Ärakiri
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas, sekretäri Kaidi Kanarbik`u juuresolekul, tõlk Anzela Kuvaldina
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.oktoobril 2008. a Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-2975
Tsiviilasi
V.K. ik hagi AS Masinaehitaja reg.kood 10249031 Rääma 7 Pärnu 80010 vastu rahalise hüvitise nõudes seoses kutsehaigusega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V.K. Kostja: volitatud esindaja jurist Jelena Smorodina ,asukoht Rüütli 29 Pärnu 80011
Kohtuistungi toimumise aeg
25.septembril 2008. a
Juhindudes TsMS § 434-436, § 438, § 442, § 630-633, Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus § 14 lg 5 p 6, EV Valitsuse määrus nr 172 10.06.1992.a. p 1.4., kohus otsustas: Rahuldada hagi osaliselt.Välja mõista AS-lt Masinaehitaja V.K. kasuks hüvis tervisekahjustusest tingitud lisakulutuste eest summas 2636 kr 28 s ( kaks tuhat kuussada kolmkümmend kuus krooni ja 28 s). Jätta rahuldamata hageja nõue kohaldamaks temale makstava hüvise arvutamisel pensionihinna indeksit . Jätta rahuldamata hageja moraalse kahju 3 000 krooni nõue.
Kohtukulude jaotus Jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1(5)
Hageja on palunud läbi vaadata tema nõude AS-i Masinaehitaja vastu , sest viimane maksab temale hüvitist tarbijahinnaindeksi alusel.Hageja soovib, et kostja maksaks hüvitist seoses kutsehaigusega pensioniindeksi alusel 1026 kr 70 s.Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista lisakulutused, mis on seotud ravimite ja taastusraviga lisakulude katteks kokku 10 000 krooni, samuti moraalse kahju 3 000 krooni. Kostja kirjalikud vastuväited Kirjalikus vastuses kohtule ei tunnista kostja hagi.Pärnu Maakohtu 09.02.2005 jõustunud kohtuotsusega tsiv asi nr 2-827/2004, mõisteti kostjalt välja ühekordne hüvitus alates 27.08.2001.a. kuni 31.01.2005.a. 21 151 kr 70 s ning alates 01.02.2005.a. hüvitus igakuiselt 503 kr 80 s .Sama kohtuotsusega kohustati AS-i Masinaehitaja igakuise hüvise ümber arvestama V.K. töövõime kaotuse astme, invaliidsuspensioni suuruse muutumise korral ja maksma hüvist igal aastal pärast 01.märtsi tarbijahinna indeksiga korrutatud suuruses. Alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani maksab kostja hagejale hüvist tarbijahinnaindeksi alusel, mida kinnitab ka hageja.Seega täidab kostja nõuetekohaselt kohtuotsust. Hageja on väitnud oma avalduses, et alates 01.04.2007 arvestatakse hüvituse maksmisel pensioniindeksit, mis ei vasta tegelikkusele. Vabariigi Valituse 10.06.1992 määruse nr 172 kohaselt Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra p 1.4. sätestab, et alates 2001 aastast korrutatakse hüvis iga aasta 1.märtsil Satistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Seega on hageja nõue, et hüvist arvestataks pensioniindeksi alusel, alusetu. Hageja on nõudnud, et kostja maksaks hüvitise välja mitte kuu lõpul, kuid kuu alguses, mis kostja hinnangul on alusetu.Pärnu Maakohtu otsusega 09.02.2005 kohustati AS-i Masinaehitaja tasuma hüvitise igakuiselt, kuupäeva märkimata.See tähendab, et hüvitise tasumine võiks toimuda alates maksustava kuu esimesest kuupäevast kuni viimase kuupäevani, on kostja hinnangul seadusega kooskõlas. Kostjale jääb arusaamatuks hagiavalduse lisatud haiguslehtede lisamise mõte.Nagu nähtub töövõimetuslehest nr 0024648, viibis hageja ambulatoorsel ravil alates 25.11.2005 kuni 01.09.2006, kuid see haigus või vigastus ei ole seotud kuidagi kutsehaigusega.Nagu nähtub töövõimetuslehest nr 00024615, viibis hageja haiglaravil 16.12.2005 kuni 22.12.2005 ning ambulatoorsel ravil alates 23.12.2005 kuni 31.12.2006 s.o. osaliselt samal ajal kui temale oli välja kirjutatud haigusleht nr 00024648.Haiglasse suunas hageja naistearst G.H., mida tõendab väljavõte haigusloost nr Rxxxxxx.Kuidas on seotud hageja günekoloogiline haigestumine kutsehaigusega, on selgitamata.Kostja lisab, et töövõimetuslehed esitatakse tööandjale edasiseks vormistamiseks ning haigekassale üleandmiseks.Kostja ei ole hageja tööandja ega pea tegelema hageja haiguslehtedega.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud kviitungid ja arved ei ole asjakohased, sest neist ei nähtu, kuidas hageja kulud on seotud kutsehaigusega. Hageja palub jätta lisakulutuste nõude summas 10 000 krooni rahuldamata. Menetluse käik Kohtu eelistungil 12.08.2008 soovitas kohus eelneval kokkuleppel Pärnu Pensioniameti peaspetsialisti Luule Lankotsaga, minna pensioniameti peaspetsialisti juurde ja lahendada asi kompromissiga. 02.09.2008 esitas kostja kohtule oma kirjaliku seisukoha ( tl 173-175). Kirjalikus seisukohas jääb kostja jätkuvalt seisukohale, et hageja nõue arvestada hüvis pensioniindeksi alusel on alusetu, sest see ei ole kooskõlas seaduse ega Pärnu Maakohtu otsusega 09.02.2005 tsiv asi nr 2-827/2004.
2(5)
Hageja nõue hüvise 437 kr 27 s nõudes on samuti alusetu. Kohtutäitur R.Albert 25.06.2007 otsusega keeldus sissenõudja ( V.K.) kasuks välja mõistmast tema arvutuste kohaselt puudu olevat summat 437 kr 27 s). Hageja nõue maksta hüvitis välja jooksval kuul jääb kostjale arusaaamatuks, sest kostja teebki nii ja hageja väide on tõendamata.Kostja ei nõustu hüvitama hagejale moraalse kahjuna 3000 krooni. Hageja nõue seoses kutsehaigusega seotud lisakulutusteg summas 10 000 krooni, ei ole tõendatud.Hageja on dokumentaalselt tõendanud oma kulutusi kokku summas 7 219 kr 20 s, kuid mitte kõik kulutused ei ole seotud hageja kutsehaigusega. Kostja, olles Pärnu Pensioniametis tutvunud hageja pensionitoimikuga teatab, et Pärnu Pensioniamet on hüvitanud hagejale järgmised lisakulutused: -AS Taastusravikeskus Estonia talong nr 001843 ambulatoorne ravituusik 16.05.200526.05.2005 summas 1600 krooni( sellest on Pensioniamet hüvitanud 51,2 %) -Medistar Apo OÜ ( Ristiku Haruapteek) arve nr 10472823 03.11.2005 5% kenalogi eest summas 80 kr 20 s ( sellest summast on Pensioniamet hüvitanud 51,2 %) -AS Taastusravikeskus Estonia talong nr 002070 ambulatoorne ravituusik 11.06.200728.06.2007 summas 3500 kr( sellest summast on Pensioniamet hüvitanud 51,2 % ); -Pärnu Haigla 11.01.2006 kviitung order nr 000456 elektriravi eest summas 105 kr ( Pensioniamet on hüvitanud 51,2 % ); -Ristiku Haruapteegi arve nr 7557-K 1610 18.07.2008 kenalogi eest summas 80 kr 20 s ( Pensioniamet on hüvitanud 51, 2 %); -Ristiku Haruapteegi arve nr 3293-K 1610 04.02.2008 kenalogi eest summas 36 kr 80 s , Pensioniamet on hüvitanud 51,2 %).Ülejäänud lisakulutused on jäänud Pärnu Pensioniameti poolt hüvitamata. Nagu nähtub arstliku ekspertiisi otsusest nr 288329 hageja tervisekahjustusest tingitud lisakulutused: retseptiravimid, sanatooriumituusikud, 10 stats või 14 ambulat. Taastusravipäeva, sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi. Seega ei kuulu hüvitamisele hageja postikulu, voodipäevatasu, eriarsti vastuvõtt.Retseptiravimite hüvitamisel võeti aluseks Pärnu Pensioniametis arstliku ekspertiisi komisjoni liikme dr.Ivo Kuusk `i arvamus selle kohta, et mis ravimid on seotud hageja kutsehaigusega, millised aga ei ole seotud. Kostja lisab, et hageja peale invaliidsuse saamist töötab füüsilise koormusega töödel, millega teadlikult kahjustab oma tervist. Hageja on nõus hüvitama hagejale kutsehaigusega seotud lisakulutused, ,mis on dokumentaalselt tõendatud ja mida on aktsepteerinud Pärnu Pensioniamet ning on nõus hüvitama hagejale 2 636 kr 28 s .Selles summas on kostja nõus sõlmima hagejaga kompromissi. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuistungil 25.09.2008 kuulas kohus ära spetsialisti Pärnu Pensioniameti vanemspetsialist , kelle töövaldkond on kutsehaigused, Luule Lankots`a arvamuse. Spetsialisti arvamuse kohaselt tuleb hüvise arvutamisel arvestada tarbijahinna indeksiga, kuid samas ei ole keelatud kasutada pensioniindeksit vastavalt kokkuleppele .Kui asutus maksab töötajale hüvist, on ta kohustatud maksma ka lisakulutusi .Alates 01.01.2006 reguleerib seda Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus § 14 lg 5 p 6.Kui inimene esitab Pensioniametile ravimite retseptid, vaatab ekspert- arst need üle, kas need on seotud konkreetse isiku kutsehaigusega.Tehakse järelepärimisi ka perearstidele. Antud asjas esitas Pärnu Pensioniamet AS-le Masinaehitaja andmed, millises ulatuses on lisakulutused hagejale hüvitatud.Pensioniamet väljastab oma otsuse lisakulutuste hüvitamise kohta isikule, kes nende hüvitamist taotleb ja sellega otsusega on võimalik pöörduda asutuse poole, kellelt on võimalik ülejäänud osa kulutuste hüvitamist nõuda.
3(5)
Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled, spetsialisti ja tutvunud kirjalike tõenditega, leidis, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele s.o. osas, mida kostja on omaks võtnud. Rahuldamisele ei kuulu hageja nõue arvestada temale hüvist seoses kutsehaigusega pensioniindeksi alusel Kohtu seisukoht põhineb Pärnu Maakohtu otsusel 09.02.2005 tsiv.asi nr.2—827/2004 , Pärnu Maakohtu määrusel 27.12.2007 tsiv asi nr 2-07-59651 ning Eesti Vabariigi Valitsuse määrusel 10.juunist 1992.a. nr.172 ”Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra kohta” p.1.4, mille kohaselt alates 2001.aastast korrutatakse määratud hüvis iga aasta 1.märtsil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Hagejale tuleb hüvitada lisakulutused, mida on aktspteerinud nii Pärnu Pensioniamet kui ka AS Masinaehitaja järgmiste kulutuste osas: AS Taastusravikeskus Estonia ravituusik 16.05.2005 kuni 26.05.2005 summas 780 kr 80 s, Ristiku Haruapteek arve nr 10472823 03.11.2005 39 kr 14 s, AS Taastusravikeskus Estonia tuusik 11.06.2007 kuni 28.06.2007 1708 kr, Pärnu Haigla kv order nr 000456 51 kr 24 s, Ristiku Haruapteek arve nr 7557-K1610 18.07.2008 39 kr 14 s,Ristiku Haruapteek arve nr 3293-K1610 04.02.2008 17 kr 96 s, kokku 2636 kr 28 s, mis on 48,8 % hageja poolt seoses kutsehaigusega kantud lisakulutustest. Kohus peab oluliseks hagejale selgitada, et edaspidi seoses lisakulutustega tekkimisega,mis on seotud kutsehaigusega, peab hageja esitama kostjale kulutusi tõendavad dokumendid koos kirjaliku taotlusega hüvise väljamaksmiseks.Juhul, kui kostja keeldub hüvise väljamaksmisest, alles siis saab hageja kostja keeldumise kohtus vaidlustada. Jätta rahuldamata hageja nõue moraalse kahju nõudes summas 3 000 krooni. Menetluskulud Tuginedes TsMS §-le 163 lg 1 leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Ingrid Hallas Kohtunik
Ärakiri õige:I.Hallas /Kohtunik/
Kohtuotsus jõustus osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2009.a. kohtuotsuse jõustumisega 14.05.2009.a. järgmiselt:
4(5)
apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja AS-i Masinaehitaja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.