TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

2-09-9729 Määrus saata ühtlasi asjast puudutatud isikutele. Asjaolud 09.03.2009.a. esitas Mustjala vald Vallavalitsuse kaudu maakohtule avalduse A.K. suhtes kohaldatud ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega hoolduse tähtaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt on A.K. paigutatud Saare Maakohtu 26.06.2003.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-1-169/03 ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hooldamisele Koluvere Hooldekodusse. A.K. hooldamise tähtaegu on kohus pikendanud järgmiselt: 1) tsiviilasjas nr 2-1-154/04 otsusega kuni 28. juunini 2005.a. 2) tsiviilasjas nr 2-1-157/05 otsusega kuni 28.06.2006.a. 3) tsiviilasjas nr 2-06-11107 määrusega kuni 01.06.2009.a. Tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 3 ja lähtudes Koluvere Hooldekodu 07.01.2009.a. kirjast nr 2-11/5 Hoolekandeteenuse lõppemine ja aluseks võttes Koluvere Hooldekodu psühhiaatri Peep Kase poolt koostatud A.K. psüühilise seisundi iseloomustust taotleb Mustjala vald Vallavalitsuse kaudu A.K. hooldusteenusel viibimise tähtaja pikendamist Koluvere Hooldekodus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

A.K. tema ärakuulamisel Koluvere Hooldekodus avaldas arvamust, et ta saab aru sellest, miks ta peab olema hooldekodus, kuid soovis lühemat hooldekodus viibimise tähtaega. Eestkostja A.K. ei ole kohtule oma seisukohta esitanud. Koluvere Hooldekodu psühhiaater Peep Kase arvamuse kohaselt, on A.K. avaldanud, et tal esinevad kuulmispetted, kus teda kästakse põletada ja tappa. Kohati muutub agressiivseks ja tõrksaks, on löönud kaashoolealuseid. 26.04.2008.a. lõhkus tuletõrje klaasi ja käis hulkumas. Koluvere Hooldekodu psühhiaatri Peep Kase ja hooldekodu juhi Tiia Topperi arvamuse kohaselt ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid A.K. paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hoolduse teenusele ja ta vajab hoolduse jätkamist nimetatud teenusel /t.l 3, 4/. Mustjala Vallvalitsus palub pikendada A.K. hooldusteenusel viibimist Koluvere Hooldekodus /t.l 2/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhiseaduse (PS) § 20 lg 1 sätestab igaühe õiguse vabadusele, mille võib sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ära võtta üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Seda võib muu hulgas teha ka vaimuhaige kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik (PS § 20 lg 2 p 5). TsMS § 533 lg 1 pst 1 tulenevalt menetleb kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise hagita menetluses psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamist. Vastavalt TsMS § 5391 lg-le 1 kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele kohaldatakse vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. Seega on isiku tema tahte vastaselt kinnisesse asutusse paigutamine TsMS 54. peatükis sätestatud korras vabaduse võtmine PS § 20 tähenduses. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 19 lg 1 p-des 1-3. Selle sätte kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (SHS § 19 lg 1 p 1); 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringselt erihooldusteenust saama (SHS § 19 lg 1 p 2) ja

2-09-9729 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik (SHS § 19 lg 1 p 3). Nimetatud asjaolud peavad esinema üheaegselt. Isiku nõusolekuta paigutamine hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldust saama on tulenevalt TsMS § 533 käsitatav isiku kinnisesse asutusse paigutamisena, kuna SHS § 19 lg 4 järgi isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui SHS ei tulene teisiti. SHS § 19 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Asjas teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt, esineb A.K.l intellekti peetus mõõduka vaimse alaarenguga koos käitumishäirega F71.1. Olemasoleva informatsiooni alusel ei ole tema puhul ära langenud ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega hooldamisteenuse vajadus. Temal esinev raske psüühikahäire piirab kestvalt tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, ta võib olla ohtlik iseendale ja ümbritsevatele ning ta vajab seetõttu jätkuvalt erihooldekodus ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega teenusel hoidmist kuni kolm aastat, või vajaduse äralangemiseni. Tema puhul ei ole käesolevalt võimalik tagada toimetulekut teiste sotsiaalteenustega /t.l 14-15/. Seega esineb SHS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud esimene eeldus, mis annab aluse isiku nõusolekuta paigutamiseks hoolekandeasutusse ja järelikult ka seal hoidmiseks tema tahte vastaselt. Antud asjas esineb ka SHS § 19 lg 1 p-s 2 sätestatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldus, s.t isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringselt erihooldusteenust saama. Asjas esineb ka SHS § 19 lg 1 p-s 3 sätestatud kolmas eeldus avalduse rahuldamiseks, kuna muude abinõude kasutamine A.K. suhtes ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et A.K. vajab jätkuvalt tugevdatud järelvalvega hooldust, kuna raske psüühikahäire takistab tal oma tegusid juhtida ja aru saada nende tähendusest. Oma tervislikust seisundist tulenevalt võib ta osutuda ohtlikuks nii endale kui teistele ja muude abinõude kasutamine ei ole A.K. suhtes võimalik. Seetõttu on tema jätmine kinnisesse hooldusasutusse, Koluvere Hooldekodusse, põhjendatud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et A.K. kinnisesse asutusse paigutamise eeldused ei ole käesolevaks ajaks ära langenud ja põhjendatud on tema kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine üheks aastaks s.o alates 01. juunist 2009.a. kuni 01. juunini 2010.a. TsMS § 541 lg 4 kohaselt võib kohus tunnistada määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega isikule endale või tema esindajale või tema eestkostjale või edastamisega tema elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.