Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

2-08-58298

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunikuabi

Aita Kastor

Määruse tegemise aeg ja koht

19.veebruaril 2009, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-58298

Tsiviilasi

AS X avaldus kostja K. K. `i vastu menetluskulude summas 1750 krooni kindlaksmääramise nõudes Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine hageja: AS X, registrikood xxxxxxxx, asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Hageja esindaja: K. T. ; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kostja: K. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx. Välja mõista AS X kasuks menetluskulu 1750 krooni (üks tuhat seitsesada viiskümmend krooni) K. K. `ilt.

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Kohaldatud normid TsMS § 221, § 138 lg 1 ja lg 2; § 144; §174 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 6; § 176; § 177; § 178; § 464; § 465; § 466 lg 3; § 661 lg 1 ja lg 2; RLS § 56 lg 20. Menetluskulud tasuda AS X (registrikood xxxxxxxx,) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx; Sampo pank. Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates jõustumisest kuni täitmiseni tuleb K. K. `il tasuda menetluskulult viivist VÕS-s § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

AS X esindaja K. T. esitas kohtule 23.01.2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale avalduse kostjale menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr. 2-08-58298. Kohtuotsuse resolutsioonis märkis kohus, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 05.01.2009. Hageja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks hageja poolt tasutud riigilõiv hagi esitamise eest summas 1750 krooni. Avaldusele on lisatud nimetatud arve.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 02.12.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja tagaseljaotsusega mõisteti välja K. K. `ilt AS X kasuks liikluskahju summas 28697,60 krooni ja kahjukäsitluskulud summas 800 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja võimalikud menetluskulud kostja K. K. `i kanda. Kohtuotsus jõustus 05.01.2009.a. Kohus on andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse kostja menetluskulude kohta ( tl 27-28). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kätte toimetatud isiklikult 05.02.2009.a. (tl 29). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus materjalid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 1750 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt K. K. `ilt välja mõista AS X kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 1750 krooni (üks tuhat seitsesada viiskümmend krooni). Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele § 174 lg 6; 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.