Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse avalikult teatavaks
04. jaanuar 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-23417
Tsiviilasi
AG(isikukood XXX, elukoht XXX TALLINN), PK(isikukood XXX, elukoht XXX TALLINN) ja JS(Sl, isikukood XXX, elukoht XXX TALLINN) hagid HL(L, isikukood XXX, elukoht XXX TALLINN), IM(M, isikukood XXX, elukoht XXX TALLINN), RU(U, isikukood XXX, elukoht XXX TALLINN) ja AS (registrikood XXX, asukoht XXX TALLINN) vastu aktsiate ostueesõiguse tunnustamiseks, aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingute tühisuse tunnustamiseks ja aktsiaraamatu kannete muutmiseks ning AG ja PK hagid AS vastu aktsionäride 17.12.2005 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks;
Kohtuistungi toimumise aeg
11. detsember 2006.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja AG lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman Hageja PK lepinguline esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik Hageja JS lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik Kostja HL lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher Kostja IM lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik
isikud
Kostja AS lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Mody ja advokaat Kristina Schotter
AG hagis jätta kohtukulud AG kanda. Välja mõista AG 59 000 krooni AS kasuks. PK hagis jätta menetluskulud PK kanda. JS hagis jätta menetluskulud JS kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hagejate nõue 23.12.2005 esitas AG hagi kostjate vastu, milles palub tunnustada tema õigust teostada ostueesõigust AS aktsiate suhtes, mille R U võõrandas 01.12.2005 IM ja H L ning muuta AS-is peetava aktsiaraamatu kandeid selliselt, et HL väärtpaberikontol olevate AS-i aktsiate arv väheneks 1 aktsia võrra ja IM väärtpaberikontol olevate AS-i aktsiate arv väheneks 1 aktsia võrra ning AG väärtpaberikontol olevate AS-i aktsiate arv suureneks 2 aktsia võrra. Oma nõuet põhjendab nimetatud hageja järgmiselt. Hagejale kuulub 7 992 AS-i aktsiat (1,2469% aktsiakapitalist). 01.12.2005 müüs kostja R U 1 aktsia kostja HL ja 1 aktsia kostja
põhikirja p 2.4.2 järgi on aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele aktsionäridel ostueesõigus, v.a p 2.4.3 kohaselt alanejatele, ülenejatele sugulastele ja abikaasale. Aktsiaseltsi juhatus pidanuks aktsionäre müügitehingust viivitamata teavitama, mida juhatus aga ei teinud. Hageja sai võõrandamistehingust teada 16.12.2005. Seisuga 16.12.2005 on kostja H L omandanud 42,36% aktsiakapitalist. Kui kostja H L ei oleks olnud kinketehingu tõttu kaasaktsionäriks, oleks hagejal õigus teostada nende aktsiate suhtes ostueesõigust. Hageja leiab, et tema põhikirjalist õigust ostueesõiguse teostamiseks on rikutud. 10.03.2006 esitas J S ja 13.03.2006 PK analoogiliste nõuete ja väidetega hagi. 02.10.2006 täpsustas AG hagi. Kohtumenetluse käigus sai hagejale teatavaks, et vaidlusalused aktsiad on omandatud kinkelepingu teel. Hageja on seisukohal, et kinkeleping on tühine kuna tegemist on näiliku tehinguga. Kinkelepingu pooled on soovinud varjata müügitehingut aktsiate ostuks kuivõrd arvestades kostja HL hilisemat käitumist aktsiate ostmisel, ei näe hageja mõistlikku seletust ühe aktsia kinkimiseks. Selle tehingu eesmärk on vabaneda ostueesõiguse teostamisest. Seda veendumust süvendab asjaolu, et kinketehing ja müügitehingud toimusid lühikese ajaperioodi jooksul. Analoogiliste väidetega täiendas 02.10.2006 ka PK oma hagi. 28.11.2006 täiendasid kõik hagejad hagi nõudega tuvastada 01.12.2005 RU poolt tehtud 2 AS aktsia omandiõiguse üleandmise käsutustehingute, mille tulemusena vähenes RU väärtpaberikontol olevate AS-i aktsiate arv 2 aktsia võrra ning HL ja IM väärtpaberikontodel olevate AS aktsiate arv suurenes 1 aktsia võrra, tühisus. Kostja R U on võtnud õigeks, et kinketehingu eesmärk oli varjata aktsiate ostutehinguid ja vältida teiste aktsionäride ostueesõigust. Näilik kinketehing on vastuolus heade kommetega. Hagejad leiavad, et ka aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingud on TsÜS § 86 järgi tühised kuivõrd on samuti vastuolus heade kommetega.
30.12.2005 esitas AG hagi AS vastu, milles palus tuvastada AS aktsionäride 17.12.2005 toimunud erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisus. Nimetatud erakorralisel üldkoosolekul oli päevakorras küsimus aktsiate ostupakkumisest, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse äriseadustik (ÄS) § 298 lg 1 järgi. Samuti võeti koosolekul vastu otsus, mida päevakorras ei olnud. Päevakorras ei olnud nimelt juhatuse või nõukogu tegevusele heakskiidu andmise otsustamine, vaid üksnes nõukogu tegevuse ülevaade, pakkumiste tutvustused ning nõukogu ja juhatuse arvamus pakkumiste kohta. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti sellega koosoleku kokkukutsumise korda. Päevakorras oli ka põhikirja muutmine, millega välistataks ostueesõiguse teostamine aktsiate müümisel. Hageja esindajal ei võimaldatud üldkoosolekul sõna võtta ning sellega on rikutud informeerimiskohustust. Hageja leiab, et üldkoosoleku otsused juhatuse ja nõukogu tegevusele heakskiidu andmiseks on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi kuna juhatus ei teavitanud aktsiate võõrandamisest. Hageja leiab, et erakorralise üldkoosoleku otsuste eesmärk oli kahju tekitamine aktsionäridele. PK esitas 15.02.2006 hagi AS vastu AS 17.12.2005 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, mille väited kattuvad AG vastava hagiga. Kostjate vastus Kostjad ei vaidlustanud tehingute toimumise faktilisi asjaolusid, kuid leidsid, et kinkelepingute puhul ei olnud AS põhikirjas ette nähtud ostueesõiguse teostamist. Ostueesõigus oli ette nähtud vaid tasulise võõrandamise, s.o müügitehingute korral. Samuti olid kostjad seisukohal, et hagejad ei saa nõuda aktsiate tagastamist, vaid üksnes kahju hüvitamist. Hagejate nõue on pööratud aktsiate võõrandaja poole, kes pole aga enam aktsiate omanik ning seetõttu ei saa aktsiate omandiõigust enam üle anda. AS vastas täiendavalt, et on käitunud heas usus ja kõigi aktsionäride parimatest huvidest lähtudes. Kostja on vastanud hageja AG 16.12.2005 pöördumisele ostueesõiguse teostamise osas järgmisel päeval, s.o 17.12.2005 erakorralisel üldkoosolekul, kus nimetatud hageja koos esindajaga osales. Üldkoosolekut ei kutsutud kokku seoses aktsiatehingutega, vaid selle aluseks oli nõukogu 20.10.2005 otsus. Hagejad on ise käitunud pahauskselt esitades kohtusse põhjendamatuid hagisid kuivõrd hageja PK omandas tasuta ja ostueesõiguse teostamiseta aktsiaid, mille suhtes hageja AG ei asunud oma „õigusi teostama“. Aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimus nõuetekohaselt, päevakorras peavad olema märgitud arutlusele tulevad küsimused, mitte hääletamisele tulla võivad otsuste projektid. Samuti ei ole rikutud aktsionäride teabe saamise õigust kuivõrd kõigile aktsionäridele olid eelnevalt edastatud päevakorrapunkte puudutavad materjalid. Kostja rõhutab, et hageja PK hääletas ka ise vastuvõetavate otsuste poolt. Hagiavalduse täpsustusele vastasid kostjad, et kinkeleping ei ole näilik ning nimetatud asjaolu on hagejate poolt tõendamata, kinkelepingu sõlmimise võimalikud põhjused ei puutu asjasse tehingu väidetava näilikkuse hindamisel ning tehingud ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. JS hagi suhtes märkisid kostjad, et hageja J S on minetanud õiguse teostada ostueesõigust kuna ta ei ole teostanud ÄS § 229 lg 2, põhikirja p 2.4.2 ja ÄS § 250 järgi ostueesõigust 2 nädala jooksul lepingust ja selle sisust teadasaamisest. Hageja J S sai aktsiate võõrandamisest teada hiljemalt 19.12.2005. Kohtu põhjendused
Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes. Kõik hagejad on AS aktsionärid. Kostja R U sõlmis 28.11.2005 kinkelepingu 1 AS aktsia kinkimiseks HL ja 1 aktsia kinkimiseks IM. Nimetatud tehingutega sai kostja H L ja kostja I M AS aktsionäriks. Kostja H L on teinud pakkumise AS aktsiate ostuks ning omandanud seisuga 16.12.2005 müügitehingutega 42,36% aktsiakapitalist. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks ning neid kinnitavad ka esitatud kirjalikud tõendid (I kd, t lk 9-22; II kd, t lk 11-23; III kd, t lk 26, 82-83, 89, 92-167, 195-200, 221, 233, 272, 203,204, 205; V kd, t lk 7-16, 45-54; VI kd, t lk 103-110; VII kd, t lk 8-17, 60-69). Hagejad leiavad, et nimetatud kinketehinguga on rikutud nende ostueesõigust. ÄS § 229 lg 2 kohaselt võib aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse, mis kehtib aktsiate igakordse tasulise võõrandamise korral. AS põhikirja p 2.4.2 järgi (vastavas redaktsioonis) oli ostueesõigus kehtestatud (I kd, t lk 2339; II kd, t lk 24-40, III kd, t lk 181-193; I kd, t lk 17-33; VII kd, t lk 18-21). Poolte vahel puudub aga vaidlus, et aktsiate kinkimisel ostueesõigust ei ole. Kostjad on väitnud, et kinkelepingud on tühised kuna on näilikud. Tegelikult toimus aktsiate müük. TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hagejad on seisukohal, et kinkelepinguga püüti varjata müügitehingut ning välistada ostueesõiguse teostamine. Asjaolu, et kinkeleping oli tegelikult tasuline tõendavad hagejad kostja RU omaksvõtuga (VI kd, t lk 149-150), milles kostja R U kinnitab, et aktsionäride ostueesõiguse vältimiseks vormistati ühe aktsia müük kinkelepinguna ning kostja H L tasus mõlema aktsia eest sularahas 5 000 krooni ehk 2 500 krooni aktsia kohta. Seda fakti teised kostjad – H L ja I M – eitavad (VI kd, t lk 151-152). Hagejad leiavad, et tegemist on omaksvõtuga ning tehingute tasulisus on sellega tõendatud. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 4 kohus ei ole omaksvõtuga seotud asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta omaks kõik kostjad. Antud juhul vaidlustavad kõik hagejad lepingut, mille pooleks nad ei ole. Seetõttu on sellises vaidluses kaks kostjat – vaidlustatava tehingu mõlemad pooled. Asjaolu selle tehingu suhtes saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt. Seetõttu peaks omaksvõtuks, millega saaks kohus hageja nõude rahuldada TsMS § 440 lg 1 tähenduses, seda tegema kõik tehingu pooled. Antud juhul ei tee seda kostjad I M ja H L. Väidetava raha üleandmise kohta puuduvad muud tõendid. Seetõttu tuleb RU väidet hinnata paljasõnaliseks ning antud väide raha maksmisest, jääb tõendamata. Kostja HL hilisemate aktsiate müügitehingute tegemine ei muuda kinkelepinguid näilikuks. Kuivõrd põhikirja järgi ei olnud aktsiate kinkimisel ostueesõigust, oli kostjate antud käitumine aktsiate omandamisel kinke teel lubatav. Seetõttu ei ole kostjad põhikirja ega hagejate õigusi rikkunud ning puudub põhjus aktsiate kinkimist ja ostueesõiguse mitteteostamist ette heita. Vastuolu hea usu põhimõttega kohus ei näe. Seega ei saa kohus pidada kinkelepinguid näilikeks. Kinkelepingud on seega kehtivad. Kuivõrd ostueesõigus puudub aktsiate kinkimisel, siis ei ole hagejate õigusi rikutud kuna hagejatel ostueesõigus puudub.
Kuivõrd hagejatel ostueesõigus puudub, ei ole põhjust käsitleda ka ostueesõiguse teostamise avalduste esitamist ja selle tähtaegsust. Kuna kinkeleping on kehtiv ega ole vastuolus hea usu põhimõttega, on ka käsutustehing kehtiv. Hagi nõuded aktsiate ostueesõiguse tunnustamiseks, aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingute tühisuse tunnustamiseks ja aktsiaraamatu kannete muutmiseks jäävad rahuldamata. Järgnevalt analüüsib kohus 17.12.2005 AS erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõuet. Selle koosoleku toimumise osas faktivaidlus puudub (I kd, t lk 41; II kd, t lk 41, 44-57; III kd, t lk 10-23, 168-180, 201-202; V kd, t lk 56-69; VII kd, t lk 22-35, 51). Erakorralise üldkoosoleku kutses oli märgitud päevakorra punktidena pakkumised AS aktsiate ostuks (alapunktina nõukogu tegevuse ülevaade) ja AS põhkirja muutmine. Esimese päevakorra punkti juures kiideti heaks nõukogu ja juhatuse tegevus 2005. aastal kõigile aktsionäridele avaliku, ühetaolise ja õiglase hinnaga aktsiate müügivõimaluste otsingul ja ostupakkumise ettevalmistamisel. Üldkoosolekul esitas AG esindaja ST avalduse sõnavõtuks, mis jäi tähelepanuta kuivõrd koosoleku kodukord ei näinud ette päevakorda lülitamata sõnavõtte. Kohus ei nõustu hagejate AG ja PK väidetega, et üldkoosolek on vastu võtnud otsuse, mis ei ole tema pädevuses. Puudub vaidlus, et erakorralise üldkoosoleku kutsus kokku juhatus. See nähtub ka kutsest. Vastavalt ÄS § 298 lg 2 seaduses loetlemata aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. Kohane on ka kostja AS seisukoht, et päevakorras märgitakse arutamisele kuuluvad küsimused, mitte aga võimalikud otsuste projektid. Kohus ei näe vastuolu päevakorra ja otsuste vahel ning ei leia nende väidete pinnal, et koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Samuti ei ole kohased hagejate väited kostja AS informeerimiskohustuse rikkumise kohta kuivõrd kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et hagejatel ostueesõigus puudus. Samuti ei märgi hageja AG, milline info jäi saamata kui tema esindajale ei antud üldkoosolekul sõna. Hageja esindaja soovis sõna võtta, mitte küsimusi esitada. Kohus ei leia, et erakorralise üldkoosoleku otsused oleksid vastuolus heade kommetega ning ka erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks jääb rahuldamata. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. 27.12.2005 määrusega tagas kohus hagi keelates H L ja I M AS aktsiate võõrandamine, koormamine või muul viisil käsutamine (I kd, t lk 44-45). 02.01.2006 määrusega keelas kohus AS-il aktsiate võõrandamise, koormamise ja muul viisil käsutamise ja Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidajal muudatuste tegemise AS aktsiate osas, millega registrist kustutataks märge „piiratud võõrandamisõigusega lihtaktsia“ (I kd, t lk 70-71). 02.01.2006 määrusega on kohus täpsustanud viimatinimetatud määruse resolutiivosa (I kd, t lk 79-80). 23.01.2006 määrusega on kohus teinud AS-ile kuuluva kinnistu käsutamise keelumärke AG kasuks (III kd, t lk 246-248). Tallinna Ringkonnakohus on 13.03.2006 määrusega tühistanud osaliselt Tallinna Linnakohtu 27.12.2005 määruse ja teinud tühistatud osas uue määruse (III kd, t lk 334-338). 14.03.2006 on Tallinna Ringkonnakohus tühistanud Harju Maakohtu 02.01.2006 määruse (III kd, t lk 339-346). Tallinna Ringkonnakohus on 26.04.2006 määrusega tühistanud Harju Maakohtu 23.01.2006 määruse (VI kd, t lk 43-44).
Kuivõrd kohus jätab hagid rahuldamata, tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 järgi hagi tagamise abinõud, mis on seatud Tallinna Linnakohtu 27.12.2005 ja Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2006 määrustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad hagides, mis on esitatud enne 01.01.2006 kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Ülejäänud nõuetes kuulub kohaldamisele praegu kehtiv TsMS. 2005. aastal esitas hagi vaid AG. Sellele hagile praegu kehtiva TsMS kohaldamiseks kohtukulude osas puudub kohtul alus. TsMS § 60 lg 1 järgi (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 järgi (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad AG kohtukulud tema enda kanda. Kostja AS on esitanud kohtukulud summas 59 000 krooni. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning seda, et esitatud on mitu nõuet, peab kohus antud summat põhjendatuks ning mõistab selle hageja AG välja. PK ja JS hagides kohaldab kohus praegu kehtivat TsMS. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd PK ja JS hagid jäävad rahuldamata, kannavad kohtukulud nendes hagides nimetatud hagejad. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.