(Õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus Tsiviilasja number
Harju Maakohus 2-08-89391
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
15.05.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Liili Lauri
Kohtuasi
MEH hagi AS K vastu töövaidluses
Menetlusosalised
Hageja: MEH, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: Valentina T Kostja: AS K registrikood XXX, asukoht XXX Kostja seaduslik esindaja: Villem V , isikukood XXX ,XXX Hagi rahuldada. Tunnistada AS K 17.11.2008 käskkiri ebaseaduslikuks. Tunnistada AS K 15.01.2009 käskkiri ebaseaduslikuks. Tunnistada MEH ja As K vaheline 28.09.2007 töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja 7 järgi ebaseaduslikuks. Ennistada töötaja tööle AS - K tegevjuhi ametikohale alates 15.01.2009 ja välja mõista kostjalt keskmine palk seoses töölt sunnitud puudumisega alates 15.01.2009 kuni 15.05.2009, kokku 147 340 krooni.
Resolutsioon
Menetluskulud. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Esitatud hagiavalduse kohaselt töötas hageja AS – K tegevjuhina alates 28.09.2007, kuupalgaga 37 602 krooni. Terve kontsern on raskes majanduslikus olukorras, Austria omanik püüdis kontserni maha müüa.14.11.2008 teavitas kostja esindaja, et hagejat on karistatud distsipliini rikkumise eest ja töösuhe on lõpetatud p 7 alusel. Hageja palub tunnistada 17.11.2008 käskkiri ebaseaduslikuks, tunnistada kostja 15.01.2009 käskkiri ebaseaduslikuks, tunnistada 28.09.2007 töölepingu nr 303 lõpetamine p 6, 7 järgi ebaseaduslikuks, ennistada töötaja tööle kostja äriühingusse tegevjuhi ametikohale alates 15.01.2009 ja välja mõista kostjalt rahaline hüvitis seoses töölt sunnitud puudumisega alates 15.01.2009. Kostja seisukohad. Kostja AS K leidis, et otstarbekuse põhimõttest lähtudes on mõistlik hagi õigeks võtta ja tunnistab kõiki hageja nõudeid. Kostja on seisukohal, et hageja keskmine päevapalk on 36 835 krooni ning see tuleb kostjalt välja mõista. Kostja palub, et kohus teeks asjas õigusvõtul põhineva lahendi, kuivõrd sunnitud töölt puudumise aja eest arvestatav hüvitis suureneb iga päevaga. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole asjaolu, üle, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping 28.09.2007 ning hageja täitis tegevjuhi ülesandeid. Käskkirjaga 09.12.2008 karistati hagejat töölepingu lõpetamisega punkt 6 alusel, käskkirjaga 15.01.2009 karistati hagejat distsiplinaarkorras punkt 6 ja 7 alusel. lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja(te) õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Kostja on kohtule esitanud 05.05.2009 avalduse, milles tunnistab kõik tema vastu hageja poolt esitatud nõudeid. Hageja ei ole kostja poolt esile toodud keskmise palga arvutust ega suurust vaidlustanud, mistõttu lähtub kohus kostja avalduses esile toodud palga suurusest ja kostjalt tuleb rahaline hüvitis seoses töölt sunnitud puudumisega välja mõista
alates 15.01.2009 arvestusega 36 835 krooni keskmine kuutasu. Kuivõrd töösuhte lõpetamine toimus 15.01.2009, tuleb kohtu hinnangul välja mõista nelja kuu eest hüvitis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 15.05.2009, kokku 36 835 krooni. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud., lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kohus kohaldab tööandja vastutus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest on sätestatud TLS §s 117, esimese lõike kohaselt on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja on loobunud tööle ennistamise nõudest ning esitanud hüvitise nõude kuue kuu ulatuses. Töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise põhjuseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. (ITLS § 28 lg 1). Vastavalt TLS § 144 vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ei hageja töökohustuse rikkumine TLS § 86 p 6 mõttes ja puudub alus TLS § 86 p 7 kohaldamiseks. TLS § 103 lg 2 sätestab, et tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuse rikkumise eest. Menetluskulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja on palunud menetluskulude määratlemisel arvestada ja lähtuda TsMS § - st 168 lg 6, mille kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ja TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osalsielt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks tehti otsus oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane. Hageja algatas hagimenetluse pärast kompromissi läbirääkimisi, mis kahjuks hageja väga ebamõistlikult suure kompromissi hüvitise nõudmise tõttu kompromissi sõlmimiseni ei jõudnud, seega kostja oli juba eelmenetluses hagi õigeks võtnud ning käitunud heas usus. Kohtu hinnnagul tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § -st 168 lg 6, hageja ei ole
kohtule esitanud põhjnedusi, et kostja oma käitumisega on andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja väidetel on nad pidanud läbirääkimisi, hageja ei ole seda väidet kummutanud. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.