Kohtulahend

ja J S

tasuma

ASL

2-05-23417 suhtes kohtukulude hüvitamist. Lähtuvalt eeltoodust palub A G esindaja jätta IM taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks A G puudutavas osas rahuldamata. 29.01.2008 on PK ja J S i esindajad esitanud hagejate seisukoha kostja avalduse osas. Hagejate esindajad on seisukohal, et kostja poolt loetletud kulud õigusabile on arvestades kõnealuses tsiviilasjas toimunud vaidluse mahtu ilmselgelt põhjendamatud ja ületavad oluliselt vajalikku määra. PK ja J S paluvad jätta IM 11.10.2007 taotlus taotletud summas rahuldamata ja määrata tema põhjendatud menetluskuluks 5 000 krooni ja jätta see võrdsetes osades J S i ja PK kanda. Kohtunikuabi asub 12.10.2007 esitatud taotluse osas seisukohale, et IM puudub õigus nõuda A G suhtes menetluskulude kindlaksmääramist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lõige 1 kohaselt. A G esitas oma hagiavalduse 2005.a. ja kohus on kohaldanud temalt kohtukulude väljamõistmisel kuni 1.jaanuarini 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni. Selle kohaselt oleks IM pidanud A G osas kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid kohtule esitama enne kohtuvaidlusi. Kuna IM seda ei teinud, puudub tal õigus nõuda A G suhtes kohtukulude hüvitamist. Kohtunikuabi on seisukohal, et IM taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks A G osas tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. PK ja J S menetluskulude kindlaksmääramises kohaldab kohus praegu kehtivat tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd PK ja J S hagid on jäetud rahuldamata, kannavad kohtukulud nendes hagides nimetatud hagejad. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 12.10.2007 esitatud avalduses taotleb IM esindaja A G, PK ja J S poolt kantava menetluskulu suuruseks määrata 37 760 krooni ning mõista nimetatud summa välja A G , P K ja J S . Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohtunikuabi põhjendatuks mõista IM kasuks P K ja J S välja taotletud menetluskuludest 25 174 krooni ja jätta see võrdsetes osades PK ja J S kanda.

19.02.2007 esitas AS L esindaja avalduse hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks PK 14.02.2007.a esitatud ja 04.01.2007.a rahuldamata jäetud hagiavalduse osas, avalduses on menetluskuludena näidatud õigusabikulud summas 50 430 krooni (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja on avalduses taotlenud, et hüvitamisel kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 18.10.2007 esitas AS L esindaja avalduse hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks hageja P K , avalduses on kostja menetluskuludena näidatud õigusabikulud summas 94 980 krooni (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja on avalduses taotlenud, et hüvitamisel kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 18.10.2007 esitas AS L esindaja avalduse hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks hageja J S , avalduses on kostja menetluskuludena näidatud õigusabikulud summas 64 350 krooni (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja on avalduses taotlenud, et hüvitamisel kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-05-23417 20.12.2007 kohtumäärusega on nimetatud avaldused edastatud PK esindajale ja J S esindajale. Esindajad on nimetatud kohtumääruse kätte saanud 28.12.2007. 29.01.2008 on kohtule esitatud hagejate seisukoht kostja eespoolmärgitud taotluste osas. Hagejad on seisukohal, et kostja taotleb P K ühe ja sama tehtud töö eest kahekordse tasu väljamõistmist. Kahes avalduses (esitatud 19.02.2007 ja 18.10.2007) taotleb AS L P K ühtekokku 50 430 + 94 980 = 145 410 krooni välja mõistmist. Samas tsiviilasjas taotleb kostja 18.10.2008 esitatud avaldusega J S 64 350 krooni väljamõistmist. Ka avaldus J S i osas puudutab sama tsiviilasjaga seonduvaid kulutusi, mis on nimetatud avaldustes PKvastu. Ühtekokku taotleb kostja käesolevas tsiviilasjas ühe ja sama tehtud töö eest menetluskuludena hüvitamist P K ja J S kokku 209 760 krooni ulatuses. Hagejad on seisukohal, et kostja poolt loetletud kulud õigusabile on arvestades kõnealuses tsiviilasjas toimunud vaidluste mahtu ilmselgelt põhjendamatud ja paluvad eelnevast tulenevalt jätta AS L taotlused taotletud summades rahuldamata ja määrata AS L põhjendatud menetluskuludeks 10 000 krooni ja jätta see võrdsetes osades J S i ja PK kanda. 30.01.2008 on AS L esindaja esitanud kohtule oma seisukoha nimetatud vastuväite osas. Kostja esindaja on märkinud, et AS L oli varasemalt, 19.02.2007, esitanud taotluse PK vastu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks osas, mis puudutas PK14.02.2007 esitatud ja 04.01.2007 rahuldamata jäetud hagiavaldust üldkoosoleku otsuse vaidlustamise nõudes. Arvestades, et kõigi PK haginõuete rahuldamata jätmise osas jõustus käesolevas tsiviilasjas otsus lõplikult alles 01.10.2007 ning selleks hetkeks ei olnud Harju Maakohus AS L 19.02.2007 taotluse suhtes mingit seisukohta võtnud, esitas AS L 18.10.2007 tervikliku menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotluse. Seega palub AS L kohtul lähtuda 18.10.2007 esitatud taotlusest ning 19.02.2007 taotlus kõrvale jätta. Kostja esindaja on märkinud, et tõele ei vasta hagejate väide, justkui P K ja J S nõutaks samade kulude hüvitamist. AS L 17.10.2007 taotlusele lisatud menetluskulude nimekirjadest ja arvetest nähtuvalt on arvetel kajastatud tööst ja tasutud summadest kummalegi hagejale arvestatud 1⁄2 (s.t. kulude üle on peetud eristust ning istungitele, ühiste kaebuste vastustele jne kulutatud aeg on jagatud pooleks kahe hageja vahel). Eeltoodust tulenevalt jääb kostja oma 17.10.2007 taotluse juurde ja palub määrata rahaliselt kindlaks hagejate poolt hüvitatavad menetluskulud ning mõista hageja P K välja 94 980 krooni ning hageja J S 64 350 krooni. Kohtunikuabi, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et 19.02.2007 AS L esindaja poolt esitatud avaldus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks PK 14.02.2007.a esitatud ja 04.01.2007.a rahuldamata jäetud hagiavalduste osas tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 174 lõige 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kohus on seda ka oma 04.01.2007 otsuses märkinud. 18.10.2007 AS L poolt esitatud taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 3 kohaselt on Vabariigi Valitsus kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja

2-05-23417 kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on piirmäärad seatud sõltuvusse tsiviilasja hinnast. TsMS § 131 lõige 3 kohaselt ei ületa käesolevas vaidluses hagihind 1 000 000 krooni. Vabariigi Valitsuse ülalviidatud määruse kohaselt on tsiviilasjalt hinnaga kuni 1 000 000 krooni võimalik sisse nõuda lepingulise esindaja õigusabikulu maksimaalselt 270 000 krooni. Kostja poolt nõutavad õigusabikulud ei ületa määrusega kehtestatud piirmäära. Hagi rahuldamata jätmise tõttu on PK hagis jäetud menetluskulud PK kanda. Kostja ASL on esitanud menetluskulud summas 94 980 krooni. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohtunikuabi põhjendatuks mõista P K välja AS L menetluskulud summas 94 980 krooni. Hagi rahuldamata jätmise tõttu on J S i hagis jäetud menetluskulud J S i kanda. Kostja ASL on esitanud menetluskulud summas 64 350 krooni. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohtunikuabi põhjendatuks mõista J S välja AS L menetluskulud summas 64 350 krooni. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2009 oli 2,50%. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2008, Intressimäära avaldamise teated)

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.

Liivi Suursoo kohtunikuabi

2-05-23417

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.