Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Mare Merimaa ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-21314
Tsiviilasi
Merle Peldese hagi OÜ Intelan vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. juuni 2008.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Intelan apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. märts 2009.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Merle Peldes (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx, xxxxx-xxxxx, xxxxx xxxxxxxx), esindaja adv Enno Heringson Kostja OÜ Intelan (registrikood 11079200, asukoht Narva mnt 2, Tallinn), seaduslik esindaja Hashem Bazli ja adv Brigitta Mõttus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
776 050 krooni
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. juuni 2008.a otsus hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus ja lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: Jätta Merle Peldese hagi OÜ Intelan vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. 2.Apellatsioonkaebus rahuldada täielikult. 3.Kõik menetluskulud jätta hageja Merle Peldese kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Merle Peldes esitas 6.06.2007.a hagi OÜ Intelan vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja täpsustas 2.06.2008.a istungil nõuet, paludes tunnistada lubamatuks sundtäitmine Harjumaa piirkonna kohtutäitur Urmas Tärno poolt 26.04.2007.a alustatud täitemenetluses täiteasjas nr 052/2007/4284 hagejalt 776 050 krooni väljanõudmiseks, millest tulenevalt tunnistada kehtetuks kõik kohtutäituri poolt nimetatud täiteasjas teostatud täitetoimingud, sh 27.04.2007.a Harju Maakohtu kinnistusosakonnale tehtud avaldus, millega kohtutäitur palus seada keelumärke hagejale kuuluvale kinnisasjale asukohaga Padu 11, Tallinn (registriosa nr 484101, keelumärge sisse kantud 21.05.2007.a). Eeltoodust lähtuvalt palus hageja kohustada kinnistusosakonda kustutama viidatud kehtetu keelumärge registriosa nr 484101 III jaost. Hagi põhjenduste kohaselt algatas kohtutäitur U. Tärno kostja avalduse alusel 26.04.2007.a hageja suhtes täitemenetluse Tallinna Ringkonnakohtu 4.10.2006.a otsuse tsiviilasjas nr 2-041481 täitmiseks, mh tegi avalduse keelumärke seadmiseks Xxxx xx asuva kinnistu suhtes. 17.01.2007.a jõustunud ringkonnakohtu otsusega jäeti Xxxx xx asuv kinnistu hageja ainuomandisse ning temalt mõisteti kostja kasuks välja hüvitisena 815 000 krooni. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja õigusabikulud 7080 krooni ja riigilõiv 31 870 krooni. Hageja broneeris vastastikuste soorituste tegemiseks 31.01.2007.a notari aja, kuid kostja ei ilmunud kohale. 20.03.2007.a toimunud kohtumisel kostja keeldus oma kohustusi täitmast ja nõudis 815 000 krooni asemel 1 100 000 krooni tasumist. Samas kostja keeldus üle andmast kinnisasja otsest valdust ja andis Xxxx xx kinnistu üürile kolmandale isikule oluliselt alla turuhinna. Kostja esitas hageja poole pöördumata 776 050 krooni suuruse nõude menetlemiseks kohtutäiturile. Hageja oli sunnitud kohtu kaudu nõudma kinnisasja otsese valduse üleandmist ning kostja poolt tekitatud kahjude hüvitamist. 25.06.2007.a oli juba mitmes kord, kui kostja ei ilmunud notari juurde. Hageja seadis raha ülekandmisel ja tehingu tegemisel eeltingimuseks, et kinnisasja otsene valdus peab olema üle antud enne tehingut. Kuivõrd kostja ei teinud seda ega ilmunud notarisse, siis leidis hageja, et raha deponeerimine ei ole põhjendatud. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-st 5 tuleb vastastikused kohustused täita üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik. Raha tasumise kohustust on võimalik täita samaaegselt valduse vastuvõtmisega teiselt poolelt. Kohtuotsuse hagejapoolne täitmine sõltub kostja kohustuse samaaegsest täitmisest hagejale. Vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 lg-ga 1 ei ole kostja ega kohtutäitur pakkunud hagejale kostja kohustuse täitmist. Hagejal on seadusest tulenev õigus keelduda oma kohustuste täitmisest seni, kuni kostja on omapoolsed kohustused täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks.
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on nõus vaidlusalust kohtuotsust täitma, kuid otsus sisaldab mõlemapoolseid kohustusi. Hageja ei ole kostjale tasunud 815 000 krooni ning kostjal ei ole põhjust hagejat usaldada. Kostja on pärast 815 000 krooni tasumist nõus andma nõusoleku hageja kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks. 25.06.2007.a broneeriti notari juurde aeg, et vormistada kinnisasja omandi üleandmine, kuid hageja ei kandnud raha notari deposiiti. Hageja ei esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse algatamisel, seega on ta kaotanud õiguse viidata asjaolule, et kohtutäitur ei oleks tohtinud menetlust alustada. Antud juhul puudub TMS § 221 lg 1 järgi alus täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Elamu valdus oli Igor Bazutini käes ja kostjal puudub võimalus anda valdust hagejale üle. Puudub jõustunud kohtuotsus, mis kohustaks kostjat tegema toiminguid hageja ees. Seega ei sõltu hageja kohustuse täitmine ühestki kostja kohustuse täitmisest hagejale. Kostja ainsaks tingimuseks oli raha kandmine notari deposiitkontole enne lepingu sõlmimist. Kuna hageja seda ei teinud, keeldus kostja põhjendatult lepingu sõlmimisest. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest tulenevad poolte vastastikkused nõuded, mis ei ole seatud sõltuvusse tähtaja või tingimuse saabumisest. Omandi üleandmise kohustus ei ole sõltuvusse seatud hageja poolt raha maksmise kohustuse täitmisest ega vastupidi. Vaidlusalust täitedokumenti ei saa tõlgendada selliselt, et raha maksmise kohustuse pidi hageja täitma ilma kostja poolt nõusoleku andmist tahteavalduse tegemiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hagejal on tekkinud kostja vastu vastunõue seoses tsiviilasja nr 2-07-17549/21 lahendiga. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu otsusega rahuldati hageja nõuded ja otsus on jõustunud. Juba tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest peab kohtutäitur otsustama täitemenetluse algatamise ja täitetoimingute sooritamise täitedokumendist lähtudes. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja oleks pidanud vaidlustama kohtutäituri tegevuse täitemenetluse algatamisel. Hageja on õigustatult tuginenud asjaolule, et kostja nõude sissenõutavaks muutmise välistab hageja VÕS §-le 111 tuginev kohustuse täitmisest keeldumine, kuna tegemist on vastastikuste nõuetega. Kohtu hinnangul ei saa isik täitedokumendi täitmisel VÕS-is sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutada ilma sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseta. Seega on hageja valinud oma õiguste kaitseks kohase viisi ja esitanud õigustatult TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi. TMS § 221 lg-s 1 on esitatud lahtine loetelu hagi esitamise asjaoludest ning hagi võib esitada ka muudel asjaoludel. Kuivõrd täitedokumendist tulenevalt on poolte kohustused vastastikused ja nende täitmiseks ei ole määratud tähtaega, kuulub kohaldamisele VÕS § 82 lg 7 ehk võlausaldaja õigustus nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lg-s 3 sätestatud mõistliku aja möödumist. Nimetatud norme tuleb käesoleval juhul kohaldada analoogia alusel koosmõjus VÕS § 82 lg-s 5 sätestatuga. Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et kohustuste üheaegne täitmine ei ole võimalik. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et tema kui sissenõudja kohustus oli täidetud või kohtutäitur pakkus hagejale sissenõudja kohustuse täitmist ja hageja keeldus alusetult täitmise vastuvõtmisest või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud (TMS § 21 lg 1). Samuti ei ole kostja toonud esile asjaolu, mis välistaks sellise pakkumise vajalikkuse (TMS § 21 lg 2). Kostja on vastupidi leidnud, et ta ei pea oma kohustust täitma, kui hageja ei täida omapoolset kohustust. Tulenevalt eelpool nimetatust ei võinud kohtutäitur täitemenetlust vaidlustatud ulatuses läbi viia ja hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on põhjendatud. Otsuse tegemisel peab kohus resolutsioonis selgelt ja ühemõtteliselt ära
märkima, millises ulatuses jätkub algatatud täitemenetlus. Hageja nõue on selles mõttes selge ja kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab jätkuvalt, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Hageja ei ole tänase päevani oma kohustust täitnud ning kostjal puudus võimalus oma raha saamiseks muul viisil kui täitemenetluse kaudu. Uue seisukohana leiab kostja, et hagi on esitatud väljaspool TMS-is sätestatud 30-päevast tähtaega, kuna hiljemalt 28.04.2007.a pidi hageja saama kohtutäituri käest täiteteate. Sellest tulenevalt palub kostja kohaldada aegumist. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, kuulanud kohtuistungil ära asjast osavõtnud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata, samuti tuleb jaotada ümber menetluskulud. Hageja on esitanud hagi, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Maakohus on tõendeid hinnates asunud seisukohale, et täitedokumendist tulenevalt on poolte kohustused vastastikused ja et nende täitmiseks ei ole tähtaega määratud, on VÕS § 82 lg-st 5 tulenevalt lepingupoolte vastastikuste lepinguliste kohustuste täitmine üheaegselt võimalik ning hagi rahuldamine TMS § 221 lg-s 1 sätestatu kohaselt põhjendatud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks sätestab TMS § 221, mille lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole tänase päevani täitedokumendist (tl 13-14) tulenevat kohustust täitnud ega kostjale kaasomandi lõpetamisest tulenevat hüvitist maksnud, seega nõue rahuldatud ei ole. Vaidlus puudub ka selles, et hagejal on tekkinud kostja vastu vastunõue seoses tsiviilasja nr 207-17549/21 lahendiga ja et hageja on hoiustanud kohtumenetluse käigus Tallinna notar Lee Jäetma notarikontole hüvitise maksmise kohustuse täitmise tagamiseks 516 413 krooni. Nõuded tasaarvestatud ei ole. Asjas esitatud tõenditest ei ole võimalik teha järeldust, et poolte kohustuste üheaegne täitmine on võimalik või et hageja on oma nõude kostja nõudega tasaarvestanud, mis annaks talle aluse nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist TMS § 221 lg-s 1 sätestatud alustel. Maakohus ei ole eeltoodud sätte alusel tasaarvestuse tegemise eeldusi kontrollinud. Puuduvad tõendid, et hageja oleks olukorras, kus tal on kostja vastu samaliigiline (raha) nõue, teinud kostjale tasaarvestuseavaldust, mille alusel lõppeksid vastastikused nõuded kattuvas ulatuses. Tasaarvestus ei toimu vastastikuste nõuete olemasolu korral automaatselt, vaid selle tegemiseks on vaja teha vastavasisuline tahteavaldus (VÕS § 197 lg 1). Asja materjalidest ei nähtu ka seda, et hageja oleks oma nõude kostja vastu pööranud täitmisele täitemenetluse korras. Õige on kostja väide, et ta ei pea oma kohustust täitma, kui hageja omapoolset kohustust ei täida. Tulenevalt eeltoodust oli kohtutäitur õigustatud kostja poolt esitatud
täitedokumendi alusel täitemenetlust vaidlustatud ulatuses läbi viima ja kohtul puudus alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kostja loobumise tõttu apellatsioonikohtu istungil aegumise vastuväite kohaldamisest kolleegium seda oma otsuses ei käsitle. Kostja poolt ringkonnakohtule peale kohtuistungi toimumist esitatud materjalid jätab kolleegium tähelepanuta. TsMS § 329 lg 2 kohaselt peab menetlusosaline oma põhiväited ja -taotlused esitama enne kohtuistungit. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et hageja ei saa temalt kinnistu valduse üleandmist nõuda, sest kostja ei ole selle kinnistu omanik. Vastavalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttele (tl 112-113) on 27.09.2007.a kohtuotsuse alusel kinnistu Xxxx xx, Tallinnas omanikuna 24.03.2008.a registrisse kantud hageja. Seega puudub hagejal nõue kostja vastu kinnistu valduse üleandmiseks ja hageja peab pöörama nõude isiku vastu, kes kinnistut seadusliku aluseta valdab. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Et ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata ja jätab oma otsusega hagi rahuldamata, tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust. Et käesolevas asjas tehtud kohtulahendi tulemusena on otsus tehtud hageja kahjuks, tuleb kõik kantud menetluskulud jätta hageja kanda.
Mare Merimaa
Imbi Sidok
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.