Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

alates 28.08.2006. Töötaja töökoormuseks oli 1,0 ametikohta. Samuti puudub vaidlus selles, et lasteaias kavandati uue rühma avamist 2008.a alguses, pärast vastavate ruumide väljaehitamist. Võimalikest muudatustest teatas lasteaia juhataja töötajale suuliselt 2007.a lõpus. 28.12.2007 saatis hageja Kostivere Lasteaia juhatajale postiga avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 64 lg 2 ja § 82 lg 1 alusel alates 01.01.2008. Tööandja sai posti teel saadetud töölepingu lõpetamise avalduse kätte 02.01.2008. Tööandja 02.01.2008 käskkirjaga lõpetati töötajaga tööleping alates 01.01.2008, käskkirjas märkis tööandja töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 64 lg 2. Lõpparvena maksti hagejale 02.01.2008 välja 9616 krooni 15 senti (2007 detsembri palk ning kasutamata puhkuse eest hüvitis). 08.01.2008 käskkirjaga muutis tööandja 02.01.2008 käskkirja töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu osas ja tööleping lõpetati TLS § 79 alusel töötaja algatusel alates 01.01.2008. Hageja sai 02.01.2008 ja 08.01.2008 käskkirjade sisust teada 30.01.2008. Lõpparve summat hagejale täies ulatuses üle ei kantud, tööandja jättis tasumata TLS § 82 lg-s 2 sätestatud töölepingu lõpetamise hüvituse kahe kuupalga ulatuses. Kostja vastus ja vastuhagi nõue

Maakohtu otsus

oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsÜS § 138 lg-st 2 tulenevalt ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja kõnealuse nõude rahuldamine ei vastaks asjaolusid arvestades TLS § 82 lg 2 eesmärgile ega oleks kooskõlas töösuhte olemusega. TLS § 82 lg-s 2 sätestatud töötaja nõude eesmärgiks on eeskätt töötaja töötasu kompenseerimine, mis jääb töötajal saamata töölepingu lõpetamisel tööandja töölepingu rikkumise tõttu. Samuti võib TLS § 82 lg 2 regulatsiooni eesmärgina näha tööandja sundimist töölepingu tingimusi täitma. Tuvastatud asjaoludest lähtudes hagejal käesoleval juhul sisulist alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 põhjal ei olnud. TLS § 64 lg 2 (koostoimes paragrahvi esimese lõikega) seob töötaja õiguse tööleping lõpetada tööandja kirjaliku teatega töötasustamise aluste ja töörežiimi muutumise kohta. Sellist kirjalikku teadet tööandja poolt käesoleval juhul esitatud ei ole. Juba seetõttu ei olnud töötajal alust lõpetada töölepingut muudatuste tõttu töökorralduses. Juhul kui töökorraldus jaanuarist 2008 reaalselt muutunuks, oleks hagejal tekkinud õigus lõpetada tööleping TLS § 82 lg-s 1 sätestatud esimese alternatiivi põhjal, s.o tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine (s.h mittenõuetekohane täitmine). Samas puuduvad asjas tõendid, et jaanuarist 2008 oleks Kostivere Lasteaia töökorralduses hagejat puudutavas osas midagi tegelikult muutunud. Kostja esindaja väidete kohaselt ei ole uut lasteaiarühma senini avatud ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Lasteaia juhataja suulised avaldused võimalike kavandatavate muudatuste kohta töös ei oma siinkohal õiguslikku tähtsust. Töölepingu lõpetamise käskkirja vormistamine 02.01.2008 töölepingu lõpetamise kohta TLS § 64 lg 2 alusel veel iseenesest ei tõenda, et tööandja ka tegelikult kavandas töölepingu tingimuste muutmist või töö ümberkorraldamist. Käskkirjas sisalduv viide TLS § 64 lg-le 2 on ilmselt ekslik, mida tõendab kaudselt ka tööandja hilisem käitumine (TLS § 82 lg 2 kohase hüvitise väljamaksmata jätmine ja 02.01.2008 käskkirja parandamine). Lisaks võimaldab kostja poolt viidatud haridusministri 06.12.1999 määrusega nr 58 kinnitatud "Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu" p-s 5 sätestatu järeldada, et hageja ei töötanud kostja juures täiskoormusega ning ka ühe täiendava lasteaiarühma lisandumine ei oleks veel tähendanud ettenähtud koormuse ületamist. Hageja töölepingu p-s 3.1 märgitud tööaja koormuse (1,0 ametikohta) all on ilmselt silmas peetud kokkulepitud tööaega ja tööajanormi (töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg-d 1 ja 3). Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hageja lahkus töölt enne TLS § 82 lg-s 1 sätestatud etteteatamistähtaja (5 kalendripäeva) möödumist. Senises kohtupraktikas on töötaja avaldust töölepingu lõpetamiseks käsitletud ühepoolse tehinguna TsÜS § 67 mõttes, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (Riigikohtu 11.01.2006 otsus 3-2-1-124-05 p 13). Nimetatud 5-päevase tähtaja algus on seotud sellega, millisest hetkest saab vastavasisulist töötaja avaldust lugeda tööandja poolt kättesaaduks. Töötajal puudus igasugune mõistlik alus eeldada, et kõnealune 5-päevane tähtaeg on 02.01.2008 lõppenud ning ta ei pea enam tööle ilmuma. Kirjeldatud asjaolusid arvestades ei ole hageja toiminud enda õiguste teostamisel kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna hageja nõue TLS § 82 lg-s 2 nimetatud hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, ei ole kostja lõpparve tasumisega viivitanud ning puudub alus TLS § 119 lgst 2 tuleneva nõude (7700 krooni saamiseks) rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus

15 400 krooni ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga nõudes 7700 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja nõudeks oli töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise väljamõistmine kostjalt, mitte töölepingu lõpetamise aluse õiguspärasuse tuvastamine. Töölepingu lõpetamise alus tuvastati töövaidluskomisjoni poolt. Töövaidluskomisjon tühistas 17.03.2008 otsusega kostja 08.01.2008 käskkirja nr 7, millega lõpetati hagejaga tööleping TLS § 79 alusel. Eeltoodust tulenevalt on tööleping lõppenud TLS § 82 lg 1 alusel. Töötaja ei lahkunud töölt nii, et tööandja ei olnud vaidluse tõttu töölepingu lõpetamist vormistanud. Tööandja lõpetas töölepingu 02.01.2008 käskkirjaga nr 1, millega kinnitas, et kavandas töötaja töökorralduses töörežiimi ja töötasustamise aluste muutumist (TLS § 64). Olukorras, kus tööandja kavandab muudatusi töötaja töökorralduses ning töö tasustamise alustes ja TLS § 64 lg 2 kohaselt on töötajal muudatustega mittenõustumisel õigus nõuda töölepingu lõpetamist (TLS § 82), käsitleb kohus ebaõigesti töötaja avaldust käitumisena, mis on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Alusetu on kohtu asumine seisukohale, et töötaja käitumise eesmärgiks oli kahju tekitamine tööandjale. Kohtu poolt tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtudes on selge, et töötaja poolt esitatud töölepingu lõpetamise avalduse põhjustas tööandja poolne käituminetöölepingu tingimuste muutmine seoses tootmise või töö ümberkorraldamisega. Töötaja on teinud tööandjale kompromissettepaneku töövaidluse lõpetamiseks ja asja lahendamiseks kompromissi sõlmimisega Tööandaja ei ole nõustunud. Nii esimese astme kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil ei asunud kostja seisukohale, nagu ei oleks Kostivere Lasteaias uue rühma avamist ning sellest tulenevat töökorralduse muudatust kavandatud. Vastupidine kohtu seisukoht on oletuslik ja põhjendamata ning vastuolus kohtule esitatud tõenditega, sh kostja selgitustega. Kostja on tunnistanud, et kavandas töölepingu tingimuste muutmist ja töö ümberkorraldamist. Samuti esitas hageja töövaidluskomisjoni istungil dokumentaalsed tõendid, mille kohaselt on Jõelähtme vallavalitsus kavandanud 2008.a Kostivere Lasteaia personali koosseisu, sh muusikaõpetaja ametikoha 1,5 kohalise koormusega. 2007 oli personali koosseisus muusikaõpetaja ametikoht 1,0 kohalise koormusega. Töötasu suurenemine oli ette nähtud seniselt 7700 kroonilt 9400 kroonile ning 1,5 koha tasu suuruseks oli 2008.a arvestatud 14 100 krooni kuus. Hageja esitas töövaidluskomisjoni istungil dokumentaalsed tõendid, mille kohaselt on Jõelähtme vallavalitsus oli kavandanud 2008.a Kostivere Lasteaia investeeringuteks 1 000 000 krooni, selgitusega täiendava rühma avamine. Hageja on talitanud kooskõlas TLS § 82 lg 1 nii esimese kui teise lausega. Töötaja on teatanud töölepingu lõpetamise soovist vähemalt viis kalendripäeva ette. Samuti on lõpetatud tööleping töökorralduses tehtavate muudatuste rakendamise päeval, s.o 02.01.2008. Töötaja helistas 2. jaanuari hommikul Kostivere Lasteaia juhatajale, et täpsustada, kas tööandja on kätte saanud töötaja poolt saadetud avalduse. Tööandja teatas, et on töötaja avalduse kätte saanud ning rahuldab selle ning palus töötajat tulla tööraamatule järele. Kohus on tuvastanud et käesolevas töövaidluses on tööleping lõpetatud TLS § 82 lg 1 alusel. Kehtiv õigus ei anna käesoleval juhul võimalust kasutada diskretsiooniõigust ning sõltuvalt asjaoludest kas määrata või mitte määrata tööandjale kohustus maksta töötajale hüvitust. Kui tööleping on lõpetatud TLS § 82 lg 1 alusel, kohustab kehtiv õigus tööandjat

maksma töötajale hüvitusena kahe kuu keskmise palga. Kohus on nimetatud õigusnormi kohaldamata jätmisega rikkunud kehtivat õigusnormi. Kuna põhjendatud on töötaja nõue hüvitise saamiseks TLS § 82 lg 2 alusel, siis seoses tööandja poolt lõpparve kinnipidamisega on TLS § 119 lg-st 2 põhjendatud ka nõue hüvitise saamiseks seoses lõpparve kinnipidamisega ühe kuupalga ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele

alus TLS § 119 lg-st 2 tuleneva nõude rahuldamiseks. Detsembri 2007 palga ja kasutamata puhkuse eest hüvitise sai hageja 02.01.2008 lõpparvena kätte. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.