2.Tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja ennistada A K Ida-Eesti Päästekeskuse vanempäästja ametikohale ilma õiguseta välja mõista kostjalt hageja kasuks sunnitud töölt puudutud aja eest keskmise palga suuruses hüvitust.
3.Tööle ennistamise otsus kuulub viivitamatule täitmisele.
Hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(9)
Selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 sätestab, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. I Hagiavaldus ja asjaolud
1.A K (hageja) esitas 17.03.2008 aastal Ida Inspektsiooni Narva töövaidluskomisjonile avalduse Eesti Vabariigi Siseministeeriumi kaudu Ida –Eesti Päästekeskuse (edaspidi: kostja) vastu distsiplinaarkaristuse tühistamise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja avaldaja endisele tööle ennistamise, sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks, uue töölepingu sõlmituks tunnistamise, uue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja avaldaja endise uuele tööle ennistamise ning sunnitud uuelt töölt puudutud aja eest keskmise palga väljamõistmise nõudes. Töövaidluskomisjoni 10.aprilli 2008 a otsusega jäeti A.K avaldus täielikult rahuldamata.
2.Hageja A K (edaspidi: hageja) esitas 14.05.2008 aastal Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 1. töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hageja endisele tööle ennistamise ning sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks, 2. uue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja avaldaja endise uuele tööle ennistamise ning sunnitud uuelt töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmise nõudes.
3.Viru Maakohus võttis 13.01.2009 a määrusega menetlusse nõude: töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hageja endisele tööle ennistamise ning sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks.
4.Muud nõuded jõustusid TVK otsuse jõustumisega Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 25 lg 1 2.lause alusel.
5.Hagiavalduses märgib hageja, et ta võeti tööle ja sõlmiti tööleping 14.06.1992 aastal, mille kohaselt hageja töötas kostja juures tuletõrjujana ja edaspidi päästjana (vanempäästjana). 14.02.2008 aastal andis kostja välja käskkirja nr 64Pp, millega määras hagejale distsiplinaarkaristuse töölepingu lõpetamisena. Tööandja tegi nimetatud käskkirja hagejale teatavaks 16.02.2008 aastal, hageja keeldus käskkirja allkirjastamast. Kostja kinnitas hagejale käskkirja tutvustamist kahe tunnistaja allkirjaga käskkirjal. Hageja leiab, et seega on temale määratud distsiplinaarkaristus 16.02.2008 aastal ja see päev pidi jääma talle viimaseks tööpäevaks. Hageja tööpäev kestis 16.02.2008 aastal kella 08.00 kuni 20.00 ni. Hageja leiab, et käskkirjaga karistuse määramine oli ebaseaduslik ja käskkiri tuleb tühistada. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 11 lg 2 p 3 kohaselt, tuleb karistuse vormistamise dokumenti tööandjal kohustuslikus korras kanda süüteo kirjelduse. Vaidlustatud käskkirja kohaselt lõpetati hagejaga tööleping EV töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 8 ja § 105 alusel – vääritu teo tõttu. Käskkirjast ei selgu millise teo oli hageja toime pannud kas töökohustuste jämeda rikkumise või vääritu teo. Käskkirjast sõnaselgelt nähtub, et kostja ise ei tea millise süüteo on hageja toime pannud. Kas hageja rikkus töösisekorra eeskirju või ametijuhendist tulenevaid nõudeid ja milliseid? Milliseid ametijuhendis toodud nõudeid hageja rikkus ja kui rikkus siis miks ei karistata teda ametijuhendis esitatud kohustuste rikkumise eest? Hageja alkoholijoobes viibimise ilma struktuuriallüksuse juhi teadmiseta ja loata kvalifitseerib kostja nii jämeda töökohustuse rikkumisena või vääritu teona. Kui hageja pani toime väärituteo siis milline see vääritu tegu oli, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormide ja päästeteenistujale esitatavate eetiliste nõuetega või tegu, mis diskrediteerib päästeteenistujat või ametiasutust. Hageja leiab, et tema käitumises ei olnud vääritut tegu. Hageja tunnistab, et oli kerges alkoholijoobes, kuid sellega ta ei rikkunud töökohustusi. Hageja oli oma 2(9)
ametijuhendi allkirjastanud 31.01.2008 aastal aga etteheidetav tegu mille eest hagejat distsiplinaarkorras karistati toimus 29.01.2008 aastal. Hageja leiab, et 29.01.2008 aastal polnud teda selle ametijuhendiga tutvustatud ning hagejal ei olnud kohustust lähtuda sellest ametijuhendist. Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad (eetikakoodeks) ei ole ametlikult kinnitatud ja hagejale teatavaks tehtud. Eelpool toodut arvestades, leiab hageja, et vaidlustatud käskkirjas puudub süüteo kirjeldus ja distsiplinaarkaristus kuulub tühistamisele, töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik ning hageja tuleb tööle ennistada ning välja maksta töölt eemalviibitud aja eest keskmine töötasu.
6.Hageja taotleb kohtult, et kui süütegu on siiski toimepandud, distsiplinaarkaristuse protseduuri pole rikutud, rakendada TLS § 144 ning ennistada hageja tööle, kuna kerges alkoholijoobes töökohale ilmumine väljaspool tööaega ei ole nii raske tegu, mille puhul rakendada raskeimat karistust – töölepingu lõpetamist. Hagejat oli 29.02.2008 a pekstud tundmatute isikute poolt ja hageja pöördus oma tööandja poole esmaabi saamiseks. Tulenevalt seadusest on hagejaga tööleping lõpetatud 16.02.2008 a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale allkirja andmise hetkest. Tööraamatu kandes nr 12, töölepingu sissekandes on töösuhte lõpetamise päevaks 18.02.2008 aasta. II Kostja vastus
7.Kostja esitas 04.02.2009 (t 45-60) kohtule kirjaliku vastuse. Oma vastustes märkis kostja, et hagi ei tunnista, kostja selgitas - käesoleva vaidluse seisukohalt omab tähtsust, 10.03.2005 tööleping nr 119, 05.10.2006 allkirjastatud ametijuhend, 19.12.2007 teatis ettepaneku tegemiseks vanempäästja ametikohale kinnitamiseks. Kostja leiab, et IEPK 14.02.2008 a direktori käskkiri nt 64 Pp vastab täielikult HMS § 54 toodud nõuetele, mistõttu kostja leiab, et nimetatud käskkiri ei kuulu tühistamisele. Kostja leiab, et on täitnud TDVS § 11 lg 6 lg 2 punktis 3 nimetatud nõuded. Käskkirjas on süütegi kirjeldatud. Kostja märgib – et TLS § 48 lg 1 p 2 kohaselt on töötaja kohustatud täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohituse ning tuleohutuse nõudeid, samas § 50 p 4 kohaselt on töötaja kohustatud hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist. Päästeteenistus ja efektiivne päästetööde tegemine põhineb distsipliinil ja käskude-keeldude korrektsel täitmisel. Olukord kus päästeteenistuja viibib vaba vahetuse ajal komando ruumides, olles sama aegselt alkoholijoobes, näitab selgelt tema allumatust distsipliinile ja asutusesisesele korrale. Selline käitumine tekitab ebatervet keskkonda tööl olevates päästeteenistujates, kes peavad olema võimelised valvesoleku ajal operatiivselt reageerima. Alkoholijoobes kõrvalise isiku viibimine komando ruumes võib takistada meeskonda sündmuskohale väljasõidul ja tuua kaasa viivitusi väljasõidukorraldusele reageerimises, mil päästjatele on iga sekund otsustava tähtsusega. Kostja märgib, et oli õigus lõpetada hagejaga tööleping TLS § 105 lg 1 kohaselt TLS § 86 p 8 vääriteo tõttu. Vääritu tegu saab olla töölepingu lõpetamise aluseks ka siis kui see pandi toime väljaspool töökohustuste täitmist. Kostja leiab süüteo kirjeldus oli käskkirjas olemas – hageja rikkus sisekorraeeskirja punkti 15.6 ja ametijuhendi järgseid teenistuskohustusi. Kostja nõustub, et 31.01.2008 a allkirjastatud ametijuhend ei ole õiguslikuks aluseks distsiplinaarkaristuse määramisel, kuid hageja on allkirjastanud 05.10.2006 aastal ametijuhendi mis on identne 31.01.2008 allkirjastatud ametijuhendiga. Kostja leiab, et pärast hageja asumist vanempäästja ametikohale on hageja poolt uus ametijuhend allkirjastatud mõistliku ajajooksul, arvestades ametijuhendi identsust, päästjate töögraafikut ning organisatsiooni suurust. Kostja leiab, et hageja rikkus ametijuhendijärgseid teenistuskohustusi, mis olid talle teada. Kostja märgib, et hageja olles alkoholijoobes ametiasutuses on toimepannud süüteo, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, päästeteenistujale esitatavate eetiliste nõuetega, samuti diskrediteerides sellise käitumisega päästeteenistujat ning ametiasutust. Hageja käitumine vastab mõlemale vääriteo legaaldefinitsiooni alternatiivile, kuna oma tegevusega läks ta vastuollu nii päästeteenistujale esitatavatele eetilistele nõuetega kui ka diskrediteeris oma käitumisega ametiasutust. Kostja on seisukohal, et arvestades päästeteenistuja töö eripära on isiku teod kogumina jäme töökohustuste rikkumine ning määratud karistus oli vastavuses teo raskusega. 3(9)
Kostja ei nõustu hageja väitega abisaamise tõttu tööandja poole pöördumisel, kuna hageja peaks teadma, et päästeteenistus ei osuta meditsiinilist abi. Hageja pole abipalumist väljendanud oma 31.01.2008 seletuskirjas ega ka 29.01.2008 a oma käitumisega. Pimedast riietusruumist päästeteenistuses abi pole võimalik saada. Kostja leiab, et on ilmne et hageja tuli komandosse (salaja hiilides) eesmärgiga enda välja puhata, mitte abi saada. Selline hageja käitumine pole päästeteenistujale kohane ega Ida-Päästekeskusele vastuvõetav. III Kohtuistung a. Hageja seisukohad
8.Hageja esindaja jäi kohtuistungil hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde, leidis et distsiplinaarkaristuse määramine kostja käskkirjaga nr 64 Pp 14.02.2008 oli tehtud protseduuririkkumisega, töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, ning töötaja tuleb tööle ennistada ning välja mõista keskmine töötasu. Süüteo kirjeldus käskkirjas ei vasta TDVS § 11 nõuetele. Töötaja viibimine kerges alkoholijoobes ei ole jäme töökohustuste rikkumine ning ei saa kaasa tuua karistusena töölepingu lõpetamise. Seletuskirja hageja kirjutas, kuid temaga ei vesteldud ei antud võimalust vabandada kostja ees oma käitumise pärast. Arusaamatuks jääb mille eest töötajat karistati kas jämeda töökohustuse rikkumise eest või vääritu teo eest. Karistuse raskus ei vasta rikkumise raskusele. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ja menetluskulud välja mõista kostjalt. b. Kostja seisuskohad
9.Kostja esindaja jäi oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kostja esindaja selgitas, et hageja töötas töölepingu alusel, käskkiri esitati hagejale 16.02 otsese ülemuse poolt, käskkirjaga tutvustamine oli ettenähtud tegelikult 18.02.2008, sest varem ei jõudnud raamatupidamise ja personaliosakond oma kohustusi täita. Kostja esindaja selgitas, et hageja täitis 17.02.2008 oma töökohustusi kuna korraldus polnud jõudnud veel raamatupidamiseja personaliosakonda. Kostja esindaja selgitas, et vanempäästja ametijuhend allkirjastati tõesti 31.01.2008 a. Kostja esindaja palus hagi jätta rahuldamata.
IV Kohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud kõigi asjas esitatud materjalidega, hinnanud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Õiguslik küsimus, mille kohus peab käesoleva töövaidlusega lahendama on: 1.Kas kostja 14.02.3008 a käskkirjas nr 64 Pp esitatud süüteo kirjeldus on olemas ja kas ta on piisav kontrollimaks distsiplinaarkaristuse määramise aluseid. 2.Kas kostja määratud karistus on kooskõlas süüteo asjaoludega. Hageja teisi nõudeid kohus ei käsitle, kuna need on jõustunud TVK otsusega (ITLS § 25 lg 1 ja 2).
Töölepingu seaduse (TLS) § 1 tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama tallepoolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Kohus tuvastas, et hageja on sõlminud 14.06.1992 aastal töölepingu, mille kohaselt hageja töötas kostja juures tuletõrjujana ja edaspidi päästjana (vanempäästjana). 4(9)
Seega reguleerib hageja ja tööandja tööalaseid suhteid töölepinguseadus, palgaseadus ja teised töösuhteid reguleerivad õigusaktid. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (TDVS) § 1 sätestab, et nimetatud seadus laieneb Eesti Vabariigi töölepingu seadusega ettenähtud töölepingu pooltele. Seega kontrollib kohus töövaidlust lahendades distsiplinaarkaristuse määramise asjaolusid lähtuvalt TDVS-st. ITVS § 28 sätestab, et ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Nimetatud sättest tuleneb, et kohus on töölepingu lõpetamist puudutava vaidluse lahendamisel õigustatud hindama, kas esinevad seaduses nimetatud asjaolud, mis tingisid tööandjapoolselt töölepingu lõpetamise ning kas tööandja on järginud töölepingu lõpetamisel selleks ettenähtud protseduurireegleid (vt Tartu Ringkonnakohtu lahend 2-05-18925). a) Süüteo kirjeldus
11.Süüteo kirjeldus peab sisaldama faktiliste asjaolude kirjeldust - teo kirjeldust (tegevusetusest) mida töötajale etteheidetakse. Töötajale distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis peab selgelt fikseerima aluse/normid - millist kokkulepet-reeglit töötaja on rikkunud. Kohtu hinnangul peab käskkiri, millega määratakse töötajale distsiplinaarkaristus olema kontrollitav dokument ning piisavalt selge nii töötajale ja tööandajale endale. Süüteo kirjelduses etteheidetava teo kirjeldus peab olema piisavalt konkreetne, et tuvastada karistatav tegu. Samuti peab olema täpselt fikseeritud, millist kokkulepet/reeglit/seadust on töötaja rikkunud. Alus dokument ega viide sellele ei tohi olla liiga üldsõnaline vastasel juhul pole see kontrollitav. TDVS § 11 (distsiplinaarkaristuse vormistamine) tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse muuhulgas vähemalt alljärgneva: lg 2 p 3 süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. TDVS § 11 annab distsiplinaarkaristuse vormistamise miinimumnõuded, millest vähemat rakendada ei saa. Kohus tutvunud kostja 14.02.2008 a käskkirja nr 64 Pp (edaspidi: käskkiri) süüteo kirjeldusega leiab, et see vastab TDVS § 11 lg 2 p 3 nõuetele s.t. et on piisavalt selge ja kontrollitav. Hageja on ise esitanud need asjaolud ka oma seletuskirjas tööandjale (t 8). b) Karistuse valik
12.TDVS § 8 (distsiplinaarkaristuse valik) lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskusega, selle toimepanemise asjaoludega ning töötaja eelneva käitumisega. Vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle TLS § 86 p 6-8 ettenähtud alustel on töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. seega tuleneb nimetatud sättest kohtu diskretsioon töövaidluse lahendamisel hinnata ise töölepingu lõpetamise otstarbekust ning kohus pole otsuse tegemisel seotud tööandja poolt töölepingu lõpetamise otsuses (korralduses, käskkirjas) toodud asjaolude ja põhjendustega. Kohus töövaidlust lahendava organina kontrollib ja hindab järgnevalt kas töötajale etteheidetava süüteo raskus, kirjeldus (faktilised asjaolud) ja eelnev käitumine võimaldavad ja kas on põhjendatud määrata käskkirjas nimetatud karistust. 5(9)
Hagejale määrati karistuseks TDVS § 3 p 4 nimetatud karistus – töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse § 86 p 8 alusel. Ametijuhend
13.Kohus tuvastas, et hagejat karistati tööl alkoholijoobes viibimise eest, millega ta rikkus jämedalt oma ametijuhendis sätestatud teenistuskohustusi. Kohus tuvastas, et süüteo toimepanemise ajal s.o. 29.01.2008 aastal töötas hageja vanempäästjana ning vanempäästja ametijuhendit tutvustati allkirja vastu alles 31.01.2008 aastal. Kohus leiab, et ametijuhendit allkirja vastu tutvustamise eesmärgiks on töötaja tutvustamine ametijuhendi sisuga, et töötaja teaks mida see ametijuhend endas sisaldab ehk millised on muuhulgas töötaja õigused ja kohustused. Töötajalt tutvumise kohta allkirja võtmine võimaldab kirjaliku taasesitamise kaudu tuvastada tutvumise aega ning töötaja on kohustatud juhinduma ametijuhendist alates tutvumise hetkest. Kohus tuvastas (kostja võttis õigeks), et hageja tutvus ametijuhendiga alles 31.01.2008 aastal seega 2 päeva pärast väidetava süüteo toimepanemist. Kohtu hinnangul asjaolu, et päästja ametijuhend, millega hageja oli tutvunud 00.00.0000 ja vanempäästja ametijuhendid on sama sisuga ei võimalda lugeda hagejat tutvustatuks mõlema ametijuhendiga. Seega pole kohtu hinnangul võimalik ega põhjendatud viidata karistuse määramisel dokumendile, mida pole töötajale tutvustatud ehk töötaja ei tea selle dokumendi sisu. Kohtu hinnangul on väär tööandja poolt hinnata jämedaks töökohustuste rikkumiseks tegu mis on kirjeldatud juhendis mida pole eelnevalt töötajale tutvustatud. Põhjendatud pole kostja esindaja seisukoht, et mõlemad juhendid on oma sisult identsed. See nn identsuse fakt selgub töötajale alles selle sisuga tutvumisel. Seda eeldada ei saa, sest mingil põhjusel on tööandja pidanud vajalikuks päästjale ja vanempäästjale vormistada erinevad ametijuhendid. Töösisekorraeeskirjad punkt 14.1, 14.3, 14.3.2, TLS § 48 lg 1 p 2
14.Kohus tutvunud käskkirjas fikseeritud hageja süüteo kirjeldusega ning töösisekorraeeskirja punkt 14.1 tekstiga, .../alkoholijoobes ja narkootiliste või toksiliste ainete tarbimise, Päästekeskuse territooriumile alkoholi, narkootiliste ja toksiliste ainete toomise/.... töösisekorraeeskirja süüteokirjeldusega, leiab, et need ei ole samastatavad teod. Kostja (tööandja) teeb ise töösisekorraeeskirjades selget vahet väljenditel: „tarbimine“ ja „toomine“ (vt p 14.1) ja „mõju all ilmumine ja viibimine“ (14.3.2). Kohus tutvunud käskkirjas fikseeritud hageja süüteo kirjeldusega ning töösisekorraeeskirja punkt 14.3 ja 14.3.2 tekstiga – töösisekorraeeskirja süüteokirjeldusega ..../ Töötajapoolseks jämedaks töökohustuste rikkumiseks, mille eest määratakse distsiplinaarkaristus teenistusest vabastamine või töölepingu lõpetamine, loetakse alljärgnev: p 14.3.2 alkoholijoobes, narkootiliste või toksiliste ainete mõju all tööle ilmumine või tööl viibimine, leiab, et sellel alusel ei saa hagejat süüteo kirjelduses esitatud teo eest karistada. Kohus tuvastas, et hageja viibis töökohal tööst vabal ajal. Töösisekorraeeskirjade p 14.3 pole ettenähtud võimalust lugeda tööst vabal ajal töökohal viibimist jämedaks töökohustuste rikkumiseks. Seda töösisekorraeeskirjade sätet ei saa laiendavalt tõlgendada, kuna töötaja karistamine tööandja poolt töölepingu ühepoolse lõpetamise näol on rangeim distsiplinaarkaristus, seetõttu on tegemist töötaja õiguste olulise riivega. Karistust määrates on oluline seda korrektselt põhjendada ja distsiplinaarvõimu omaval isikul tuleb määrata igakordselt nõuetekohane alus mis vastab süüteo kirjeldusele ehk hageja poolt toimepandud teo kirjeldusele ja keelatusele. Kohus leiab, et töötaja tegevust tööajal (töökohustuste täitmisel) ei saa võrdsustada ega hõlmata töötaja tegevusega tööst vabal ajal. Käesoleval juhul kohus ei tuvastanud kostja käskkirjas toodud hageja süüteo kirjeldusele vastava teo määratlust töösisekorraeeskirjades ega saa seetõttu seda lugeda ka jämedaks töökohustuse rikkumiseks. Hageja käitumist ei saa kvalifitseerida töösisekorraeeskirja punktide 14.1; 14.3 ja 14.3.2 alusel ning seega pole hageja toimepandud tegu jäme töökohustuste rikkumine ning selle eest ei otstarbekas määrata rangeimat distsiplinaarkaristust. 6(9)
Kohus leiab, et tööandja käskkirjas töötajale distsiplinaarkaristuse määramisel on viide TLS § 50 liiga üldsõnaline ning pole kontrollitav. Nimetatud norm sarnaselt TLS § 48 sisaldab mitut punkti, mis on kõik sisult erinevad. Korrektne oleks olnud süüteo kvalifitseerimisel viidata konkreetse normi punkti täpsusega. Kohus on seisukohal, et eelpool nimetatud alustel hagejale distsiplinaarkaristuse määramise protseduuri on rikutud. Karistuse määramisel peab tööandja kaaluma muuhulgas rikkumise raskust ja laadi ning vastavust kehtestatud korrale (ehk leidma õige aluse). TLS § 86 p 8 ja § 105 lg 2
15.Kohtu hinnangul on töötaja viibimine töökohal tööst vabal ajal alkoholijoobes taunitav, kuna on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, vastuolus päästeteenistujale esitatavate eetiliste nõuetega ning võib diskrediteerida päästeteenistujat või asutust. Kohus tuvastas kohtuistungil, et hagejat oli tutvustatud venekeelse eetikakoodeksiga. Kohtus pole tõendamist leidnud hageja esmaabi vajaduse fakt 29.01.2008 aastal. Samuti pole kostja esitanud ühtegi tõendit hagejal kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu kohta uue karistuse määramisel 14.02.2008 aastal ega kostjale tekkinud raske tagajärje kohta ega takistanud kostja tööd. Seega on kohus seisukohal, et töötaja viibimine tööst vabal ajal töökohal on kvalifitseeritav TLS § 86 lg 8, 105 lg 2 alusel kui vääritu tegu. Hageja süü teo toimepanemisel on tõendatud hageja enda kirjalike seletustega. Hageja on oma rikkumist tunnistanud, pole kunagi vastupidist väitnud. Kostja poolt oli võimaldatud isikul, kes ei täida töökohustusi (vabal päeval) viibida kostja territooriumil ja riietusruumis kus on muuhulgas ka töötajate isiklik vara. Kohus leiab, et tegemist on ka teatud mõttes tööandjapoolse kontrollimatusega, tööandja peaks suutma selliseid olukordi vältida. Kohus leiab, et hageja toimepandud süütegu ei ole jäme töökohustuste rikkumine - tegemist ei ole ühegi töösisekorraeeskirjade punktis 14.3 nimetatud teo tunnustele vastava teoga ehk jämeda töökohustuse rikkumisega, mille eest saaks tööandja määrata raskeima distsiplinaarkaristuse töölepingu lõpetamise näol. Karistuse määramisel peab distsiplinaarvõimu omav isik kaaluma ka töötaja eelnevat käitumist selles asutuses ja olukorda milles see toimepandi. Kohus tuvastas, et isik töötas päästjana pikemat aega alates 14.06.1992 aastast ning 14.02.2008 aastal distsiplinaarkaristuse määramisel puudus hagejal kehtiv distsiplinaarkaristus. Hageja rikkumine ei toonud kaasa kostjale rasket tagajärge ega takistanud kostja tööd. Lisaks selgitas kostja esindaja kohtuistungil, et hilisemalt samade rikkumiste korral on kostja ees vabandades määratud teistele töötajatele kergem karistus. Hageja pole oma tegu kunagi eitanud. Kohus on seisukohal, et töötajaid tuleb sarnastes olukordades kohelda võrdselt. Kuid see pole selline kostjapoolne minetus, mis tooks kaasa töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise. Kohus tuvastas, et tööandja on rikkunud distsiplinaarkaristust hagejale määrates karistuse määramise aluseid: viidanud alusdokumendile, mida pole hagejale nõuetekohaselt tutvustatud, viidanud alustele, mis ei vasta hageja süüteo kirjeldusele, mistõttu pole tegemist jämeda töökohustuste rikkumisega. Kohus arvestades kõiki asjaolusid leiab, et määratud on ebaproportsionaalselt range karistus, mis pole nendel asjaoludel otstarbekas. Käskkirja kontrollimisel, jääb teiste aluste kõrval kehtima ainult TLS § 86 p 8 ja § 105 lg 2. Nimetatud sätted ei muuda kirjeldatud rikkumist automaatselt jämedaks töökohustuste rikkumiseks.
16.Kohus märgib, et distsiplinaarkaristuse valiku üle otsustamisel peab tööandja arvestama töötaja üleastumise raskust, selle toimepanemise asjaolusid ja töötaja varasemat tööd selles asutuses, samuti töötaja üldist suhtumist oma tööülesannetesse (TDVS § 8). Eelpool toodut arvestades leiab kohus, et hagejale määratud karistus ei vasta süüteo raskusele, hageja rikkumine ei toonud kaasa raskeid tagajärgi, töötajal pole kehtivat distsiplinaarkaristust, tegemist pole jämeda töökohustuste rikkumisega, Kohus leiab, et kostja poolt esmakordse vääritu 7(9)
teo eest määratud raskeim distsiplinaarkaristus - töölepingu lõpetamine - on kohtu hinnangul nimetatud asjaoludel ebaproportsionaalselt range karistus. TDVS § 23 lg 2 sätestab, et kohus tühistab määratud karistuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Kui töötajale on karistusena määratud töölepingu lõpetamine, siis juhindub kohus ka töölepingu seaduse § 144. Kohtul on õigus hinnata süüteo asjaolusid töölepingu lõpetamisel vääritu teo toimepanemise tõttu, samuti töölepingu lõpetamise otstarbekust. Kohus võib töötaja tööle ennistada ka juhul, kui töötaja süütegu on tõendatud, kuid kohus leiab, et töölepingu lõpetamine on liiga range karistus või töölepingu lõpetamine tuvastatud asjaoludel ei olnud otstarbekohane. Ka Riigikohus leiab, et töötaja üleastumise raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema suhtumine oma käitumisse ja selle tagajärgedesse. Üleastumise toimepanemise asjaoludena tuleb samuti arvestada olukorda, milles see toime pandi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-02). Arvestades asjaolu, et töötaja süü oli tuvastatud, hageja tegu on taunitav, samas töötaja on töötanud selles asutuses alates 1992 aastast ehk pikema aja jooksul, kehtiv distsiplinaarkaristus käesoleva karistuse määramise ajal puudus, hageja süütegu rasket tagajärge tööandjale kaasa ei toonud rakendab kohus TLS § 144 lg 2 ja ennistab töötaja tööle ilma õiguseta nõuda hüvitist sunnitud töölt eemal oleku aja eest keskmise palga ulatuses.
17.Eelpool nimetatud põhjustel on A.K määratud distsiplinaarkaristus ebaseaduslik, määratud distsiplinaarkaristus tuleb tühistada ning töötaja tööle ennistada. Arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid (töötaja oli töökohustusi rikkunud, kuid süütegu ei saa vaadelda jämeda töökohustuse rikkumisena) ja TLS § 144 sätestatut, ennistab kohus hageja tööle ilma sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga hüvitamiseta.
18.Kohtuotsus hageja tööle ennistamiseks kuulub viivitatule täitmisele ITLS § 27 lg 1 p 2.
19.Õigluse ja selguse huvides peab kohus vajalikuks lühidalt märkida, et hageja tööraamatusse tehtud töösuhte lõpetamise kanne on väär (t 17-19, tööraamatu lk 7 osa 4). Lisaks käesoleva olukorra tekitas paljuski tööandja enda käitumine - nimelt ebaselge kohustuste täitmine (väidetav käskkirja varasem tutvustamine), asutuses käsuliini puudulikus, osakondade vahelise koostöö puudumine (käskkirjaga tutvustati hagejat ühel päeval 16.02.08, hageja lubati vahepeal vaatamata kõigele tööle 17.02.08 vt TVK t 33-38, personaliosakond vormistas töölepingu lõpetamise teisel päeval 18.02.08 vt TVK t 32). Juhul, kui kohus ei oleks hagejat tööle ennistanud, lubati 17.02.2008 a kostja juurde tööle sisuliselt võõras isik (hageja) (t 20-23). V Tõendid
20.Kohus on käesoleva otsuse tegemisel hinnanud järgmiseid tõendeid: Tööleping (t 54-56), tööraamatu väljavõte ( t 17-19, TVK t 4-6), käskkiri (t 7, TVK t 7), seletuskiri (t 8, TVK 26-27), eetikakoodeks (t 13-16, TVK 28-31), ametijuhend 2 (t 10-12, TVK t 40-42), töösisekorraeeskiri (t TVK t 14-25), ametijuhend 1. (t 57-59). VI Menetluskulud
21.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esitas oma menetluskulude hüvitamiseks taotluse välja mõista need kostjalt. Kostja menetluskulude välja mõistmist ei taotlenud.
8(9)
Käesolevas tsiviilasjas TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldamise tõttu kannab hageja menetluskulud kostja.
Kohtunik:
Fred Fisker
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2009.a kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:
RESOLUTSIOON
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 1. juuni 2009 otsus osas, millega jäeti rahuldamata A K nõue sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmiseks ning saata selles osas asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta Viru Maakohtu 1. juuni 2009 otsus muutmata.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtule võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.