Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada kehtetuks 16.01.2001.a avalduse, millega ta loobus 04.09.2000.a surnud abikaasa JP(P) sundosa pärimisest ja nõustus korteri XXX jätma tervikuna kostjale kui testamendi järgsele pärijale. Hageja kirjutas dokumentidele alla ilma, et neid oleks talle tõlgitud või nende sisu selgitatud. Hageja sai aru, et tal on võimalik surmani korteris elada ja ta oli sellega nõus. 2008. aastal selgus, et hageja on allkirjastanud dokumendi, millega ta loobus sundosa pärimisest. Kostja müüs korteri edasi IJ, kes palub hagejal korter vabastada. Hageja leiab, et kostja pettis teda ja palub avalduse kehtetuks tunnistamist . Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult 04.12.2008 allkirja vastu üleandmisega. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, siis tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kuni 30.06.2002.a kehtinud redaktsiooni § 72 lg 1, mille kohaselt on pettus isiku poolt teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et kallutada teda tehingut tegema. TsÜS § 72 lg 2 kohaselt pettuse mõjul tehtud tehingu tunnistab kohus petetud poole nõudel kehtetuks. Tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta ajast, mil isik pettusest teada sai või pidi sellest teada saama, kuid mitte pikem kui 10 aastat tehingu tegemisest. TsÜS § 72 lg 4 kohaselt pettuse mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse paragrahv 67 2. lõikes sätestatut. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt, kui kohus on tunnistanud vaieldava tehingu kehtetuks, loetakse see kehtetuks algusest peale. Kehtetuks tunnistatud tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning hagejale on antud 09.10.2007.a määrusega menetlusabi, millega ta vabastati 1000.00 krooni riigilõivu tasumisest, tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.