetada usalduse kaotusega kui töötaja on: põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise,
Lk 5 (8)
samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara (p seadnud ohtu tööandja vara säilimise (p põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu ( p 3);
1); 2);
- ITLS (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse) §-st 28, mille kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes; - TLS (töölepingu seaduse) § 86 p-st 7, mille kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötaja suhtes usalduse kaotamisel
19.Tulenevalt asjaolust, et kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu TLS § 86 p 7 alusel usalduse kaotusega ja märgib distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis, et tööleping on lõpetatud hagejaga seetõttu, et hageja on kahjustanud AS S mainet viimase kliendi silmis hageja poolt toimepandud kliendi koti omastamisega, kontrollib kohus kas kohtule esitatud tõendid tõendavad hagejale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olevaid asjaolusid ning kas karistus on määratud hagejale seaduslikult või mitte.
20.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad, tunnistaja Mehis Passi ütlused, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud poolte poolt käesolevas vaidluses olevaid asjakohaseid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud asja sisulise arutamise käigus tõendamist, et hageja pani oma töökohas töövälisel ajal 20.07.2006.a. toime kliendi koti omastamise, mille eest oleks tööandja olnud õigustatud karistama teda rangeima distsiplinaarkaristusega – töölepingu lõpetamisega. Kohus on seisukohal, et kõik kohtuistungil uuritud tõendid – CD plaadile jäädvustatud turvakaamera salvestus 20.juulist 2006.aastast, AS Falck vahetuse vanemate M Uibo ja R Kelderi ettekanne turvajuht Mehis Passile, AI seletuskiri 21.juulist.2006.a., vahetusvanema AL seletuskiri 20.07.2006.a., väljavõte vahetuse vanemate vahelise info liikumise kaustast ning tunnistaja Mehis Passi ütlused 27.02.2008.a. toimunud kohtuistungil tõendavad küll seda, et hageja leidis baari A WC-st naiste käekoti ja toimetas selle restorani A kappi, mille üle pooltel tegelikult vaidlust ei olegi, kuid nimetatud tõendid ei tõenda, et AI oleks leitud koti kapist ka kaasa võtnud ja omastanud, milles teda distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis süüdistatakse. Asjaolu, et Mehis Pass kapist kotti ei leidnud, ei tõenda, et koti võttis kapist kaasa hageja. Nimetatu ei nähtu ka turvalindi salvestuselt. Kohtu käsutuses olev Põhja Politseiprefektuuri kriminaalasja osalise lõpetamise määrus 19.märtsist 2007.a. tõendab, et AI suhtes on kriminaalasi 20.07.2006.a toimunud varguse fakti suhtes AS-i S baari tualettruumist lõpetatud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuivõrd kohtu käsutuses olevate tõenditega ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et hageja omastas 20.07.2006.a. AS S ruumidest kliendile kuulunud käekoti, on Ave Ingeliga töölepingu lõpetamine ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik.
21.Vaidlust ei ole selles, et AI oleks pidanud leitud koti viima hotelli vastuvõttu ja sellest teavitama vahetuse vanemat kes sel päeval tööl oli, kuid seda AI ei teinud. Seda kinnitab ka AI seletuskiri tööandjale. Samuti pole vaidlust selles, et AI oli teadlik kuidas ta pidi leitud klientide asjadega toimetama ning, et seda oli töötajatele 13.06.2006.a. koolituse käigus taaskord meelde tuletatud, kuid nimetatu ei tõenda koti omastamist AI poolt, vaid tema töökohustuste rikkumist, mille eest aga AI distsiplinaarkorras karistatud ei ole.
Lk 6 (8)
22.Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-s 20 seisukohale, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu ebaseaduslikult, on kostja kohustatud TLS § 117 lg 2 kohaselt, juhul kui töötaja loobub tööle ennistamisest, maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga suuruses. Vastavalt ITLS § 30 lg 2 sätestatule lähtub töövaidlusorgan hüvitise suuruse määramisel töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Kohus asub seisukohale, et arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid, s.o. seda, et tööleping on hagejaga lõpetatud küll ebaseaduslikult, kuid kostja kliendil sai kostja juures kaduma tema käekott ning, et kadumise põhjustas hageja ebaõige käitumine kes viis leitud koti mitte selleks ettenähtud kohta, vaid kappi kust see kindlaks tegemata asjaoludel kaduma sai, asub kohus seisukohale, et õiglaseks ja mõistlikuks hüvitise suuruseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest tuleb hagejale määrata ühe kuu keskmine palk. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmine kuupalk kostja juures töötamise ajal oli 16.948,89 krooni.
23.ITLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja lõpetas kostja juures töötamise 21.07.2006.a. Seega tuleb töötaja lugeda nimetatud kuupäevast lahkunuks omal soovil.
24.Tulenevalt sellest, et kohus asus kohtuotsuses seisukohale, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu ebaseaduslikult, puudub kohtuotsuses vajadus võtta seisukoht hageja alternatiivse väite osas, mille kohaselt oli talle määratud distsiplinaarkaristus ebaproportsionaalne talle süüks pandava teoga.
Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
25.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata turvajuht Mehis Passi mobiiltelefoni kõnede eristused 20. juulist 2006.a., 21.12.2004.a. korralduse S ruumidest leitud asjade toimetamise, hoidmise ja säilitamise korra kohta, 18.12.2004.a. Falck Eesti AS päevaaruande, 13.06.2006.a. peetud koosolekul käsitletud teemade slaidide väljavõtte, 13.06.2006.a. koosolekul osalenud isikute nimekirja, väljavõtte vahetuse vanemate vahelise info liikumise kaustast, väljavõtte töösisekorra eeskirjadest, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased tõendid käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude ja vastuväidete aluseks olevate asjaolude tõendamisel Menetluskulude jaotamine.
26.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib
Lk 7 (8)
menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab rahuldada hageja nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja 1/3 hageja nõudest hüvitise saamiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskuludest tuleb 60 % jätta kostja kanda ja 40 % tema enda kanda ning kostja menetluskuludest tuleb 60 % jätta kostja enda kanda ja 40 % hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
27.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käeoleval juhul 50.846,67 krooni, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt oli hagi esitamise ajal mittevaralise nõude puhul hagihind 15.000.- krooni ning TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks käesolevas asjas 65.846,67 krooni. Kohtunik:
Lk 8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.