Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2009 Tartu
Tsiviilasja number
2-05-1699
Tsiviilasi
Svetlana Zassuhhina väljamaksmata palga väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
51 854.55 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Svetlana Zassuhhina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. märts 2009
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Svetlana Zassuhhina XXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Ivanov
esindajad
Edasikaebamise kord
hagi OÜ Almavist vastu ja viivise 51 854.55 krooni
Viru Maakohtu 12. mai 2008 otsus
(isikukood
Vastustaja (kostja): OÜ Almavist (registrikood 10799955) Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 12. mai 2008 otsus muutmata. Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Svetlana Zassuhhina kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil,
siis võidakse menetluses.
kassatsioonkaebus
lahendada
kirjalikus
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Töölepingu p-s 4.2 leppisid pooled kokku, et kostja maksab hagejale palka 2160 krooni kuus (s.o palga alammäär 2003. a). Tulenevalt PalS § 10 lg-st 2 tulenevalt maksis kostja hagejale palka 2004. a 2480 krooni. Hageja väite kohaselt maksis kostja talle tegelikult palka 1200 krooni kuus ning tema nõue koosneb palga alamäära ja talle väidetavalt makstud palga 1200 krooni vahest 2003. a ja 2004. a. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja kinnitas, et ta on maksnud hagejale palka kokkulepitud määras, s.o lähtudes palga alammäärast 2003. a ja 2004. a, ning nimetatud määrades palga maksmist deklareerinud ka maksuametis. Hageja poolt maksuametile esitatud 2003. a ja 2004. a tuludeklaratsioonidest (töövaidluskomisjoni toimik, lk 17-23) nähtub, et kostja on maksnud hagejale palka 2003. a 20 142 krooni ja 2004. a 28 907 krooni, s.o palga alammäärast lähtudes, ning hageja on nendes deklaratsioonides oma allkirjaga kinnitanud nimetatud andmete õigsust. Ringkonnakohus leiab, et kostja palgaarvestuse dokumendid ja maksuametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja tööstuskindlustuse maksete deklaratsioonid (maakohtu toimik, lk 53-144) ning hageja kinnitused maksuametile kokkulepitud määras kostjalt palga saamise kohta on piisavad hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Hageja kinnitus maakohtu istungil, et tuludeklaratsioonide täitmisel ei lugenud ta läbi kogu teksti, millele ta alla kirjutas, ei ole veenev. Hageja väite kohaselt sai ta juba esimesel tööloleku kuul palka kokkulepitust vähem ning olnuks loogiline, et töötaja küsib tööandjalt selgitusi vähem makstud palga kohta. Kuivõrd hageja kinnitus tuludeklaratsioonis palga alammääras kättesaamise kohta on lubatavaks tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõttes ning maakohus ei ole tõendite hindamisel rikkunud TsMS § 232 sätteid, siis apellatsioonkaebuse väide maakohtu poolt tõendite väära hindamise kohta ei ole põhjendatud. Üksnes asjaolu, et kostja ei võtnud hagejalt igakuuliselt allkirja palga kättesaamise kohta, ei ole antud juhul hageja nõude rahuldamise aluseks. Tsiviilkohtumenetluses on pooltel võimalik tõendada oma nõudeid ja vastuväiteid kõigi TsMS § 229 lg-s 2 märgitud tõenditega ning apellandi viidatud kostjapoolsele väidetavale raamatupidamisseaduse § 4 rikkumisele ei ole aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisele. Apellandi viide ringkonnakohtu istungil Riigikohtu 11.01.2006 otsusele nr 3-2-1-124-05 ei ole asjakohane, kuna nimetatud otsuses käsitleti olukorda, kus poolte vahel puudus kirjalik kokkulepe palgamääras ning asjas ei olnud esitatud usaldusväärseid kirjalikke tõendeid kokkulepitud palgamäära kohta. Antud asjas on hageja maksuametile allkirjaga kinnitanud, et ta on kokkulepitu palga kostjalt kätte saanud ning vaidlust ei ole nimetatud tõendi usaldusväärsuses.
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
poolte menetluskulud
maakohtus
Üllar Roostoja
ja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.