TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-3372 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võivad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul avaldaja ja puudutatud isikud arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

I ASJAOLUD

a. Avaldaja taotlus 27.01.2009.a Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt A I on keskmise puudega inimene, kes ei saa iseseisvalt oma õigusi teostada ega enda eest hoolitseda. A I vajab kõrvalabi olmeproblemide lahendamisel, juhendamist ja järelevalvet, kuna ei tule toime paljude igapäevaste toimingutega. Avaldaja arvamusel vajab A I oma psüühilise seisundi tõttu eestkoste seadmist, kuna ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid toiminguid ilma eestkostja nõusolekuta. A I elab koos ema ja vennaga aadressil xxx. A I ema T I andis oma kirjaliku nõusoleku olla A I eestkostjaks. Avaldaja on seisukohal, et A I varaliste ja isiklike õiguste kaitseks on vaja talle määrata eestkostjaks T I. b. Eksperdiarvamus Viru Maakohtu 09.02.2009.a määruse alusel viidi 27.02.2009.a läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis (akt nr 14, vaata tl 50-51) A I psüühilise seisundi hindamiseks seoses vajadusega määrata talle eestkostja. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi A I kannatab vaimse alalarengu all, millele viitavad konkreetne mõtlemine, madal intellektuaalne tase, üldistus-abstraktsioonivõime tunduvalt madalam normist, huvide ringi piiratus. Peale selle ekspertide hinnangul kannatab uuritav ka alkoholsõltuvuse all. A I on esinenud mitmel korral alkoholpsühhoos. Käesoleval ajal ei ole A I võimeline adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sh ka pisitehinguid. Ekspertide arvamusel A I vaimne seisund ei võimalda tal käseoleval ajal teostada valimisõigust. Vaimse seisundi tõttu ei ole soovitav teda ära kuulata kohtuistungil. Teda võib ära kuulata tema tavalises keskkonnas. Eestkostja peaks aitama A I olmeprobleemide lahendamisel, korraldama tema raha asju, langetama tema eest otsuseid, kontrollima, et ta ei kasutaks alkoholi. c. Kohtuistung 31.03.2009 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Eestkostet vajava isiku esindaja sõnul A I eestkostja määramine on eestkostetava huvides ning avaldas arvamuse, et eestkoste tuleb seada 5 aastaks. T I kinnitas kohtule, et ta on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täita. Advokaat ja

2-09-3372 asjast puudutatud isik toetasid Narva linna avaldust ja palusid määrata eestkostjaks T I.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 14 (vaata tl 50-51) järgi A I kannatab vaimse alalarengu all, mille tõttu ta ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma raha asju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, s.h pisitehinguid. Eksperdiarvamuse arvestades asub kohus seisukohale, et A I ei suuda vaimse seisundi tõttu oma tegudest aru saada ja neid juhtida, milline seisund on alalise iseloomuga, mistõttu A I on piiratud teovõimega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. T I on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta, samuti kinnitas ta kohtuistungil, et on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täita. Narva linna avaldusele lisatud tõendist nr 279 (vaata tl 10) T I tesvislik seisund võimaldab temal eestkostjaks olla. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et A I tuleb määrata eestkostja, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kooskõlas advokaadi taotlusega otsustas kohus määrata A I eestkostjaks T I viieks aastaks, s.o kuni 06.04.2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole A I võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus A I õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid. TsMS §526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud A I psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb A I tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1, TsMS § 524 lg 5, § 525 lg 2, § 526, § 532 lg 1

2-09-3372 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.