Tsiviilasi nr 2-07-24569
Tsiviilasja number
2-07-24569
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.02.2009 Tallinnas
Tsiviilasi
Gennadi Kulli hagi teiste kaasomanike vastu kaasomandis oleva asja kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja hüvituse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hageja ja kostjate apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
20.01.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Gennadi Kull (i.k.xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxxxxx xxxxx xx-x), esindaja Svetlana Pajupuu; Kostjad: Erika Veber (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxx xx-x); Fred Veber (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxx xx-x); Heli Siller (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxx xx-x); Väino Karp (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxx xx-x); Viigia Karp (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxx xx-x). Kostjate esindaja vandeadvokaat Merit Helm.
Harju Maakohtu 10.10.2008 otsus tsiviilasjas nr.2-07-24569 jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulu jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.
Menetluslikke taotlusi ja avaldusi võivad menetlusosalised kassatsioonmenetluses esitada ilma vandeadvokaadita. Asjaolud Pooled on Tallinna, Xxxxx xx aadressil asuva kinnitus kaasomanikud. Gennadi Kull, kellele kuulub kinnistust 22,46 mõttelist osa, esitas 02.07.2007 hagi teiste kaasomanike vastu kaasomandis olevate ruumide, mis ei kuulu korteriomandite eseme reaalosade hulka, kasutuskorra kindlaksmääramiseks, kasutuskorra sissekandmiseks kinnistusraamatusse ja kostjatelt Väino ja Viigia Karpidelt rahalise hüvituse väljamõistmiseks kaasomandis oleva vara kasutamise eest. Maakohtu otsus Harju Maakohus oma 10.10.2008 otsusega jättis rahalise hüvituse nõude rahuldamata ja määras kindlaks kaasomandis olevate ruumide, mis ei kuulu korteriomandite reaalosade hulka, kasutuskorra järgmiselt. Hageja kasutusse jäid hoovis puukuur nr.5 ning garaazid nr. 3 ja 5 (märgitud otsuse lisal 1), keldriruum (kuur) nr.3 (märgitud otsuse lisal 2), katusel klaasrõdu nr. 7 (otsuse lisal nr.3), panipaik mansardkorrusele viiva trepi juures (otsuse lisal 3 tähistusega PP) ja mansardkorruse osa, milline on märgitud otsuse lisal 3 tähisega MS I. Kostjate kaaskasutusse jäid hoovis puukuurid nr.1-4 ja 6-9, 9. puukuuri ja 1. garaazi vaheline pikendus ning garaazid nr. 1, 2 ja 4 (märgitud otsuse lisal 1), keldris garaazid nr.1 ja 2, keldris ruumid nr. 3c, 3d, 3., 3g, 3i ja 3j (märgitud otsuse lisal 2 ja mansardkorruse osa, milline on märgitud otsuse lisal 3 tähistusega MS II. Kõigi kaasomanike ühiskasutusse jäid keldris ruumid nr. 3a, 3b, 3k ja 3L (märgitud otsuse lisal 2) ja mansardkorruse sissepääs (tähistatud otsuse lisal 3 tähistusega JP), samuti muud otsuses käsitlemata ruumid. Menetluskulu jättis kohus 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostjate kanda. Maakohtu määrus Harju Maakohtu 10.10.2008 määrusega eraldati hagi kasutuskorra märkusena kinnistusraamatusse sissekandmiseks eraldi menetlusse. Hageja apellatsioonkaebus Hageja palub otsus ruumide kasutuskorra osas osaliselt tühistada, jättes talle puukuurid 1-4 ja kostjate kasutusse kuurid nr. 6-9. Samuti palub ta tühistada otsus osas, millega kohus jättis keldriruumid 3a ja 3b korteriühistu Xxxxx xx kasutusse ja jätta need ruumid kostjate kasutusse. Samuti palub ta menetluskulu jätta kostjate kanda. Kaebuse põhjendustel jättis maakohus ebaõigesti arvestamata selle, et hoovis asuvad garaazid ja mansardkorrusele klaasrõdu ehitas hageja oma vahenditega, ning seetõttu arvestas neid ebaõigesti tema kasutusse jääva ruumipinna arvestamisel. Hagejale jäetud pinnast on tema oma arvel välja ehitanud 40,30 ruutmeetrit. Kohus ei põhjendanud, 2(5)
miks ta leiab, et apellandi vahenditest püstitatud ehitistest peavad kõik kaasomanikud saama osa, kuigi nad ei teinud kinnistu väärtuse suurendamiseks mingisuguseid kulutusi. Määrates apellandi poolt püstitatud ehitised apellandile, jättis kohus teda vastustajatega võrreldes halvemasse olukorda. Kohus jättis ebaõigesti keldri ruumid 3a ja 3b korteriühistu kasutusse. Nimetatud ruumid on vajalikud korteriomandi teenindamiseks ja see pind tuleks jagada korterite omanike vahel. Korteriühistule ei ole need ruumid vajalikud. Kohus jättis ebaõigesti kohtukulu võrdselt poolte kanda. Otsuses kohus leidis, et hagi rahuldati 75% ulatuses. Hageja rahaline nõue ei jäetud rahuldamata, nagu kohus kohtukulusid puudutavas osas märgib, vaid see eraldati eraldi menetlusse. Kohus on ebaõigesti leidnud, et jagatava menetluskulu hulka kuulub ka kostjate ekspertiisisikulu; tähendatud ekspertiis oli mittevajalik, kuivõrd sellega mõõdeti üle tema korteriomandi reaalosa ja selle suuruse hindamine ei puutunud asjasse. Kohtu põhjendustest võib aru sada, et kohus soovis, et pooled kannaks kohtukulusid võrdselt, kuid otsuse resolutsiooni kohaselt see nii ei toimu. Hagi kasutuskorra kindlaksmääramiseks põhimõtteliselt rahuldati, mistõttu peaks kohtukulu jääma kostjate kanda. Kostjate apellatsioonkaebus Kostja paluvad otsuse tühistada kohtukulu jaotuse osas ja jätta kohtukulu hageja kanda. Hageja rahaline nõue jäeti täielikult rahuldamata. Kohus ei määranud kasutuskorda kindlaks selliselt, nagu hageja seda soovis. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kohus ei ole menetluskulude mõttes hageja hagi rahuldanud. Ekspertiis määramine oli põhjendatud ja vajalik, kummutamaks hageja ebaõiget seisukohta, nagu kasutaks ta mansardkorrusel 34,9 ruutmeetrit pinda. Ekspertiis selgitas, et ta kasutab pööningukorrusel asuvaid ruume 41,4 ruutmeetrit ehk siis 19% rohkem, kui ta väitis. Hageja takistas kostjatel selle tuvastamist, takistades pääsu tema kasutuses olevatesse ruumidesse. Seega peaks kostjate Karpide kantud ekspertiisikulu jääma täielikult hageja kanda. Hageja kanda tuleb jätta tema enda õigusabikulu, sest ta on ise advokaat ja tema esindaja menetlustoiminguid ise ei teinud ega istungitel kordagi sõna ei võtnud. Samas olid kostjad õigusteadmisteta isikud, kes alusetu hagi vastu pidid kasutama õigusabi ja kandma sellega seoses kulutusi. Hageja esitas oma nõuded kostjate vastu pahatahtlikkusest, sooviga kätte maksta selle eest, et ta kutsuti korteriühistu juhatuse esimehe kohalt tagasi. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et hageja apellatsioonkaebuses on kaks ekslikku faktiväidet. Ebaõige on kaebuse väide, et maakohus eraldas 10.10.2008 määrusega hageja rahalise nõude eraldi menetlusse ja selle nõude osas ei ole maakohus otsust langetanud. Maakohtu 10.10.2008 määrusest nähtub, et eraldi menetlusse on eraldatud hageja nõue kasutuskorra kindlaksmääramise kohta kinnistusraamatusse märkuse sissekandmiseks. Vaidlustatud otsusega on hageja rahaline nõue kostjate Karpide vastu jäetud rahuldamata. Ekslik on hageja väide, et maakohus on jätnud elamu keldris asuvad ruumid nr. 3a ja 3b 3(5)
korteriühistu kasutusse. Otsusest nähtub, et nimetatud ruumid on jäetud kõigi elamu kaasomanike ühiskasutusse. Ringkonnakohus leiab, et ruumide kasutuskorra kindlaksmääramise osas vastab otsus AÕS §-le 72 lg.5 (lähtumine kõigi kaasomanike huvidest) ja TsMS §-le 613 lg.3 (seadusega või kokkuleppega reguleerimata küsimustes lähtumine kohtu kaalutlusõigusest) ning hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsust selles osas tühistada ega muuta. Maakohus on kasutuskorra kindlaksmääramisel õigesti lähtunud põhimõttest, mille kohaselt igal kaasomanikul on õigus saada korteriomandi reaalosade koosseisu mittekuuluvast pinnast oma kasutusse pinda ulatuses, mis vastab kaasomaniku mõttelise osa suurusele kogu kaasomandist. Nagu kohus tuvastas, on hageja mõttelise osas suurus kinnistust 22,46 %, jagatavate ruumide üldpind on 272,71 ruutmeetrit, millest hagejale ainukasutusse jäetakse 62,87 ruutmeetrit, s.o. 23,05%. Asjaolu, et osa ruume ehitati välja ühe kaasomaniku (hageja) poolt ja tema vahenditega ei suurenda tema mõttelise osa suurust kaasomandis ega anna seetõttu alust neid ruume jagamisele kuuluva pinna arvestusest välja jätta. Nimetatud asjaolu on üheks oluliseks argumendiks nende ruumide jätmiseks kulutusi teinud kaasomaniku (hageja) ainukasutusse, ja seda kohus on ka teinud. Sisuliselt on kohus lähtunud ruumide seni välja kujunenud kasutuskorrast ehk siis jätnud hageja ainukasutusse ruumid, mida ta seni kasutas. Hageja soov saada endale lisaks kuurid nr.1-4 kujutab endast taotlust saada endale suurem osa temale kuuluva mõttelisest osast. Maakohus on õigesti leidnud, et teatud tingimustel võib kaasomanike vahel jagamisele kuuluvate ruumide määramisel kõrvale kalduta kaasomanike mõtteliste osade suuruse proportsioonist, kuid mitte olulises ulatuses ja seda mõjuvatel põhjustel, eeskätt siis, kui jagatavaid ruume ei ole võimalik määrata täpses proportsioonis kaasomanike mõtteliste osade suurusega. Mingit erilist vajadust muuta kuuride osas senist kasutuskorda hageja ainukasutusse täiendavalt nelja kuuri andmisega hageja ei ole tõendanud ja tema sellekohane taotlus põhineb ekslikul arvamusel, et osa ruumide ehitamise kulude kandmisega omandab ta õiguse suuremale pinnale kui vastab tema mõttelise osa suurusele. Keldriruumid 3a ja 3b ühiskasutusse jätmine on põhjendatud neis asuvate kommunikatsioonide hooldamise vajadusega korteriühistu poolt ehk siis vajadusega kindlustada kõigile kaasomanikele pääs neisse ruumidesse. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et reeglina peaks kasutuskorra kindlaksmääramisel määrama ära kõigi kaasomandike ainukasutusse jäetavad ruumid eraldi. Samas on antud juhul kõik kaasomanikud nõustunud sellise kasutuskorra kindlaksmääramisega, kus määratakse kindlaks hageja ainukasutusse jäävad ruumid ja teiste kaasomanike kaas(ühis)kasutusse jäävad ruumid. Kaebust sellise jagamise põhimõtte vastu ei ole esitatud ja seadus seda otseselt ei keela.. Kaebust ei ole esitatud kostjate Karpide vastu esitatud rahalise nõude rahuldamata jätmise osas. Kohtukulude jaotuse osas leiab kolleegium, et apellatsioonkaebuste rahuldamiseks 4(5)
puudub alus. Kolleegium märgib, et menetluslikult on kaasomandis oleva eseme kasutuskorra kindlaksmääramise vaidlus hagita menetluse asi, ja üksnes seetõttu, et hageja esitas rahalise nõude, kuulus see TsMS § 613 lg.4 järgi läbivaatamisele hagimenetluses. Kaasomanike vaidluse läbivaatamisel kasutuskorra kindlaksmääramiseks hagimenetluse korras on raske hinnata, keda lugeda hagi võitjaks või kaotajaks. Maakohus leidis, et kohtukulud peavad pooled kandma võrdselt. Kolleegium ei näe alust seda otsustust muuta. Mis puutub läbiviidud ekspertiisi vajalikkusesse, siis ekspertiisi määrates on maakohus seda vajalikuks pidanud. Lisaks sellele on kohus otsuses viidanud ka ekspertiisiaktis kindlakstehtud andmetele. Maakohus on ka õigesti märkinud, et õigusabikulu vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustab kohus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg.1 ja 175 lg.1 korras.. Seoses mõlema apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab apellatsioonimenetluse menetluskulu kõigi menetlusosaliste endi kanda.
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
kolleegium
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.