Vladimir Gantsovski hagi AS-i Bravocom Mobiil vastu hüvitiste saamiseks seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega
Apellatsioonkaebuse hind
391 500 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.jaanuari 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Gantsovski apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
02.juuni 2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vladimir Gantsovski (ik XXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX), esindaja adv Oleg Nišajev Kostja AS Bravocom Mobiil (varasem ärinimi Aktsiaselts Vertelson Mobiil, reg kood 10902577, asukoht Sõpruse pst 151, Tallinn), esindaja Carri Ginter
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 02.jaanuari 2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Vladimir Gantsovski esitas 07.02.2007 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista krooni seaduses ettenähtud hüvitised töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja lõpparve – kokku 300 000 krooni. Hageja esitas 13.03.2007 täpsustatud hagiavalduse ja kohtu nõudmisel täpsustas 29.11.2007 veel kord hagiavaldust. Tema lõplikuks nõudeks jäi: välja mõista kostjalt koondamishüvitis 87 000 krooni, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis 261 000 krooni ning hüvitis lõpparve kinnipidamise eest 43 500 krooni.
2.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt asus hageja töölepingu alusel kostja juures tööle 03.11.2003 müügijuhina. 16.10.2006 sai hageja kostjalt teate, milles viimane teatas töösuhte lõpetamisest seoses koondamisega alates 14.12.2006. Teates lubas kostja maksta hagejale välja saadaoleva töötasu, hüvitise kasutamata puhkuse eest ja koondamishüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses. 15.12.2006 oli hageja viimaseks tööpäevaks ning samal päeval laekus hageja pangakontole 7000 krooni. Kostja ei tasunud hagejale lõpparvet seaduses sätestatud suuruses. Hageja pöördus päringuga kostja poole ning sai 08.01.2006 vastuse, milles talle teatati, et kostja oli lõpetanud hagejaga töölepingu usalduse kaotuse tõttu 10.11.2006. Kostja väitel rikkus hageja töölepingu p-des 7.4 ja 7.5 sätestatud konkurentsikeeldu. Kostja vastusest hageja päringule ei selgu, milles väidetav rikkumine seisnes.
3.Kostja ei ole hagejale senini tasunud lõpparvet ega koondamishüvitist. Kostja käitumine on ebaseaduslik ja pahatahtlik. Kostja eesmärgiks on vältida nõuetekohaste summade tasumist kunstlikult loodud alustel. Hageja ei rikkunud kostja viidatud töölepingu punkte. Kostja väidetel hageja seotuse kohta NEXTTEL OÜ-ga (registrikood 10973399) puudub õiguslik alus ning need ei ole asjakohased. Hageja osalus osaühingus, mis ei tegele kommunikatsiooniteenuste osutamisega, ei kujuta endast konkurentsi osutamist kostjale. Samuti ei olnud hageja osanikuks ega juhatuse liikmeks OÜ-s Coston Capital (registrikood 11191368). Töölepingus sisalduva termini „juhtorgan“ all tuleb mõista ainult äriühingu juhatust, mitte osanike koosolekuid.
4.Lähtudes töölepingu seaduse (TLS) § 90 lg 1 p-s 1 sätestatust ning arvestades hageja tööstaaži kostja juures, pidi kostja maksma hagejale seoses koondamisega hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja kuupalgaks oli viimase kuue kuu jooksul vähemalt 29 000 krooni, mis teeb keskmiseks päevapalgaks 1450 krooni. Keskmise kuupalga suuruseks on seega 43 500 krooni ning koondamishüvituse suurus 87 000 krooni.
5.Vastavalt TLS § 117 lg-tele 1 ja 2 on töötajal töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja keskmise palga maksmist töölt sunnitud puudumise aja eest. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitust 261 000 krooni. 2(10)
6.Tulenevalt TLS § 119 lg-st 2 on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuivõrd kostja ei ole maksnud hagejale välja lõpparvet seaduses sätestatud suuruses, on hagejal õigus nõuda kostjalt ühe kuu keskmise palga suurust hüvitist summas 43 500 krooni. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõuded on aegunud. Hagejale teatati 16.10.2006 tema koondamisest TLS § 86 p 3 alusel. 06.11.2006 avastas kostja konkurentide äriregistri andmetega tutvudes, et hageja omab enamusosalust NEXTTEL OÜ-s, mis omakorda omab osalust OÜ-s Coston Capital. OÜ Coston Capital tegutses kostja virtuaaloperaatorina (antud tegevusvaldkonna eest vastutas seejuures hageja), seega konkurendina üldkasutatava mobiiltelefoniteenuse turul Eestis. Pärast olulise rikkumise avastamist kutsuti hageja tööandja esindaja juurde vestlusele. Kostja koostas 09.11.2006 käskkirja, millega määrati hagejale distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja 7 ning töölepingu p-de 7.4 ja 7.5 alusel. Töölepingu lõpetamist ajendas asjaolu, et hagejapoolne töölepingu rikkumine tõi kaasa kostjale suuri probleeme ja varalisi nõudeid. Hagejal oli keelatud juhatuse kirjaliku nõusolekuta kostjaga konkureerida. Hageja osaluse tõttu OÜ-s Coston Capital sai võimalikuks olukord, kus OÜ Coston Capital kuritarvitas teadmisi AS Bravocom Mobiil, Tele2 Eesti AS ja Elisa Mobiilsideteenused AS vahelistest lepingulistest suhetest ning põhjustas tõsiseid probleeme nii kostjale kui ka Tele2 Eesti AS-le. Kostjal oli sellises tegevuses põhjust kahtlustada hagejat, sest viimane omas vastavale informatsioonile juurdepääsu ning on OÜ-ga Coston Capital tugevalt seotud, s.o isik, kes sai viidatud pettusest või kuritarvitusest varalist kasu.
8.Hageja keeldus käskkirja selle tutvustamisel 13.11.2006 vastu võtmast ning selle kohta allkirja andmast. Hageja keeldumist kinnitasid allkirjaga tunnistajad M. K. ja S. L. Pärast töölepingu lõpetamist hagejale lõpparvet välja ei makstud, kuna töötaja ei tagastanud tööandja vara. Kostja tegi lõpparve väljamakse pärast vara tagastamist hageja poolt. Lõpparve maksti välja seetõttu alles 15.12.2006.
9.Väljavõte kostja arvutisüsteemist kinnitab, et hageja registreerus tööandja arvutivõrku viimati 08.11.2006. Seega, pärast nimetatud kuupäeva hageja tööd enam ei teinud. See asjaolu kinnitab samuti, et hageja sai käskkirjast teada 13.11.2006 (esmaspäev) ning et talle ei tutvustatud käskkirja 09.10.2006 või 10.10.2006, sest ta ei viibinud tööl. Hageja väited käskkirjast teada saamise aja kohta ei ole õiged. Kui tööleping oleks kehtinud kuni 15.12.2006, jääb arusaamatuks, miks hageja ei jätkanud nimetatud kuupäevani töötamist.
10.Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg-le 2 on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 23 lg 1 kohaselt võib töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest. Lähtudes ülaltoodust, oli hagejal aega töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks kuni 14.12.2006. Hageja tähtaegselt töölepingu lõpetamist ei vaidlustanud, mistõttu on hageja nõuded aegunud. Isegi kui hageja oleks käskkirjast saanud teada 08.01.2007, millal hageja sai kostja vastuse, oleks hagi ikkagi aegunud. Hageja esitas allkirjastamata hagiavalduse kohtule 07.02.2007. Nimetatud allkirjastamata hagiavaldusega nõudis hagejat esindav advokaat hagejale TsMS § 162 lg 1 alusel 300 000 krooni hagimenetluse kulude hüvitamiseks. Allkirjastatud hagiavalduse esitas hageja kohtule 13.03.2007. Selles avalduses esitas hageja nõude 391 500
3(10)
krooni kostjalt väljamõistmiseks. Hagiavalduse koondamishüvitise 87 000 krooni, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitise 261 000 krooni ja lõpparve kinnipidamise hüvitise 43 500 krooni nõudes esitas hageja alles 29.11.2007. Need nõuded on aegunud. Sisuliselt esitas hageja 29.11.2007 uue hagiavalduse.
11.Hageja esitas küll mitu hagiavaldust mitme erineva varalise nõudega, kuid ei taotlenud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Osasid hageja nõudeid ei saa rahuldada, s.h 29.11.2007 esitatud hüvitise nõuet töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, kui ei ole vaidlustatud töölepingu lõpetamist selleks ettenähtud tähtaja jooksul ja ei ole esitatud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet.
12.Hageja nõuete aegumine ei peatunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 alusel hagi esitamisega 07.02.2007. Samamoodi nagu ei peata aegumist hagi esitamine vale kostja vastu, ei peata töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise või muu konkreetse nõude aegumist suvalise summana väljendatud rahalise nõude esitamine. Lisaks eeldab hagi esitamine selleks kehtestatud vorminõuete järgimist, sest vastasel korral ei loeta nõude esitamise tähtaegu järgituks.
13.Hageja rahalised nõuded on põhjendamatud ka sisuliselt. Hagejat ei koondatud, sest kostja avastas enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu hageja poolse olulise töölepingu- ja töökohustuste rikkumise. Pärast rikkumise avastamist kutsuti hageja välja ja talle tutvustati 13.11.2006 töölepingu lõpetamise käskkirja, mille allkirjastamisest hageja keeldus. Seetõttu allkirjastasid tunnistajad dokumendi, mis kinnitas keeldumist.
14.Hageja esitas nõude koondamishüvitise 87 000 krooni (väidetav 2 kuu keskmine palk) väljamõistmiseks. Hageja tööleping lõpetati distsiplinaarkaristusena. Koondamise hüvitust ei ole TLS § 90 lg-st 3 tulenevalt töölepingu lõpetamise korral TLS § 86 p 6 ja 7 alusel ette nähtud. Hageja tööleping lõpetati TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel. Seega tuleb jätta hageja koondamishüvituse nõue rahuldamata. Hageja keskmine palk ei olnud 43 500 krooni, vaid 30 379 krooni kuus.
15.Hageja nõue töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitise 261 000 krooni saamiseks on põhjendamatu. Poolte vahel sõlmitud tööleping lõpetati 13.11.2006 käskkirjaga seoses töökohustuste jämeda rikkumisega, mis tõi kaasa töötaja rikastumise tööandja arvelt ning kolmandate isikute poolt nõuete esitamise tööandja vastu. Nimetatu sai võimalikuks tänu sellele, et hageja kasutas ära talle usaldatud kostja ärisaladust, et seda konkureeriva ettevõtte kaudu isiklikuks kasuks pöörata. Antud tegevus tõi kaasa kostjale suure kahju. Seega oli töölepingu lõpetamine hagejaga seaduslik.
16.Hageja nõuab hüvitist 43 500 krooni lõpparve kinnipidamise eest. Töölepingu lõpetamise päeval on tööandja palgaseaduse (PalS) § 32 alusel kohustatud välja maksma lõpparvena kõik tööandjalt saadaolevad summad. Kostja maksis hagejale välja lõpparvena 7710 krooni, s.o kõik summad, mis tuli töölepingu TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel töölepingu lõpetamisel välja maksta, st 2006 novembri töötasu (9 päeva - 1., 2., 3., 6., 7., 8., 9., 10. ja 13. novembri eest), millest oli maha arvestatud ettekasutatud puhkusekompensatsioon. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei täpsustanud, millisel perioodil lõpparvet väidetavalt kinni peeti. Hageja keskmise palga arvutus on ebaõige.
17.Lõpparve maksti hagejale välja alles 15.12.2006 seetõttu, et hageja käes olid kostjale kuuluvad esemed (kütusekaart, uksekaart ja arvuti). Riigikohtu praktikast tuleneb, et lõpparve
4(10)
kinnipidamisega TLS § 119 lg 2 tähenduses ei ole tegemist, kui tööandja jätab lõpparve maksmata või viivitab selle maksmisega kaalukatel põhjustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 alusel kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kõikidele seadustes nimetatud lepingutele, mh töölepingule. VÕS § 111 lg 1 sätestab vastastikuse lepingu puhul lepingupoole õiguse oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. Töötaja rikkus TLS § 73 lg-st 1 tulenevat kohustust tagastada lepingu järgi saadu, mistõttu oli lõpparve kinnipidamine õiguspärane. Maakohtu otsuse põhjendused
18.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud Vladimir Gantsovski kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vastavalt ITVS § 6 lg-le 1 töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. ITVS § 6 lg-test 2 ja 3 tulenevalt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu ning palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat.
19.Kuigi hageja ei ole töölepingu lõpetamise seaduslikkust sõnaselgelt vaidlustanud, eeldab TLS § 117 lg-s 2 nimetatud hüvitise väljamõistmine töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse tuvastamist. Samuti sõltub koondamise hüvitise saamise õigus sellest, kas poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes töötaja (töökoha) koondamise tõttu. Töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel seadus sellega seonduvaid hüvitisi töötajale ette ei näe. Riigikohus selgitas 01.10.2008 otsuse nr 3-2-1-63-08 p-s 16, et TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Selleks et vältida nõude aegumist, tuleb see esitada kohtule (töövaidluses ka töövaidluskomisjonile) aegumistähtaja jooksul sõltumata sellest, kas enne või pärast nõude aegumist tehakse tuvastusotsus õigussuhte puudumise või olemasolu kohta. Seega tulnuks hagejal kõnelaused nõuded esitada ITVS § 6 lg-s 2 sätestatud 1-kuulise tähtaja jooksul. Nõudeid tuleks lugeda aegunuks ka siis, kui lähtuda ITVS § 6 lg-st 1 tulenevast üldisest 4-kuulisest tähtajast.
20.Nõude osas lõpparve kinnipidamise eest hüvitise väljamõistmiseks tuleb lähtuda ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud üldisest 4-kuulisest tähtajast. ITVS § 6 lg 3 rakendamine ei ole põhjendatud, kuna hageja väidetu põhjal soovib ta saada hüvitist lõpparve kinnipidamise eest. Hageja ei tuginenud sellele, et lõpparve koosseisus kuulunuks väljamaksmisele ka eelmistest perioodidest saamata jäänud palk.
21.Vastavalt ITVS § 7 lg-le 1 algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Ka TDVS § 23 lg-st 1 tuleneb, et töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, võib pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest. Esitatud ja kogutud tõendeid nende kogumis hinnates sai hageja oma õiguste rikkumisest teada või pidanuks teada saama 13.11.2006. Nimetatud päeval sai hageja teada temaga töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel. Töölepingu lõpetamise käskkiri lepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel koostati 09.11.2006. Käskkirjal puudub selle kättesaamist kinnitav hageja allkiri (tlk 31). Kostja töötajad M. K. ja S. L. andsid tunnistajatena allkirjad käskkirja tutvustamise kohta hagejale 10.11.2006 (tlk 32). Tunnistaja P. P. ütluste kohaselt toimus 13.11.2006 tema ja hageja kohtumine, kus hagejale tutvustati 09.11.2006 käskkirja. Sama tunnistaja kinnituste kohaselt keeldus hageja teatisele käskkirja tutvustamise kohta alla kirjutamast (tlk 129). Ka
5(10)
tunnistaja S. Luts kinnitas, et nägi hagejat 13.11.2006 P. P. kabinetti sisenemas ning et kabinetis toimus vestlus, mille sisu tunnistaja S. L. ei kuulnud. Samas nähtub S. L. ütlustest, et talle oli hageja väljakutsumise eesmärk (töölepingu lõpetamise käskkirja tutvustamine) teada (tlk 130). Tunnistajad P. P. ja S. L. selgitasid, et kaastöötajate allkirjad hagejale käskkirja tutvustamise kohta on kirjutatud 13.11.2006. Tunnistajad selgitasid ka seda, miks on allkirjade juures märgitud käskkirja tutvustamise kohta varasem kuupäev (tlk 129 ja 130). Arvestades ülaltoodut, algas nõuete aegumise tähtaeg 14.11.2006 ning nõude esitamise 1kuuline tähtaeg lõppes vastavalt 14.12.2006 ja 4-kuuline tähtaeg 14.03.2007. Töötaja pöördus hagiavaldusega kohtusse 07.02.2007. Esialgses hagiavalduses paluti kostjalt välja mõista 300 000 krooni. Hageja esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud hagiavaldus saabus kohtule 13.03.2007. Selles paluti kostjalt hageja kasuks välja mõista 391 500 krooni. Nõuded koondamise hüvitise, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitise ning lõpparve kinnipidamise eest hüvitise saamiseks esitas hageja kohtule 29.11.2007 hagiavalduse täpsustuses. Hagiavalduse esitamisega 07.02.2007 hageja poolt hilisema menetluse käigus esitatud nõuete aegumine ei peatunud. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kohus nõustus kostjaga, et suvalise rahalise nõude esitamine ei peata töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise või muu konkreetse nõude aegumist. Samuti tuleb hagiavalduse esitamisel järgida selleks ettenähtud vorminõudeid. Toodud seisukoht on kooskõlas ka TsMS § 362 lgtega 2 ja 3, mille kohaselt loetakse menetluse käigus esitatud nõue või taotlus esitatuks ajal, mil see avaldatakse asja arutamisel kohtuistungil või toimetatakse kätte vastaspoolele. Tähtaja järgimise ja tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise arvestamisel ning hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud. Riigikohus selgitas 07.11.2008 otsuse nr 3-2-1-102-08 p-s 22, et TsÜS § 160 lg 1 järgi peatab hagi esitamine üksnes sellise nõude aegumise, mille rahuldamist nõutakse.
22.Arvestades ülaltoodut, saab nõuete esitamise tähtajaks ülalnimetatud aegumistähtaegade kulgemise ja peatumise arvestamisel lugeda 29.11.2007. Sisuliselt ei ole sellel kuupäeval esitatud avalduse näol tegemist hagiavalduse täpsustusega, vaid hagi eseme muutmisega. 29.11.2007 olid lõppenud kõigi hagi esemeks olevate nõuete aegumistähtajad. Tähtajad oleksid lõppenud ka juhul, kui lähtuda hageja väidetest, mille kohaselt ta sai töölepingu lõpetamisest usalduse kaotuse tõttu teada 08.01.2007. Tulenevalt ülaltoodust on hageja nõuded on aegunud. Kostja taotles aegumise kohaldamist, mistõttu tuleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks tuvastada hageja nõuete olemasolu ega käsitleda poolte vastavasisulisi väiteid ja vastuväiteid ega arvestada hageja nõuete olemasolu puudutavaid tõendeid. Apellatsioonkaebuse põhjendused
23.Vladimir Gantsovski palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja koondamishüvitis 87 000 krooni, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitis 261 000 krooni, tunnistades töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust, lõpparve kinnipidamise hüvitis 43 500 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda.
24.Kohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Kohus võttis otsuse tegemise aluseks kostja tõendamata väited ega analüüsinud hageja esitatud tõendeid ning objektiivseid ja kontrollitavaid põhistusi ja seisukohti. Kohtu protsessuaalsed otsustused ja kohtuotsuse järeldused on omavahel vastuolus. Väär on kostja ja kohtu aegumise
6(10)
ja hagiavalduse menetlusse võtmise käsitlus. Kohus samastas õigusvastaselt nõude aegumist hagiavalduse menetlusse võtmisega. Hageja esitas hagi õigeaegselt ning kohus võttis selle õigesti menetlusse. Kostja ei vaidlustanud hagi menetlusse võtmise määrust. Hagiavaldus esitati elektronkirjaga vandeadvokaat Oleg Nišajevi poolt kasutatavalt aadressilt ning Harju Maakohus kinnitas elektronkirjaga hagiavalduse kättesaamist. Maakohus määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks esialgses hagiavalduses. Hageja täitis kohtu nõuded ning maakohus võttis esialgse hagiavalduse menetlusse. Vale on kostja väide, et menetluses olev hagiavaldus esitati alles 13.03.2007 ning võeti kohtu poolt menetlusse. Maakohus võttis menetlusse esialgselt esitatud hagiavalduse koos kõrvaldatud puudustega. Maakohus toimis hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel kooskõlas TsMS 372 lg-tega 1 ja 2. Maakohtul puudus võimalus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS §-s 371 loetletud alustel.
25.Hageja sai vallandamise käskkirjast teada alles 2007.a alguses. Hageja nõuded ja hagiavalduse täpsustused on esitatud õigeaegselt ja on kooskõlas kehtiva seadusega ning aegumise kohaldamiseks puudub alus. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et kuna hageja esindaja pöördus kostja poole kirjaga 03.01.2007, oli töölepingu lõpetamise vaidlustamise tähtaeg möödas enne hagiavalduse kohtusse jõudmist. Hageja esindaja pöördumise eesmärgiks oli selgitada, miks kostja ei ole tasunud hageja seaduses sätestatud koondamishüvitist ja muid makseid. Olles saanud kostja vastuse, pöörduski hageja hagiavaldusega kohtusse, mille maakohus võttis menetlusse (koos kõrvaldatud puudustega).
26.Kohus lähtus järelduse tegemisel pelgalt kostja väidetest ning tunnistajate P. P. ja S. L. ütlustest selle kohta, et käskkirja hageja vallandamise kohta prooviti anda hagejale kätte juba 2006.a novembris. Tunnistaja S. L. sõnade kohaselt ei viibinud ta väidetava tutvustamise ajal P. P. kabinetis. Samuti ei osanud tunnistajad selgitada, miks olukorras, kus hageja keeldus nii tähtsa dokumendiga tutvumisest, ei proovitud temale seda toimetada kätte posti teel, kuigi selleks olid olemas kõik eeldused. Kostja väidete tõele mittevastavust kinnitab ka kuupäevade erinevus – käskkirjal märgitud tutvustamise kuupäev ei ole kostja kinnituse ja tunnistajate sõnade järgi õige, tegelik tutvustamise „katse“ toimus teisel päeval.
27.Kohus jättis tähelepanuta, et hageja tagastas kogu tööandja vara ja tehnika ning kostja kandis talle teatud summad täpselt koondamise graafiku järgi ehk 2006.a detsembris. Kostja ei esitanud selle objektiivse asjaolu kohta ühtegi mõistlikku selgitust.
28.Kostja esitatud (tagantjärgi koostatud) töölepingu lõpetamise käskkiri on vastuolus kehtivate õigusaktide ja töölepingu sätetega, kuna hageja ei osutanud kostjale konkurentsi ega kuulunud ühegi äriühingu juhtorganisse, mis oleks tegutsenud kostjaga samal tegevusalal. Nimetatut tõendavad OÜ Coston Capital juhatuse liikme V. B. ütlused, kes kinnitas ka kostja ja OÜ Coston Capital vahelise koostöö kasumlikkust. Tunnistaja (ja tolleaegse kostja juhatuse liikme) P. P. ütluste kohaselt, oli vallandamise käskkirja aluseks see, et hageja oli tema teada OÜ Coston Capital juhatuse liige, mis ei vasta tegelikkusele. Kostja seisukohad ja väited on kunstlikud ja otsitud. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
30.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.
7(10)
31.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi on tervikuna aegunud, kuna hageja sai oma õiguste rikkumisest teada 13.11.2006, kuid esitas kohtusse hagi alles 29.11.2007.
32.ITVS § 6 lg 1 järgi on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu ja lg 3 järgi palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. ITVS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. TDVS § 23 lg 1 kohaselt võib töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest. ITVS § 7 lg 2 kohaselt lõpevad aastates, kuudes või nädalates arvutatavad tähtajad töösuhetes viimase aasta, kuu või nädala vastaval päeval. Selleks vastavaks päevaks on aastates, kuudes või nädalates arvutatava tähtaja puhul sündmuse toimumise päev, millega seotakse tähtaja algus.
33.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ei ole andnud allkirja dokumendile, millega kostja vormistas karistusena töölepingu lõpetamise TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel. Kostja väitel keeldus hageja töölt vabastamise käskkirjale allkirja andmast. TDVS § 12 lg 2 sätestab, et karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest keeldumise kohta võib tööandja karistatava töötaja juuresolekul võtta tunnistajate allkirjad dokumendile, millega ta vormistas karistuse. Antud juhul ei ole kostja eeltoodud sätet järginud. Tunnistajad S. L. ja M. K. ei andnud hageja juuresolekul allkirja, kinnitamaks hageja keeldumist allkirja andmisest tema karistamise käskkirjale. Tlk 32 asuvale dokumendile andsid S. L. ja M. K. allkirja tööandja palvel hiljem. Eeltoodu on tõendatud tunnistajate P. P. ja S. L. kohtuistungil antud ütlustega. P. P. ütlustega on tõendatud, et hagejale ei saadetud käskkirja tema töölt vastamise kohta ka posti teel (tlk 129). Seega ei saa käskkirja hageja karistamise kohta lugeda hagejale seaduse kohaselt kostja väidetud kuupäeval (13.11.2006) teatavaks tehtuks ega kätte antuks. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud P. P. ütlused selle kohta, et hageja keeldus 13.11.2006 vallandamise teatisele allkirja andmast, seaduses sätestatud nõude täitmise kohustust ei asenda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tunnistaja P. Põldsammu ütlusi iseenesest võtta aluseks asjaolu tuvastamisel, millal hageja sai või pidi teada saama tööandja tahtest temaga tööleping lõpetada, sest P. P. oli vaidlusaluste sündmuste ajal kostja juhatuse liige, kes on tööandja esindajana kirjutanud alla käskkirjale hageja töölt vabastamise kohta. Käesoleval ajal omab ta kostja juures osalust endale kuuluva äriühingu kaudu (tlk 129). P. P. võib olla huvitatud asja lahendamise tulemustest, mistõttu ei saa teda pidada asjas erapooletuks tunnistajaks, seda enam, et tema ütlused on vastuolus teiste asjas esitatud tõendiga. Nimelt pöördus hageja esindaja 03.01.2007 P. P. poole järelepärimisega koondamishüvitise ja lõpparve pangakontole mittelaekumise küsimuses (tlk 33). Sellest järeldub, et hageja pidas end koondatuks vastavalt 16.10.2006 töösuhte lõpetamise teatele (tlk 18), mitte muul alusel. Kuigi maakohtule ei ole kostja 08.01.2007 vastust hageja järelepärimisele tõendina esitatud, ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja teatas selles, et hageja on vallandatud 10.11.2006 usalduse kaotuse tõttu. Tuleb märkida, et kostja väited selle kohta, millal tutvustati hagejale tema töölt vabastamise käskkirja, on olnud menetluse kestel erinevad. Kui esimeses vastuses hagiavaldusele (tlk 26) tugines kostja asjaolule, et hagejale tutvustati käskkirja 10.11.2006, mis on kooskõlas ka kostja poolt 08.01.2007 hagejale saadetud vastuses märgitud kuupäevaga, samuti käskkirjale ja selle lisale märgitud kuupäevaga (tlk 31,32), siis 17.12.2007 kohtule esitatud vastuses nimetas kostja õigeks kuupäevaks 13.11.2006, märkides, et varem avaldatud kuupäev 10.11.2006 on märgitud ekslikult (tlk 69). Samas on tunnistaja S. L. ütluste kohaselt hagejale
8(10)
arvestatud lõpparve käskkirjale märgitud kuupäeva, s.o 10.11.2006 seisuga. Tlk 32 asuval M. K. ja S. L. allkirjadega kinnitatud tõendi tekstis on märgitud, et käskkiri tehti hagejale teatavaks 10.11.2006 sellele samal päeval alla kirjutanud tunnistajate juuresolekul. Kui lugeda tõeseks kostja ja tema kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate S. L. ja P. P. ütlusi selle kohta, et tegelikult vormistati nimetatud dokument 13.11.2006, siis tõusetub küsimus, miks märgiti nimetatud tõendi vormistamisel selle teksti käskkirja hagejale teatavaks tegemine 10.11.2006. Kui kostjal oligi kavatsus teatada hagejale töölepingu lõpetamisest 10.11.2006 ning ta vormistas seetõttu dokumendid selle kuupäevaga, on ebatõenäoline, et ta nägi ette hageja keeldumist käskkirjale allkirja andmisest ning seetõttu oli ka ette valmistatud 10.11.2006 kuupäeva kandev tõend eeltoodu kinnitamiseks. Kostja väiteid hageja teavitamise kohta töölepingu lõpetamisest 10.11.2006 või 13.11.2006 ei kinnita ka asjaolu, et kostja väitel ei teinud hageja pärast 08.11.2006 kostja juures tööd. Tunnistaja S. L. ütluste kohaselt oli hagejat ka enne väidetavat käskkirja tutvustamist näha vaid aeg-ajalt. Kostja väitel ei olnud ta pidevalt tööl, sest kostjal ei olnud talle tööd anda. Kostja ei ole seda väidet ümber lükanud ega põhjendanud ka seda, miks ta ei nõudnud pärast väidetavat töölepingu lõpetamist ja selle hagejale teatavaks tegemist hagejalt töövahendite (kütusekaart, uksekaart, arvuti) tagastamist. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja tagastas eelnimetatud vahendid vahetult pärast seda, kui tööleping oleks lõppenud koondamisega (tlk 18). Ka kostja esitatud arvutiprogrammi väljavõte (tlk 101) ei võimalda teha kostja soovitud järeldust selle kohta, et hageja teadis töölepingu lõpetamisest alates 10.11.2006 või 13.11.2006. Sellekohast informatsiooni nimetatud tõend ei sisalda. Kostja väidete ja tõendite vastuolulisuse tõttu ei saa neid lugeda usaldusväärseks ning seetõttu tuleb lugeda päevaks, mil hageja sai teada enda töölt vabastamisest TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel 08.01.2007.
34.Kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et hageja oleks saanud töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel teada enne 08.01.2007, oli hagejal õigus tulenevalt ITVS § 6 lg-s 2 sätestatust esitada töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõue hiljemalt 09.02.2007 ning muud nõuded töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks hiljemalt 09.05.2007. Hageja esitas 07.02.2007 kohtule hagiavalduse, mille pealkirjastas „lõpparve, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, lõpparve kinnipidamise hüvitise nõue“. Hagiavalduses on esitatud asja lahendamiseks olulised asjaolud ning põhjendused selle kohta, miks peab hageja temaga töölepingu lõpetamist 10.11.2006 ebaseaduslikuks, samuti nõue 300 000 krooni saamiseks. Kuna hagiavaldus oli allkirjastamata ning hagiavalduses märgitud lisasid ei olnud juurde pandud, palus kohus need puudused kõrvaldada. 13.03.2007 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse ning palus kostjalt välja mõista 391 500 krooni, millest hagiavalduse sisust nähtuvalt on koondamishüvitis 87 000 krooni, hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 261 000 krooni ning hüvitis lõpparve väljamaksmisega hilinemise eest 43 500 krooni. Maakohus võttis selle 07.02.2007 esitatud hagina menetlusse, leides, et hagiavaldus vastab TsMS nõuetele (tlk 22). 31.10.2007 eelistungil kohustas kohus hagejat hagiavaldust täpsustama ning hageja esitas hagiavalduse täpsustuse kohtule 29.11.2007, muutmata 13.03.2007 hagiavalduses märgitud summasid hüvitiste liikide ja suuruse järgi, kuid tuues need eraldi välja hagiavalduse resolutsioonis. Kuna hageja selgelt väljendatud rahalised nõuded sisaldusid juba 13.03.2007 esitatud hagiavalduses, ei ole õige maakohtu seisukoht, et hageja esitas kohtule oma nõuded alles 29.11.2007, seega pärast seadusega kehtestatud tähtaegade möödumist.
35.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Tähtaja järgimise ja tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise arvestamisel ning hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks selle
9(10)
kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud. Seega TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatab hagi esitamine üksnes sellise nõude aegumise, mille rahuldamist nõutakse. Kuna 07.02.2007 puudustega esitatud hagiavalduses on märgitud hagetud hüvitiste kogusummana 300 000 krooni ja 13.03.2007 esitatud hagiavalduses 391 500 krooni, tuleb asja uuel läbivaatamisel kohtul teha kindlaks, kas hüvitise nõue töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest sisaldub 07.02.2007 esitatud hagiavalduses. Sellest sõltub, kas hageja on järginud selle nõude osas ITVS § 6 lg-s 2 sätestatud 1-kuulist tähtaega. Muud hüvitiste nõuded, mis on esitatud 13.03.2007 hagiavalduses, on ringkonnakohtu hinnangul esitatud ITVS §-s 6 sätestatud tähtaegu järgides ning need ei ole aegunud. Kuna maakohus jättis hagi ebaõigesti täies ulatuses aegumise põhjendusel rahuldamata ning kohus ei ole asja sisuliselt lahendanud, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
36.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
G. Kivinurm
K. Paal
A.Tänav
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.