Viru Maakohus
Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Geete Lahi 12. mai 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-05-1699 (kuni 01.01.2006.a nr 2-490/05)
Tsiviilasi
S Z hagi OÜ A vastu väljamaksmata palga ja viivise üldsummas 51 854,55 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S Z xxx Hageja lepinguline esindaja S I Kostja Osaühing A xxx Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige I A Kostja lepinguline esindaja V V
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
02. aprill 2008.a. Hageja S X Hageja esindaja S I Kostja esindajad I A ja V V
Jätta S Z hagi OÜ A vastu väljamaksmata palga ja viivise üldsummas 51 854,55 krooni nõudes rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 12. mail 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavalduse (tlk 1-2) kohaselt 02. jaanuaril 2003. aastal sõlmiti hagejaga tööleping ning hageja asus tööle müüjana kaubakeskuses Pähklimäe. Erinevalt töölepingu tingimusest oli poolte vahel suuline lisakokkulepe, et tööpäeva eest maksab kostja hagejale palgana 80 krooni. Hageja tööpäev kestis 11 tundi alates 9:00 kuni 20:00. Kuus oli 15 töövahetust. Seega sai hageja kätte palgana 1200 krooni. Hiljuti sai hageja teada, et täistööpäeva töötamisel peab tööandja maksma vähemalt palga alammäära, mis võrdus 2003.aastal 2160 krooni, 2004.aastal aga 2480 krooni. Samuti, kui teostatakse õhtust tööd, s.o. pärast kell 18:00, siis on tööandja kohustatud juurde maksma 10% töötaja tunnipalgamäärast. Seega pidi tööandja hagejale maksma: 2003.aastal - 1842 krooni + 19.35 krooni (õhtune töö) = 1861.35 krooni (neto); 2004.aastal - 2181 krooni + 21.90 krooni (õhtune töö) = 2202.90 krooni (neto). Sellest järeldub, et väljamaksmata palga summa moodustas igakuiselt 2003.aastal 661,35 krooni, 2004.aastal 1002,90 krooni (neto). Juhindudes palgaseaduse § 35 palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Palga pidi kostja hagejale välja maksma enne iga kuu 20. kuupäeva. Hageja arvamusel tööandja rikkus jämedalt TLS § 49 p 2 tingimust mitte makstes hagejale palka täies ulatuses. Tööandja pidi hagejale välja maksma palga väljamaksmata osa alates 02.01.2003.a kuni 31.12.2003.a summas 7936.20 krooni (neto), alates 01.01.2004.a kuni 31.12.2004.a summas 12034.80 krooni (neto) ning välja maksma hagejale viivise summas 31883.55 krooni. Kirjeldatud õiguserikkumine oli töövaidluskomisjoni poole pöördumise aluseks. Läbi vaadanud 31. märtsil 2005. aastal avalduse, tegi komisjon otsuse avaldaja nõudmiste osalise rahuldamise kohta: sisse nõuda OÜ-lt A avaldaja S Z kasuks saamata jäänud lisatasu õhtuse töö eest 886 krooni ulatuses ning viivised sellest 1145 krooni - kokku brutosummas 2031 krooni. Komisjon arvas, et saamata jäänud palga osa sissenõudmise nõue ei kuulu rahuldamise võttes aluseks 2003.a ja 2004.a tuludeklaratsioonid. Siinjuures märkis komisjon, et tööandja ei esitanud nõutavaid algdokumente, mis võivad olla töötaja poolt palga saamise tõendiks. Ja peale selle, nagu märkis komisjon, tööandjal puudub elementaarne kontroll palga väljamaksmise üle. Hageja arvab, et komisjon ei võtnud arvesse Raamatupidamise seaduse nõuet, kus § 4 sätestatakse: „isikuks kes on kohustatud raamatupidamisarvestust pidama, peavad algdokumentide või nende alusel koostatud koonddokumentide alusel tegema kanded raamatupidamisregistritesse kõikidest oma majandustoimingutest". Sellisteks algdokumentideks võivad hageja arvates olla: kas palga väljamaksmise andmik töötaja allkirjaga, töötaja poolt allakirjutatud väljaminekuorder või töötaja konto panga väljatrükk, mis kinnitab palga ülekandmist töötaja pangakontole. Ühtegi eelnimetatud dokumentidest tööandja ei esitanud. Avaldaja esitas omakorda komisjonile oma konto pangaväljatrüki, kus on fikseeritud vaid üks ülekanne tööandja poolt 15.03.2005.a. Seega juhindudes TsMS § 91 arvab hageja, et tööandja poolt esinenud õiguserikkumist on hageja põhjendanud ning kuna tööandjal lubatud tõendid puuduvad, arvab hageja, et õiguserikkumine on täielikult tõestatud. Arvestades eelöeldut ja 31.03.2005.a töövaidluskomisjoni otsust ning juhindudes Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 3, § 27 lg 1 p 1; Palgaseaduse § 34, § 35; TLS § 49 p 2 palus hageja: Sisse nõuda tööandjalt väljamaksmata palk alates 02.01.2003.a kuni 31.12.2003.a 7704.00 krooni ulatuses; sisse nõuda tööandjalt väljamaksmata palk alates 01.01.2004.a kuni 31.12.2004.a 11772.00 krooni ulatuses; sisse nõuda tööandjalt viivis 0,5% väljamaksmata palga summast iga viivitatud päeva eest 29 934,55 krooni;
kajastada otsuses viivitamatu täitmise tingimus. Kostja vastus hagile Kirjalikus vastuses hagile (tl 31) kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on põhjendamata, selle kunstlikkus lükatakse ümber objektiivsete dokumentaalsete tõenditega. Kohtukulud palub jätta hageja kanda. Menetluse käik Kohtuistungitel jäi hageja oma hagi juurde. Hageja töötas kostja juures Pähklimäe keskuses müüjana ilma lõunata 11 tundi päevas. Tööaja graafikut ei koostatud. Kuus oli keskmiselt 15-16 vahetust. Kostja esindaja A käis kaupluses vahetuse lõpus ja maksis raha, keskmiselt 80-90 krooni. Kirjalikku avaldust tööandjale palga maksmiseks arveldusarvele ei kirjutanud, palus suuliselt. Suuliselt palus kanda arveldusarvele puhkuseraha. Töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud 2031 krooni on kätte saanud. Deklaratsioonid esitas hageja Maksuametile elektrooniliselt. Mida tööandja maksis, oli Maksuameti andmebaasis kirjas. Hageja summasid ei vaadanud. Hageja esindaja sõnul ei tõenda tuludeklaratsioonid seda, et kostja reaalselt maksis hagejale palka. S. Z esitas deklaratsioonid interneti kaudu, võib olla ta ei pannud andmeid tähele. S. Z tahtis saada riigilt raha tagasi, et toita oma last. Kostja maksis makse, kuid töölepingus ettenähtud palka ei maksnud. Kostja esindajad hagi ei tunnistanud. Kostja seadusliku esindaja sõnul palga maksmine toimus üks kord kuus, 10-st kuni 20-nda kuupäevani. Kostja esindaja läks kauplusesse ja maksis miinimumpalga välja. Igapäevaseid makseid ei praktiseerinud. Maksmisele kuuluvate summade suuruse kohta andis andmed raamatupidaja. Hageja oli kostja seadusliku esindaja tuttav. Kostja viis hagejale raha tööle kui koju. Hagejalt allkirja palga saamise kohta ei võtnud, kuna pooltel olid usaldusväärsed suhted. Paar korda alguses kui hageja asus tööle, võttis kostja hagejalt allkirja palga saamise kohta. Kostja lepingulise esindaja sõnul hageja, kätte saades töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa õhtuste töötundide eest, on töövaidluskomisjoni arvestusega nõustunud. Hageja võttis omaks, et sai A palgasummad. Kirjalikku avaldust palga pangaarvele kandmiseks kostjale ei esitanud. Kostja esitatud deklaratsioonid täielikult vastavad hageja esitatud deklaratsioonidele. Kohtuotsuse põhjendused S Z esitas 09. märtsil 2005.a. Ida- Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjonile avalduse OÜ A vastu saamatajäänud töötasu ja sellelt viivise nõudes. Ida- Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 31.03.2005.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.02-02/578-2005 mõisteti välja OÜ-lt A S Z kasuks saamatajäänud lisatasu 886 krooni ja sellelt viivis 1145 krooni: kokku 2031 krooni brutosummas. Töövaidluskomisjoni otsuse põhjenduste kohaselt avalduses nimetatud palgavahe nõudmine on alusetu ja põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 alusel võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa-ja linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast (hagi esitamisel kehtinud seaduse redaktsioon).
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Osundatud paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatud ümber lükata või sellel vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja töötas kostja juures müüjana ajavahemikul 02.01.2003.a. kuni 10.05.2004.a., et hageja tööpäev oli 11 tundi- kella 9.00-20.00 ja kuus oli 15-16 vahetust. Töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa on kostja hagejale välja maksnud. Pooled vaidlevad, kas kostja maksis hagejale palga alammäära, mis 2003.aastal oli 2160 krooni ja 2004.a. 2480 krooni. Palgaseaduse (edaspidi PalS) § 10 lg 1 kohaselt töötaja palgamäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel; lg 2 kohaselt palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust. Poolte vahel sõlmitud töölepingu (tlk 8-9) p 4.2 kohaselt hageja põhipalk oli 2160 krooni. Hageja töölepingus miinimumpalga suurenedes muudatusi ei tehtud. PalS § 31 lg 1 kohaselt palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepingus, töösisekorra eeskirjas või töölepingus. PalS § 31 lg 11 kohaselt palka makstakse vähemalt üks kord kuus. Töölepingus leppisid pooled kokku, et palka makstakse aruandele järgneva kuu 20. kuupäevani (tlk 8 pöördel). PalS § 31 lg 2 kohaselt palka makstakse töötajale töökohas ja tööajal, välja arvatud, kui palk või selle osa kantakse töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja poolt osutatud pangakontole või kui kollektiiv- või töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Sama §-i lg 3 kohaselt tööandja on kohustatud töötaja kirjaliku avalduse alusel palga või selle osa üle kandma töötaja poolt näidatud pangakontole. Hageja väited, et kostja keeldus palka pangakontole kandmast on paljasõnalised. Kirjalikku avaldust hageja kostjale ei esitanud. Kohus leiab, et hagejale arvestatud ja väljamakstav palk on tõendatud kostja raamatupidamisdokumentidega (tlk 49-144). Maksuametile esitatud 2003.a. ja 2004.a. tuludeklaratsioonides (TVK toimik lk 17-23) on hageja märkinud summad, mis vastavad kostja poolt esitatud summadega: 2003.a. 20142 krooni ja 2004.a. 28907 krooni. Hageja on deklaratsioonides kinnitanud, et temale teadaolevalt on deklaratsioonis esitatud andmed õiged ja ta on teadlik, et ebaõige või ebatäpse informatsiooni esitamine on „Maksukorralduse seaduse“ alusel karistatav (TVK toimik lk 19 ja 23). Kohus leiab et nimetatud tõendid on piisavad tõendamaks palga kättesaamist. Kuna kohus hageja nõuet palga väljamõistmiseks ei rahulda, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud 01.01.2006.a. jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a.
alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus hageja kohtukulud hageja kanda (TsMS § 60 lg 1). Kostja kohtule kohtukulude nimekirja ei esitanud ega kohtukulude väljamõistmist ei taotlenud.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.