TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võivad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul avaldaja ja puudutatud isikud arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

I ASJAOLUD

a. Avaldaja taotlus 10.12.2008.a Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt I G on raske puudega inimene, kes ei saa iseseisvalt oma õigusi teostada ega enda eest hoolitseda. I G on psühhiaatri juures arvel alates 1991 aastast. Ta on olnud korduvalt statsionaarsel ravil SA Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas. I G vajab kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt, kuna ei tule toime paljude igapäevaste toimingutega. Avaldaja arvamusel vajab I G oma psüühilise seisundi tõttu eestkoste seadmist, kuna ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid toiminguid ilma eestkostja nõusolekuta. I G on lahutatud, lapsi temal ei ole. Ta saab pensioni oma arveldusarvele, kuid ei ole suuteline oma rahalisi vahendeid enda toimetulekuks kasutama. I G ei oma kinnisasju, elab üksi ühetoalises korteris aadressil xxx. I G ehitas oma eluaseme ümber, mille tõttu sissepääs eluruumi on kitsendatud. I G isa V G andis oma kirjaliku nõusoleku olla I G eestkostjaks. Avaldaja on seisukohal, et I G varaliste ja isiklike õiguste kaitseks on vaja talle määrata eestkostjaks V G tähtajaga kolm aastat. b. Eksperdiarvamus Viru Maakohtu 15.12.2008.a määruse alusel viidi 15.01.2009.a läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis (akt nr 4, vaata tl 61-63) I G psüühilise seisundi hindamiseks seoses vajadusega määrata talle eestkostja. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi I G esineb suhtumisluul. Tema mõtlemine on amorfne, resoneerne. Ta räägib kiiresti, paljusõnaliselt. Uuritav on emotsionaalselt pinges, kergesti ärrituv, perioditi ebaadekvaatne. Võttes arvesse, et I G esinevad mõttekäigu häired, emotsionaal- tahteelu tunduv alanemine, haiguskriitika puudumine, tulid eksperdid järeldusele, et uuritav kannatab paranoidse skisofreenia, tunde-tahteelu defektiga all. Käesoleval ajal ei ole I G täielikult suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma raha asju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, s.h pisitehinguid. Ekspertide arvamusel I G psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. I G vajab eestkostet kuni ta läbib ravikuuri ning tema psühhiline seisund paraneb. Eestkostja peaks aitama I G olmeprobleemide lahendamisel, korraldama tema raha asju, tegema tehinguid tema eest ja kontrollima ravimite kasutamist. c. Kohtuistung 18.02.2009

Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Eestkostet vajava isiku esindaja sõnul I G eestkostja määramine on eestkostetava huvides ning avaldas arvamuse, et V G vastab eestkostja nõuetele. V G kinnitas kohtule, et ta on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täita. I G teatas kohtule, et isaga läbisaamine on hea. Advokaat ja asjast puudutatud isik toetasid Narva linna avaldust ja palusid määrata I G eestkostjaks V G.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 4 (vaata tl 61-63) järgi I G kannatab paranoidse skisofreenia, tunde-tahteelu defektiga all, mille tõttu ta ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma raha asju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, s.h pisitehinguid. Eksperdiarvamuse arvestades asub kohus seisukohale, et I G ei suuda vaimse seisundi tõttu oma tegudest aru saada ja neid juhtida, milline seisund on alalise iseloomuga, mistõttu I G on piiratud teovõimega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. V G on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta, samuti kinnitas ta kohtuistungil, et on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täita. Narva linna avaldusele lisatud tõendist nr 1930 (vaata tl 21) V G tesvislik seisund võimaldab temal eestkostjaks olla. I G sõnul tema suhted V G on head, ta ei esitanud vastuväiteid Narva linna avaldusele. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et I G tuleb määrata eestkostja, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kooskõlas avaldaja taotlusega ning lähtudes sellest, et ekspertide hinnangul I G psüühiline seisund võib paraneda peale ravikuuri läbimist otsustas kohus määrata I G eestkostjaks V G kolmeks aastaks, s.o kuni 27.02.2012.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada,

kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole I G võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus I G õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid. TsMS §526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud I G psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb I G tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1, TsMS § 524 lg 5, § 525 lg 2, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.