AS Kohtla-Järve Soojus (registrikood: 10160791; asukoht: Kohtla-Järve X 1) hagi Tatjana Pavlova (isikukood: XXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXXX) vastu 4686.88 krooni väljamõistmiseks ning Tatjana Pavlova, Jevgeni Golubevi (isikukood: XXXXXXXXX; elukoht: XX X X), Kira Kruglova (isikukood:
XXXXXXX
elukoht
XXXXXXXX)
ja Larissa Golubeva (isikukood: XXXXXXXX elukoht: XXXXXXXXX) vastu 7725.05 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5397.48 krooni
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10.11.2008. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tatjana Pavlova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. aprill 2009. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant Tatjana Pavlova Vastustaja AS Kohtla-Järve Soojus, esindaja Silver Peepmaa Vastustaja Jevgeni Golubev Vastustaja Kira Kruglova Vastustaja Larissa Golubeva Kolmas isik OÜ Ahtme Maja
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 10.11.2008. a otsus muutmata.
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Tatjana Pavlova, Jevgeni Golubev ́i, Kira Kruglova ja Larissa Golubeva kanda. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tatjana Pavlova kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Kohtla-Järve Soojus esitas 27.03.2007 maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus välja mõista Tatjana Pavlovalt võlgnevuse 4686.88 krooni. Viru Maakohtu 11.05.2007 määrusega anti maksekäsu kiiremenetluse esemeks olev nõue T. Pavlova vastu üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.05.2007 esitas AS Kohtla-Järve Soojus maakohtule hagiavalduse T. Pavlova vastu võlgnevuse 4686.88 krooni väljamõistmiseks. 01.07.2008 esitas hageja kohtule taotluse kaasata kaaskostjatena menetlusse Jevgeni Golubev, Kira Kruglova ja Larissa Golubeva. 30.07.2008 määrusega kohus rahuldas taotluse. Hageja taotles 01.07.2008 esitatud hagiavalduses T. Pavlovalt, J. Golubevilt, K. Kruglovalt ja L. Golubevalt solidaarselt 7725.05 krooni väljamõistmist hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Ahtme Maja 23.09.2002 soojuse ostumüügilepingu nr 2845, mille alusel müüb hageja soojusenergiat ka elumajale Kohtla-Järvel X 10, kus asuvad reaalosana kostjate korteriomandid. OÜ Ahtme Maja on lepingu sõlmimisel tegutsenud korteriomanike nimel ja huvides. 22.05.2007 esitas hageja maakohtule hagiavalduse T. Pavlova vastu 4686.88 krooni väljamõistmiseks. Nõue sisaldas ajavahemikul 01.04.2005 kuni 02.02.2007 X 10 korteriomanike poolt tarbitud soojusenergia eest esitatud
arveid. Seisuga 30.06.2008 moodustas selle perioodi võlgnevuse jääk 974.50 krooni, samas oli ajavahemikul 02.03.2007 kuni 05.05.2008 X 10 korteriomanike poolt tarbitud soojusenergia eest esitatud arvete tasumata jätmisel tekkinud võlgnevus 6750.55 krooni. Kokku võlgnesid X 10 korteriomanikud 30.06.2007 seisuga perioodil 01.04.2005 kuni 05.05.2008 tarbitud soojusenergia eest väljastatud arvete alusel 7725.05 krooni. Kuna korteriomanikud ei suuda kokkuleppele jõuda, kes reaalselt on soojusenergia eest tasumata jätnud, oli hageja arvates otstarbekas kaasata menetluses kolmandate isikutena osalevad korteriomanikud kaaskostjatena, et kõikidelt korteriomanikelt solidaarvõlgnikena võlgnevus sisse nõuda. Hageja leidis, et kaugkütteseaduse (KKütS) §-de 2; 6; 8; 10 ja 11 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud tagama soojuse üleandmise soojuse ostjale soojusvõrgu ja tarbijapaigaldise liitumispunktis. Müüdud soojuse koguste majasisene jaotamine korteriomanike vahel ei ole kaugkütteseaduse kohaselt võrguettevõtja kohustus. Kostjad on solidaarvõlgnikud, kuna korteriomanikud ei edasta hagejale andmeid reaalselt tarbitud soojuse koguste kohta, mistõttu osavastutuse kohaldamine nende suhtes on välistatud. 21.10.2008 kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet 5397.48 kroonini. Hageja esindaja seletuse kohaselt on võlgnevus jäänud ainult perioodi märts 2007 – mai 2008 osas, varasema perioodi osas on võlgnevus tasutud.
2.Kostja T. Pavlova hagi ei tunnistanud, leides, et on temale esitatud arved tasunud ning keskkütte eest ei ole vastavalt arvetele tasunud korteriomanikud J. Golubev, L. Golubeva ja K. Kruglova. T. Pavlova korteris nr 1 olid 2006. a kütteperioodi alguseks radiaatorid ära lõigatud ja torud isoleeritud, saades selleks eelnevalt loa Kohtla-Järve Linnavalitsusest ning omades X 10 elumaja keskküttesüsteemi koormuse muutuse ja pinna jääkkütte arvestust korteri nr 1 täieliku keskküttest väljalülitamise korral. Korterites nr 2, 3 ja 4 on radiaatorid ära lõigatud osaliselt. Arvestuse koopia esitas kostja OÜ-le Ahtme Maja. Pärast seda käis OÜ Ahtme Maja komisjon kaks korda kostja korteris ja veendus, et radiaatorid on ära lõigatud ning torud isoleeritud. Sellest alates tasub korter nr 1 vastavalt arvestusele 2,1 m2 kütte eest. Ajavahemikus 2006 detsembrist kuni 2007 jaanuarini esitas OÜ Ahtme maja arved 2,1 m2 köetava pinna eest, kuid alates 2007 veebruarist kuni käesoleva ajani põhjendamatult 51,2 m2 köetava pinna eest. Kostja T. Pavlova toetas kostja L. Golubeva seisukohta selles, et korteriomanikena ei ole nad solidaarvõlgnikud. Kostjad J. Golubev ja L. Golubeva hagi ei tunnistanud, leides, et nemad on hagetava perioodi eest arved tasunud, samuti ei ole hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingut, mille kohaselt kostjad vastutavad solidaarselt. Kuni 2004 septembrini esitas hageja ise kõigile korteriomanikele eraldi arved, kuid alates 2004 septembrist hakkas ilma kostjatega kokku leppimata esitama elamule ühisarveid. L. Golubeva ja J. Golubev ei nõustu sellega, et korter nr 1 maksab ainult 2 m2 kütmise eest. Kostja K. Kruglova nõustus 21.10.2008 kohtuistungil tasuma eelmise korteriomaniku võla summas 1700 krooni.
3.Kolmanda isiku OÜ Ahtme Maja seadusliku esindaja Veera Leonova seletuse kohaselt teostab OÜ Ahtme Maja vastavalt korteriomanike avaldustele soojusarvestuse jaotusteenust. Hageja saadab X 10 elamu tarbitud soojusenergia eest üldise arve ning OÜ Ahtme Maja raamatupidamine jagab arve korterite peale. Maksmisele kuuluv summa jagatakse maja kogupindalaga, millest kujuneb tariif, kui palju maksis ühe ruutmeetri kütmine. Saadud tariif korrutatakse iga korteri köetava pindalaga.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 10.11.2008 otsusega hagi ning mõistis välja T. Pavlovalt, J. Golubevilt, K. Kruglovalt ja L. Golubevalt solidaarselt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks võlgnevuse summas 5397.48 krooni. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sh vajalikud kohtuvälised kulud, jättis kohus kostjate kanda. Otsuse kohaselt moodustub hageja seisuga 20.10.2008 esitatud arvestuse järgi X 10 korteriomanike võlgnevus soojusenergia eest 5397.48 krooni arvete nr 542154, 02.03.2007; 555649, 04.02.2008; 557166, 04.03.2008 ja 559242, 02.04.2008 osalisest tasumata jätmisest. Arved on adresseeritud OÜ-le Ahtme Maja Kohtla-Järve Jaaniku 2. Asjas ei ole vaidlust, et hageja on kaugkütteseaduse tähenduses võrguettevõtjaks, et X 10 elumaja, kus asuvad kostjate korteriomandid, on ühendatud hageja soojusvõrguga, et hageja on perioodil märts 2007 – mai 2008 X 10 elumaja soojusenergiaga varustanud, samuti ei vaidlusta kostjad hageja poolt X 10 elumaja soojusvarustamise kohta esitatud arvetes näidatud tasumisele kuuluvate summade õigsust. Poolte vahel on sisuliselt vaidlus selles, kas kostjad vastutavad võlgnevuse jäägi 5397.48 krooni eest solidaarselt või tuleks hagejal käsitada kostjaid osavõlgnikena, kellelt saab nõuda kohustuse täitmist ainult konkreetsele võlgnikule langevas osas (VÕS § 63). Kohus leidis, viidates ka Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 3-2-1-111-04, et hageja ja kostjate vahelised lepingulised suhted X 10 elumaja soojusenergiaga varustamiseks tulenevad hageja ja OÜ Ahtme Maja vahel 23.09.2002 sõlmitud koostöölepingust nr 2845 ja selle lisadest. Koostöölepingu nr 2845 sõlmimisel on OÜ Ahtme Maja tegutsenud X 10 korteriomandite valitsejana vastavalt korteriomandiseaduse § 21 lg 2 p 1. 13.05.2004 ülesütlemisavaldusega ütles hageja koostöölepingu nr 2845 lisa 1 üldtingimuste punktid 2.7, 4.9, 4.11 ja 6.1 alates 31.08.2004 üles. Alates 01.09.2004 ostetud soojuse eest esitab hageja nõuetekohase makseteatise ainult soojuse ostjale (nn ühisarve) ja ei jaota müüdud soojuse kogust enam hoone korteriomanike vahel. Ülesütlemisavalduses on viidatud KKütS §-dele 2; 6; 8; 10 ja 11, mille kohaselt on võrguettevõtja kohustatud tagama soojuse üle andmise soojuse ostjale soojusvõrkude ja tarbijapaigaldise liitumispunktis. Müüdud soojuse koguste majasisene jaotamine korteriomanike vahel ei ole kaugkütteseaduse kohaselt võrguettevõtja kohustus. Nimetatud teenuse osutamine on reguleeritud võlaõigusseaduse ja poolte kokkuleppega. Kostjad ei ole vaidlustanud, et hageja esitatud soojusarvete jaotamist kostjatele korterite kaupa on alates 01.09.2004 teostanud OÜ Ahtme Maja, kuid kostjate seletustest võib järeldada, et kostjad ei ole OÜ Ahtme Maja tegevusega jaotusteenuse osutamisel rahul ja soovivad, et soojusarvestust iga korteriomandi kohta peaks edaspidigi hageja. OÜ Ahtme Maja selgituste kohaselt on soojusenergia jaotusteenust teostatud vastavalt korteriomanike avaldustele ja otsustele. OÜ Ahtme Maja arvestuse kohaselt võlgneb seisuga 30.09.2008 soojuse eest hagejale K. Kruglova 2000 krooni ja T. Pavlova 3884.03 krooni, J. Golubevil ja L. Golubeval võlgnevus puudub. Seega OÜ Ahtme Maja arvestuse kohaselt oli korteriomanike võlgnevus soojusenergia eest 30.09.2008 seisuga 5884.03 krooni. Kohus leidis, et kostjate omavahelist võlgnevuse arvestust, samuti OÜ Ahtme Maja andmeid ei saa kostjate võlgnevuse kvalifitseerimisel hageja ees osavõlgnevusena arvesse võtta, vaid selliste arvestuste puhul on tegemist solidaarvõlgnike omavaheliste suhetega VÕS § 69 alusel. Vastavalt 13.05.2004 ülesütlemisavaldusele loobus hageja alates 31.08.2004 müüdud soojuse koguste majasisesest jaotamisest korteriomanike vahel, kuna vastavalt seadusele ei ole see enam võrguettevõtja kohustuseks. Seega alates 01.09.2004 tuleb kostjaid kui X 10
korteriomanikke käsitleda suhetes hagejaga kui solidaarvõlgnikke. VÕS §-de 65 lg 1; 76 lg 1 ja 108 lg 1 kohaselt saab hageja nõuda kostjate kui solidaarvõlgnike võlgnevuse tasumist ka kõigilt võlgnikelt ühiselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole tähtsust kostjate esitatud vastuväidetel ja tõenditel, et kostjate omavahelise arvestuse või OÜ Ahtme Maja koostatud makseteatiste alusel ei ole või vastupidi on üks või teine kostja soojuse eest võlgu või on kostja või OÜ Ahtme Maja arvestus ebaõige või on üks või teine kostja jätnud temal OÜ Ahtme Maja makseteatise järgi tasumisele kuuluva osa osaliselt või tervikuna tasumata. Sellekohased vaidlused kui solidaarvõlgnike sisesuhtesse kuuluvad küsimused tuleb solidaarvõlgnikel ja OÜ-l Ahtme Maja lahendada omavahel, kostjate suhtesse hagejaga need ei puutu.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.T. Pavlova taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada AS Kohtla-Järve Soojus nõue apellandilt võlgnevuse sissenõudmiseks summas 5397.48 krooni ebaseaduslikuks ja jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus valesti kohaldanud VÕS § 69 normi. Apellant ei saa kanda solidaarset vastutust OÜ Ahtme Maja ees, kuna nende vahel puudub leping, mis näeb ette solidaarse vastutuse. Apellandi ja OÜ Ahtme Maja vahel on 31.08.2004 sõlmitud koostööleping nr 2845, mis näeb ette X 10 korteri 1 individuaalse teenindamise. OÜ Ahtme Maja keeldus ühepoolselt ja seadusevastaselt täitmast lepingu nr 2845 lisa 1 punkte 2.7, 4.9, 4.11 ja 6.1. OÜ Ahtme Maja on apellandi suhtes seadusevastaselt rakendanud solidaarse vastutuse põhimõtet, ühendades maja kõik elanikud ühtsesse võrgulülitusse. See, et AS Kohtla-Järve Soojus esitab OÜ-le Ahtme Maja X 10 majale ühtse arve, raamatupidamine aga, rikkudes lepingut nr 2845, ei jaota esitatud arvet igale korterile eraldi, ei tähenda kõigi elanike solidaarset vastutust soojuse eest tekkinud võlgnevuse eest. Võlg on tekkinud konkreetsete elanike süül, kes peavadki selle hüvitama. Tekkinud vaidluse peab lahendama VÕS § 63 lg 1 alusel.
6.J. Golubev ja L. Golubeva vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on võlgnevuse tekkimises süüdi apellant, sest just tema kõrvaldas oma korterist ilma teiste elamu korteriomanike kooskõlastuseta osaliselt keskkütte elemendid ja seetõttu arvab, et elamut teenindav ettevõte on talle kütet valesti arvestanud. Elamusse tarnitud soojusenergia maksumuse jagamist teostas elamu valitseja funktsioone täitev OÜ Ahtme Maja elamu korteriomanike otsuste alusel. Elamu korteriomanike otsuseid elamusse tarnitava soojusenergia jaotuse kohta ei ole apellant vaidlustanud.
7.OÜ Ahtme Maja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt mõisteti kohtuotsusega kostjatelt hagi välja hageja AS Kohtla-Järve Soojus, mitte OÜ Ahtme Maja kasuks. Kohtuotsuses ei ole kirjas, et kostjad peavad kandma solidaarvastutust OÜ Ahtme Maja ees. Arusaamatu on apellandi viide 31.08.2004 sõlmitud lepingule nr 2845. Nimetatud kuupäeval ei ole apellandi ja kolmanda isiku vahel antud sisuga lepingut sõlmitud, samuti ei ole apellant kohtule nimetatud lepingut esitanud ega sellele viidanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
kohaselt tuleb kõik tõendid esitada esimese astme kohtus. Teise astme kohtus võib esitada uue tõendi ainult siis, kui selle tõendi esitamine oli esimese astme kohtus võimatu. Seetõttu ei ole apellandi antud väide asjakohane. Arusaamatuks jääb apellandi viide, et OÜ Ahtme Maja keeldus ühepoolselt ja seadusevastaselt täitmast lepingu nr 2845 lisa 1 punkte 2.7, 4.9, ja 6.1. Nende lepingupunktidega ei ole OÜ-le Ahtme Maja pandud ühtegi kohustust, seetõttu ei saa OÜ Ahtme Maja neid punkte ka rikkuda. OÜ Ahtme Maja ei ole apellandi suhtes rakendanud solidaarse vastutuse põhimõtet, ühendades maja kõik elanikud ühtsesse võrku. Alates 01.09.2004 ostetud soojusenergia eest esitas hageja ühisarve ning kolmas isik teostas soojusenergia jaotusteenust elamu korteriomanike avalduste ja otsuste kohaselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda käesolevas otsuses maakohtu põhjendusi.
9.Apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 69, ei ole asjakohane. VÕS § 69 reguleerib solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid ning käesoleva otsusega ei lahendanud maakohus võlgnike vahel võla jagunemist, vaid rahuldas hageja nõude kostjate kui solidaarvõlgnike vastu. Omavahelises suhtes kehtivad korteriomanike vahel KOS § 13 ja AÕS § 75 ning VÕS § 69. Maakohus on õigesti põhjendanud, miks kostjad on hageja suhtes solidaarselt vastutavad VÕS § 65 alusel. Asjas ei ole vaidlust, et alates 01.09.2004 esitas hageja X 10 elamus tarbitud soojuse eest ühisarve OÜ-le Ahtme Maja, kes jaotas arve korteriomanike vahel. Apellandi väide, et kostjad on hageja suhtes osavõlgnikud ning kohaldamisele kuulub VÕS § 63, ei ole õige. Apellant ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis VÕS § 68 lg 1 alusel välistaksid tema vastutuse rikkumise eest, seega vastutab apellant solidaarselt teiste kostjatega. Teised kostjad apellatsioonkaebust esitanud ei ole, seega on nende suhtes maakohtu otsus jõustunud võlgnevuse väljamõistmises.
10.Apellandi väited selle kohta, et OÜ Ahtme Maja on apellandiga sõlmitud lepingut rikkunud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Kui apellant on OÜ-ga Ahtme Maja sõlminud kehtivalt kokkulepped soojuse eest tasumiseks, siis saavad kokkuleppest õiguslikud tagajärjed tuleneda selle lepingu osalistele.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.