TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-7190 haigus halvenes ning tema käitumine ametiasutustes, sotsiaalkorteris ja mujal muutus agressiivseks, enda sõnul kuulis ta hääli. Taru Maakohtu Tartu kohtumaja 11.02.2009.a määrusega on Kxxxxx Rxxxxxx suhtes kohaldatud esialgset õiguskaitset ja ta on paigutatud tahtest olenematule ravile. Tahtest olenematut ravi on pikendatud kuni 20.02.2009.a. Tahetest olenematu ravi kohaldamise määrusest nähtub, et Kxxxxx Rxxxxx hospitaliseeriti kiirabi poolt, sest oli valla sotisaalosakonnas muutunud ägedaks, lubas kõiki maha lasta, karjus ja ähvardas. Kodus võtab ravimeid ebaregulaarselt. Sotsiaalkorteris, kus elab, on tal konfliktid kaaselanikega. Ravi vajadusest sisuliselt aru ei saanud. Kxxxxx rxxxxxxxx kuulub vallasvara xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille omamisest ja edspidistest toimingutest puudub tal arusaamine. Vajalik on teostada majaümbruse maa erastamistoimingud, milleks on samuti vajalik eestkostja abi. Avaldaja leidis, et Kxxxxx Rxxxxxx õigused ja huvid vajavad kaitset ja talle tuleb määrata eestkostja. Võimalikku eestkostja isikut avaldaja nimetada ei osanud. Kohus määras Kxxxxx Rxxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 17.03.2009.a Kxxxxx Rxxxxxx ärakuulamise, mille käigus selgus, et Kxxxxx Rxxxxx oli haigusteadlik ja kinnitas, et võtab tulevikus ravimeid. Ärakuulamisel tõi avaldaja ta otse Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus, kust ta oli välja kirjutatud ravi lõppemise tõttu. Igapäevase elukorraldusega paistis kursis olema: oma sissetulekute ja võimalike väljaminekutega. Selgeid vastuseid ei osanud anda oma varalise seisu kohta- kas talle kuulub kinnis- või vallasvara, mil moel selle omanikuks sai jne ning samuti tal väidetavalt oleva võla osas. Oli nõus, et seatakse tema üle eestkoste, kuid tütart eeskostjaks ei soovinud. Leidis, et abi võiks saada pigem vallalt. Kohus kuulas istungil ära avaldaja, kes jäi avalduse juurde. Samuti korraldas kohus Kxxxxx Rxxxxxx tütre Vxxxxx Rxxxxxx ärakuulamise 31.03.2009.a. Vxxxxx Rxxxxx oli ema probleemidega kursis ja selgitas, et tal ei ole emaga häid suhteid, kuna ema on talle kätega kallale tulnud. Vxxxxx Rxxxxx ei olnud nõus hakkama ema eestkostjaks, sest oli arvamusel, et ei saaks sellega hakkama. Kxxxxx Rxxxxx ei soovi tema andmetel võtta ravimeid ega minna vabatahtlikult hooldekodusse või ravile. Kxxxxx Rxxxxxx esindaja esitas arvamuse kohtule kirjalikult, kuna ärakuulamine toimus väga lühikese etteteatamisega ja esindajal ei olnud võimalik ärakuulamisele tulla. Esindaja leidis, et avaldus eestkoste määramiseks on põhjendatud ja eestkoste tuleks määrata kolmeks aastaks. Esindaja on Kxxxxx Rxxxxxxxx kohtunud kahel korral, sest oli tema esindajaks ka esialegse õiguskaitse kohaldamise menetluses. Kxxxxx Rxxxxx avaldas esindajale, et on mures oma maja ja telefoniarvete pärast ja tal oleks vaja kedagi, kes teda nende asjade ajamisel abistaks. Esindaja andetel ei tea avaldaja alates 23.04.2009.a, kus Kxxxxx Rxxxxx viibib. Esindaja leidis, et kuna eestkoste hõlmab ka Kxxxxx Rxxxxxx vara valitsemist, siis puudub vajadus tema varale eraldi hooldaja määramiseks. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 14/09 esitatud arvamuse kohaselt (tl 2124) esineb Kxxxxx Rxxxxxxx vaimuhaigus paranoidne skisofreenia, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Psüühiline seisund ei võimalda Kxxxxx Rxxxxxxx kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida, samuti teha iseseisvalt tehinguid ja teostada valimisõigust. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab Kxxxxx Rxxxxx eestkostet enamike ülesannete täitmiseks, igapäevaelu ja ravi korraldamiseks.

2-09-7190 Eeltoodud tõendite ja kohtu isikulikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Kxxxxx Rxxxxxxxx tuleb määrata eestkostja. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kxxxxx Rxxxxxxx esineb vaimuhaigus paranoidne skisofreenia. Temal esineva haiguse tõttu puudub Kxxxxx Rxxxxxxx haiguskriitika, mistõttu ta lõpetab ravimite võtmise ja seejärel ei saa ta adekvaatselt aru ümbritsevast. Seetõttu ei suuda ta hinnata asjaolusid, mis on olulised tahte kujundamisel ning ta ei ole võimeline hindama oma tegude võimalikke tagajärgi. Ka ravimite võtmise perioodil ei saa ta aru keerukamatest asjaoludest, tema mõttemaailm on kitsenenud, tahteaktiivsus aga suunatud vaid isiklike vajaduste rahuldamisele, kusjuures siis ta ei mõtle oma soovide rahuldamise võimalikkusele või tagajärgedele. Kohus leiab, et eelnimetatud takistuste tõttu ei ole Kxxxxx Rxxxxx võimeline kaitsma oma õigusi ja realiseerima kohustusi ning ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaelu ja ravi korraldamisega. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkoste on määratud. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Tulenevalt Kxxxxx Rxxxxxx psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ega pea vajalikuks eestkostja ülesannete ringi piirata. PrkS § 98 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Käesoleval juhul ei ole eestkosteasutusel ning kohtul võimalik leida isikut, kellele panna Kxxxxx Rxxxxxx eestkostja ülesannete täitmine. Seetõttu ei ole võimalik Kxxxxx Rxxxxxxxx eestkostjat määrata. Vastavalt PrkS § 93 lg 3 kohaselt korraldab eestkostet eestkosteasutus, kelleks on valla- või linnavalitsus. Kuna Kxxxxx Rxxxxxx puhul on eestkoste eeldused täidetud, s.t Kxxxxx Rxxxxxx vajab eestkostet, korraldab tema eestkoste kuni konkreetse eestkostja määramiseni Tabivere vallavalitsus. Ekspert on asunud seisukohale, et Kxxxxx Rxxxxxx vajab eestkostet kolme aasta jooksul. Kxxxxx Rxxxxxx esindaja oli seisukohal, et eestkoste võiks määrata kolmeks aastaks. TsMS § 526 lg 3 seab eestkoste kestusele piiranguks viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus on seisukohal, et arvestades Kxxxxx Rxxxxxx tervislikku seisundit, tuleb eestkoste määrata kolmeks aastaks. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka TsMS § 526 lg 3 ja 528, mille kohaselt tuleb enne käesolevas määruses nimetatud eestkoste tähtaja möödumist otsustada, kas Kxxxxx Rxxxxxxvajab jätkuvalt eestkostet ja esitada vastav avaldus kohtule.

2-09-7190 Avaldaja esitas kohtule taotluse äraolija varale hooldaja määramiseks. Avaldust ei olnud sisuliselt põhjendatud. Vastavalt TsMS § 516 lg 1 määrab kohus varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara eest, mis kuulub teadmata kadunud isikule või isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist kummagi juhuga ja kohus määrab Kxxxxx Rxxxxxxxx eestkoste, on eestkosteasutusel õigus ja kohustus tegeleda Kxxxxx Rxxxxxx vara valitsemise ja hooldamisega. Seetõttu tuleb avaldus isiku varale hooldaja määramiseks jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.