2-08-2975/18 - Tööõigus - Muud tööõigusasjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pärnu Maakohtu 09.02.2005 otsusega rahuldati V. K. hagi AS-i Masinaehitaja vastu ja mõisteti AS-ilt Masinaehitaja V. K. kasuks välja kutsehaigusest tingitud tervisekao ühekordne hüvitis 27.08.2001-31.01.2005 eest 21 151,70 krooni ja alates 01.02.2005 hüvitis igakuiselt 503,80 krooni. Kohus kohustas AS-i Masinaehitaja igakuise hüvise ümber arvestama V. K. töövõime kaotuse astme, invaliidsuspensioni suuruse muutumise korral ja maksma hüvist igal aastal pärast 1. märtsi tarbijahinna indeksiga korrutatud suuruses. Hageja nõue ja põhjendused AS Masinaehitaja maksab hagejale hüvitist tarbijahinnaindeksi alusel. Hageja palus kohustada kostjat maksma hüvitist seoses kutsehaigusega pensioniindeksi alusel, välja mõista hüvise võlgnevuse 1083,37 krooni, kohtutäitur R. Alberti määratuid võlast 437,27 krooni, kohustada kostjat maksma tervisekahju hüvis välja käesoleval kuul, mitte järgmisel kuul eelmise kuu eest, mõista kostjalt välja lisakulutused, mis on seotud ravimite ja taastusraviga lisakulude katteks kokku 10 000 krooni ja moraalse kahju hüvitise 3000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Alates Pärnu Maakohtu 09.02.2005 kohtuotsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani maksab kostja hagejale hüvist tarbijahinnaindeksi alusel, mida kinnitab ka hageja. Seega täidab kostja nõuetekohaselt kohtuotsust. Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määruse nr 172 p 1.4 sätestab, et alates 2001 aastast korrutatakse hüvis iga aasta 1. märtsil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Seega on hageja nõue, et hüvist arvestataks pensioniindeksi alusel, alusetu. Hageja nõue, et kostja maksaks hüvitise välja mitte kuu lõpul, vaid kuu alguses, on alusetu. Pärnu Maakohtu otsusega 09.02.2005 kohustati AS-i Masinaehitaja tasuma hüvitise igakuiselt, kuupäeva märkimata. Seega võib hüvitise tasumine toimuda alates maksustava kuu esimesest kuupäevast kuni viimase kuupäevani. Kostja maksab hüvitise välja jooksval kuul. Arusaamatu on hagiavaldusele haiguslehtede lisamine. Töövõimetuslehest nr 0024648 nähtuvalt viibis hageja ambulatoorsel ravil 25.11.2005-01.09.2006, kuid see haigus või vigastus ei ole seotud kutsehaigusega. Töövõimetuslehest nr 00024615 nähtuvalt viibis hageja haiglaravil 16.12.2005-22.12.2005 ning ambulatoorsel ravil 23.12.2005-31.12.2006, s.o osaliselt samal ajal, kui talle oli välja kirjutatud haigusleht nr 00024648. Haiglasse suunas hageja naistearst G. H., mida tõendab väljavõte haigusloost nr R0512686. On selgusetu,

kuidas on hageja günekoloogiline haigestumine seotud kutsehaigusega. Töövõimetuslehed esitatakse tööandjale edasiseks vormistamiseks ning haigekassale üleandmiseks. Kostja ei ole hageja tööandja ega pea tegelema hageja haiguslehtedega. Hageja esitatud kviitungid ja arved ei ole asjakohased, sest neist ei nähtu, kuidas hageja kulud on seotud kutsehaigusega. Lisakulutuste nõue summas 10 000 krooni tuleb jätta rahuldamata. Hageja on dokumentaalselt tõendanud oma kulutusi kokku summas 7219,20 krooni, kuid kõik kulutused ei ole seotud hageja kutsehaigusega. Hageja nõue hüvise 437,27 krooni nõudes on alusetu. Kohtutäitur R. Albert 25.06.2007 otsusega keeldus sissenõudja V. K. kasuks välja mõistmast tema arvutuste kohaselt puudu olevat summat 437,27 krooni. Kostja, tutvunud Pärnu Pensioniametis hageja pensionitoimikuga teatas, et Pärnu Pensioniamet on hüvitanud hagejale järgmised lisakulutused: -AS Taastusravikeskus Estonia talong nr 001843 ambulatoorne ravituusik 16.05.200526.05.2005 summas 1600 krooni (sellest on Pensioniamet hüvitanud 51,2%); -Medistar Apo OÜ (Ristiku Haruapteek) arve nr 10472823 03.11.2005 5% kenalogi eest summas 80,20 krooni (Pensioniamet hüvitas 51,2%); -AS Taastusravikeskus Estonia talong nr 002070 ambulatoorne ravituusik 11.06.200728.06.2007 summas 3500 krooni (Pensioniamet hüvitas 51,2%); -Pärnu Haigla 11.01.2006 kviitung order nr 000456 elektriravi eest summas 105 krooni (Pensioniamet hüvitas 51,2% ); -Ristiku Haruapteegi arve nr 7557-K 1610 18.07.2008 kenalogi eest summas 80,20 krooni (Pensioniamet hüvitas 51,2%); -Ristiku Haruapteegi arve nr 3293-K 1610 04.02.2008 kenalogi eest summas 36,80 krooni (Pensioniamet hüvitas 51,2%). Ülejäänud lisakulutused on jäänud Pärnu Pensioniameti poolt hüvitamata. Arstliku ekspertiisi otsusest nr 288329 nähtuvad hageja tervisekahjustusest tingitud lisakulutused: retseptiravimid, sanatooriumituusikud, 10 stats või 14 ambulat. taastusravipäeva, sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi. Seega ei kuulu hüvitamisele hageja postikulu, voodipäevatasu, eriarsti vastuvõtt. Retseptiravimite hüvitamisel võeti aluseks Pärnu Pensioniametis arstliku ekspertiisi komisjoni liikme dr Ivo Kuuse arvamus selle kohta, et mis ravimid on seotud hageja kutsehaigusega, millised aga ei ole seotud. Kostja on nõus hüvitama hagejale kutsehaigusega seotud lisakulutused, mis on dokumentaalselt tõendatud ja mida on aktsepteerinud Pärnu Pensioniamet ning on nõus hüvitama hagejale 2636,28 krooni. Selles summas on kostja nõus sõlmima hagejaga kompromissi. Hageja töötab pärast invaliidistumist füüsilise koormusega töödel, millega teadlikult kahjustab oma tervist. Kostja ei nõustu hüvitama hagejale moraalse kahju hüvitisena 3000 krooni. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

indeksit ja hageja nõude moraalse kahju hüvitamiseks summas 3000 krooni. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuistungil 25.09.2008 kuulas kohus ära spetsialisti Pärnu Pensioniameti vanemspetsialist, kelle töövaldkond on kutsehaigused, L. L. arvamuse. Spetsialisti arvamuse kohaselt tuleb hüvise arvutamisel arvestada tarbijahinna indeksiga, keelatud ei ole kasutada pensioniindeksit vastavalt kokkuleppele. Kui asutus maksab töötajale hüvist, on ta kohustatud maksma ka lisakulutusi. Alates 01.01.2006 reguleerib seda Töötervishoiu ja Tööohutuse seadus § 14 lg 5 p 6. Kui inimene esitab Pensioniametile ravimite retseptid, vaatab ekspert- arst üle, kas need on seotud konkreetse isiku kutsehaigusega. Tehakse järelepärimisi ka perearstidele. Antud asjas esitas Pärnu Pensioniamet AS-ile Masinaehitaja andmed, millises ulatuses on lisakulutused hagejale hüvitatud. Pensioniamet väljastab oma otsuse lisakulutuste hüvitamise kohta isikule, kes nende hüvitamist taotleb, selle otsusega on võimalik pöörduda asutuse poole, kellelt on võimalik ülejäänud osa kulutuste hüvitamist nõuda. Kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osas, mida kostja võttis omaks. Rahuldamisele ei kuulu hageja nõue arvestada talle hüvist seoses kutsehaigusega pensioniindeksi alusel. Kohtu seisukoht põhineb Pärnu Maakohtu otsusel 09.02.2005 tsiviilasjas nr 2-827/2004, Pärnu Maakohtu määrusel 27.12.2007 tsiviilasjas nr 2-07-59651 ning Eesti Vabariigi Valitsuse määruse 10.06.1992 nr 172 ”Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra kohta” p-l 1.4, mille kohaselt alates 2001.a korrutatakse määratud hüvis iga aasta 1. märtsil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Hagejale tuleb hüvitada lisakulutused, mida aktsepteerisid Pärnu Pensioniamet ja AS Masinaehitaja järgmiste kulutuste osas: AS Taastusravikeskus Estonia ravituusik 16.05.2005-26.05.2005 summas 780,80 krooni, Ristiku Haruapteek 03.11.2005 arve nr 10472823 39,14 krooni, AS Taastusravikeskus Estonia tuusik 11.06.2007-28.06.2007 1708 krooni, Pärnu Haigla kv order nr 000456 51,24 krooni, Ristiku Haruapteek 18.07.2008 arve nr 7557-K1610 39,14 krooni, Ristiku Haruapteek 04.02.2008 arve nr 3293-K1610 17,96 krooni, kokku 2636,28 krooni, mis on 48,8% hageja poolt seoses kutsehaigusega kantud lisakulutustest. Kohus pidas oluliseks hagejale selgitada, et edaspidi seoses lisakulutustega tekkimisega, mis on seotud kutsehaigusega, peab hageja esitama kostjale kulutusi tõendavad dokumendid koos kirjaliku taotlusega hüvise väljamaksmiseks. Alles juhul, kui kostja keeldub hüvise väljamaksmisest, saab hageja kostja keeldumise kohtus vaidlustada. Tuginedes TsMS §-le 163 lg 1 jättis kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. V. K. apellatsioonkaebuse põhjendused V. K. palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega määrata, et kostja peab hagejale tasuma töövigastusest tingitud tervisekahjustuse hüvitamiseks igakuiselt 733 krooni asemel 871,10 krooni ja täiendavalt hüvitama hageja tervisekahjustusest tingitud lisakulutused. Töötades 1985-1998 kostja juures, sai hageja raskeid tervisekahjustusi, mille tagajärjel hageja invaliidistus. Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määruse nr 172 alusel on hagejale määratud 01.04.2008-31.07.2010 hüvitise suuruseks 1785,06 krooni, millest 51,2% ulatuses, so 913 krooni tasub Pärnu Pensioniamet, ülejäänud 48,8% ulatuses, so 871,10 krooni peab tasuma

kostja, kuid ta ei ole seda teinud. Pärnu Pensioniameti 07.02.2008 otsusega nr 0210/1 määrati hagejale töövigastustest tingitud tervisekahju hüvitis pensioniameti poolt 913,95 krooni ja AS-i Masinaehitaja poolt 871,10 krooni. Vaatamata sellele maksab AS Masinaehitaja üksnes 733 krooni. Samuti on hagejale välja maksmata kõik lisakulutused, mis on seotud retseptiravimite, proteeside, sõidukulude, sanatooriumituusikute, taastusravi ja teiste kulutustega, mis on seotud hageja kutsehaigusega. Hagejal on dokumenteeritud kulutusi 7219,20 krooni ulatuses, mis on määratud arstide poolt kutsehaiguse leevendamiseks. AS-i Masinaehitaja apellatsioonkaebuse põhjendused AS Masinaehitaja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning jätta uue otsusega kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja ei tõendanud lisakulutuste põhjendatust, mistõttu pidi kostja esindaja küsima Pärnu Pensioniametist spetsialisti arvamuse. Pärast peaspetsialistiga põhjalikku konsulteerimist tunnistas kostja hageja nõudeid dokumentaalselt tõendatud ning Pärnu Pensioniameti poolt aktsepteeritud lisakulutuste osas, kokku summas 2636,28 krooni. Selles ulatuses oli kostja nõus sõlmima hagejaga kompromissi. Hageja keeldus kompromissist. TsMS § 163 lg 1 annab kohtule õiguse jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus seda ei teinud. Arvestades, et suurem osa hageja nõuetest jäeti rahuldamata – viiest nõudest rahuldati üks nõue 1⁄4 ulatuses, ei ole õige jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja tegi kulutusi nõustamisele ja esindusele kohtus. Hageja menetluskulusid ei kandnud. Arvestades, et enne hagi esitamist hageja kostja poole lisakulutuste hüvitamiseks ei pöördunud, mis andnuks võimaluse lahendada nõue kohtuväliselt, kasutas hageja õigust kohtusse pöördumiseks pahauskselt. Kohus pidas vajalikuks hagejale selgitada, et edaspidi seoses lisakulutuste tekkimisega, mis on seotud kutsehaigusega, peab hageja esitama kostjale kulutusi tõendavad dokumendid koos kirjaliku taotlusega hüvitise väljamaksmiseks. Alles juhul, kui kostja keeldub hüvise väljamaksmisest, saab hageja keeldumise kohtus vaidlustada, hagejal tuleb enda õigusi kasutada hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Pärnu Pensioniameti peaspetsialist märkis, et pensioniamet esitas AS-ile Masinaehitaja andmed, millises ulatuses lisakulutused hagejale hüvitati, kuid kohustus seda pidevalt teha pensioniametil ei ole. Sel juhul on mõistlik pöörduda esialgu Pärnu Pensioniameti poole lisakulude hüvitamiseks. Pensioniamet väljastab oma otsuse lisakulude hüvitamise kohta isikule, kes nende hüvitamist taotleb ja selle otsusega on võimalik pöörduda asutuse poole, kellelt on võimalik ülejäänud osa kulutuste hüvitamist nõuda. Sel juhul kohtuvaidlust ei tekiks. Vaatamata kohtu selgitusele ning spetsialisti arvamusele ja kostja ettepanekule maksta kohe hagejale välja hüvis põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud lisakulutuste eest 2636,28 krooni, ei nõustunud hageja kostja ettepanekuga. Antud asjaoludel tuleb menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 163 lg-t 2, mis sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Menetluse käigus tuvastati kõik asjaolud, mis võimaldavad kohaldada TsMS § 163 lg-t 2 ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Vastused apellatsioonkaebustele

AS Masinaehitaja ei nõustunud V. K. apellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata. V. K. AS-i Masinaehitaja apellatsioonkaebuse suhtes kirjalikku seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant V. K. vaidlustas kohtuotsuse osas, millega jäeti tema nõue kutsehaigusega seotud lisakulude hüvitamiseks osaliselt rahuldamata ning igakuise hüvise arvutamise alus muutmata. Ülejäänud nõuetes ei ole apellant otsust vaidlustatud. Vastuapellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude jaotust. Seega ei ole otsust vaidlustatud osas, millega hagi lisakulutuste hüvitamiseks osaliselt rahuldati ja mittevaralise kahju hüvituse osas jäeti rahuldamata. Esmalt võtab kolleegium seisukoha igakuise hüvise ümberarvestamise nõudes. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt igakuise hüvise arvestamist pensioniindeksi alusel. Hageja töövõimekaotus tekkis enne võlaõigusseaduse jõustumist. Seetõttu tuleb tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamisel juhinduda Eesti Vabariigi Valitsuse 10.juuni 1992 määrusest nr 172 „ Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra kohta”. Sellisele seisukohale asus ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 13.01.2009 otsuses nr 3-2-117-08. Eelnimetatud ajutise korra punkti 1 alapunkti 4 kohaselt alates 2001. aastast korrutatakse määratud hüvis 1. märtsil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Nimetatud ajutisest korrast juhindudes on Pärnu Maakohus 09.02.2005 otsusega kohustanud kostjat maksma hagejale hüvist ja seda nõuet on kostja täitnud. Hageja arusaam sellest, et tal on õigus nõuda hüvise suuruse ümberarvestamist pensioniindeksi järgi, on ekslik. Toimiku materjalidest ilmneb, et kohtuistungil Pärnu Pensioniameti peaspetsialist L.Lankots selgitas hagejale, et ei ole keelatud hüvitist arvestada ka pensioniindeksist lähtudes, kuid see on võimalik üksnes töötaja ja tööandja kokkuleppel. Sellist kokkulepet pooled ei saavutanud. Seega on maakohus jätnud hageja nõude põhjendatult rahuldamata. Kolleegium leiab, et otsus kuulub tühistamisele osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata lisakulude hüvitamiseks 2636,28 krooni ületavas osas ning tsiviilasi tuleb selles osas saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks alljärgnevatel põhjendustel. Kutsehaiguse tagajärjel töövõime kaotanud isik on õigustatud nõudma kutsehaigusega seotud lisakulude hüvitamist. Eelnimetatud ajutise korra punkti 8 kohaselt kahju eest vastutav organisatsioon hüvitab kannatanule järgmised lisakulud, kui nende kulutuste vajadus on kinnitatud arstliku ekspertiisiga: 1) proteesid ja abivahendid, 2) retseptiravimid, 3) sanatooriumituusikud, 4)sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi, 5) kulutused kannatanu kõrvaliseks hoolduseks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p-i 6 kohaselt on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Tervisekahjustusega seotud lisakulude hüvitamiseks tuleb hagejal tõendada nii lisakulude

suurust kui ka nende seotust tervisekahjustusega. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja esitas hulgaliselt dokumentaalseid tõendeid, kuid konkreetset arvestust lisakulude kohta ei esitanud ning puuduvad ka tõendid, millises ulatuses on talle lisakulud hüvitanud riik Pensioniameti kaudu. Sellele pööras kohtu tähelepanu ka kostja, et hageja on esitanud hulgaliselt tõendeid, kuid lõplik nõue on jäänud arusaamatuks (t.lk. 137). Kolleegium nõustub kostja vastuväitega. Kolleegium leiab, et maakohus on jätnud eelmenetluse ülesande nõuetekohaselt täitmata. TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt tuleb eelmenetluses välja selgitada nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Samuti tuleb välja selgitada tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Asjaolu, et lisakulude suurus ja tõendatus jäi ka viimasel kohtuistungil selgusetuks, ilmneb 25.09.2008 eelistungi protokollist (t.lk. 182), milles hageja jäi oma väidete juurde, et ta on kõik dokumendid esitanud nii Pensioniametile kui ka kostjale. Hageja väidete kohaselt esitas ta lisakulude kohta tõendid nii pensioniametile kui ka kostjale. Ühtlasi esitas ta kohtule palve, et kui on vaja arvete olemasolu tõendada, siis tuleks need võtta Pensioniametilt (t.lk. 85). Maakohus jättis eelnimetatud taotluse tähelepanuta. Hageja ei kasutanud õigusabi, kostjat esindas õigusteadmistega isik. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja oli raskustes oma õiguste kaitsmisega. Arvestades poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, tulnuks kohtul sellele tähelepanu pöörata ning selgitada hagejale kohustust tuua selgelt esile hagi aluseks olevad asjaolud ning esitada kohtule nende tõendamiseks tõendid. Lisakulude nõude osalisel rahuldamisel tugines maakohus Pensioniameti ja kostja poolt aktsepteeritud lisakuludele. Samas ei ole esitatud tõendit, millest ilmneks, milliseid lisakulusid, millal ja millises suuruses on Pärnu Pensioniamet aktsepteerinud ja hagejale välja maksnud. Toimik sisaldab üksnes kostja esindaja vastuväidet, et ta tutvus Pärnu Pensioniametis hageja pensionitoimikuga ning sealt saadud andmete põhjal oli ta nõus hüvitama 2 636,28 krooni. Selles osas ei vasta otsus TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Apellatsioonkaebuse kohaselt esitas apellant dokumentaalseid tõendeid lisakulude kohta summas 7219,20 krooni, mille olemasolu ei eitanud ka kostja (t.lk.174). Samas puuduvad tõendid selle kohta, millises ulatuses hüvitas riik hagejale lisakulusid. Apellant lisas apellatsioonkaebusele uusi tõendeid, seejuures 15.10.2008 kostjale esitatud avalduse täiendavate lisakulude väljamaksmiseks. Kolleegium leiab, et nimetatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta ja tagastada apellandile, kuivõrd tegemist on tõenditega, millised puudutavad nõudest hilisemat perioodi. Kolleegium selgitab, et nimetatud tõendid tuleb esitada kostjale. Kuivõrd otsust ei ole vaidlustatud osas, millega on hageja kasuks välja mõistetud 2636,28 krooni, siis tuleb tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks hagi rahuldamata jäänud osas, so 4582, 40 krooni nõudes (7219,20 -2636,80 krooni). Vastuapellatsioonkaebuses vaidlustas kostja menetluskulude jaotust. Kuivõrd tsiviilasi tuleb saata lisakulude nõudes uueks läbivaatamiseks, siis tuleb ka menetluskulude jaotus otsustada antud menetluses.