OÜ Riistaportti Kaubandus hagi Jelena Zorina ja Diana Reimani vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
15 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. juuli 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jelena Zorina ja Diana Reimani apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (kostjad): Jelena Zorina ja Diana Reiman
esindajad
Vastustaja (hageja): OÜ Riistaportti Kaubandus, esindaja Oiva Veikko Kalevo Pohjaranta
RESOLUTSIOON
1.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Viru Maakohtu 21. juuli 2008 otsus osas, millega mõisteti solidaarselt Jelena Zorinalt ja Diana Reimanilt OÜ Riistaportti Kaubandus kasuks viimase menetluskulud üldsummas 5220 krooni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Jelena Zorinalt OÜ Riistaportti Kaubandus kasuks menetluskulud 2610 krooni ja Diana Reimanilt OÜ Riistaportti Kaubandus kasuks
3.2.Tunnistada Osaühing Riistaportti Kaubandus ja Jelena Zorina ning Diana Reimani vahel sõlmitud töölepingute lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel seaduslikuks.
3.3.Välja mõista Jelena Zorinalt OÜ Riistaportti Kaubandus kasuks menetluskulud 2610 (kaks tuhat kuussada kümme) krooni ja Diana Reimanilt OÜ Riistaportti Kaubandus kasuks menetluskulud 2610 (kaks tuhat kuussada kümme) krooni“.
Edasikaebamise kord
4.Apellantide poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jelena Zorina ja Diana Reiman esitasid avaldused Ida-Virumaa töövaidluskomisjonile töövaidluse lahendamiseks endise tööandjaga OÜ-ga Riistaportti Kaubandus. Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 18.09.2003 otsustega tunnistati töölepingu lõpetamine OÜ Riistaportti Kaubandus ja J. Zorina ning D. Reimani vahel TLS § 86 p 5 alusel ebaseaduslikuks ja mõisteti OÜ-lt Riistaportti Kaubandus avaldaja J. Zorina kasuks TLS § 117 lg 2 alusel välja hüvitisena kolme kuu keskmise palga 8700 krooni ning D. Reimani kasuks TLS § 117 lg 2 alusel välja hüvitisena kolme kuu keskmise palga 9450 krooni. OÜ Riistaportti Kaubandus esitas kohtule hagiavaldused samade töövaidlusasjade läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Viru Maakohtu 16.04.2008 määrusega liideti tsiviilasjad nr 2-03-596 ja 2-03-601 ühte menetlusse.
Hagiavalduse kohaselt võeti kostjad J. Zorina ja D. Reiman tööle töölepingu alusel OÜ Riistaportti Kaubanduse suvekohvikusse Lenin ettekandjatena alates 06.06.2003 katseajaga 4 kuud. Lepingus on märgitud katseaja viimaseks päevaks 16.09.2003, sest suvekohviku töö on hooajaline, mida näitab ka selle nimi „suvekohvik“ ja mis on tõendatud kauplemisloaga nr 11-260. Töölepingu p.2.2 kohaselt oli kostjate töökohustusteks klienditeenindus, kohvikus kõikide tööde täitmine. Töölepingu p 2.3 kehtestas eritingimuse − inglise keele oskuse. CV-des olid kostjad märkinud eesti ja inglise keelte hea valdamise. Vaatamata tööandja korduvatele nõudmistele ei esitanud kostjad dokumente, mis tõendaks nende õpinguid ning eesti ja inglise keele oskust. Kostjate töötamise aja kestel olid kaebused nii välismaa kui ka Eesti klientide poolt ettekandjate halva töö suhtes. Ettekandjad ei saanud aru neile antud tellimusest, viivitati teenindamisega. Kostjad töötasid äärmiselt vastutustundetult, tegid vigu sissetuleku ülelugemisel, mida nad ka ise ka kinnitasid oma avalduses töövaidluskomisjonile. 08.07.2003 lõpetati tööleping D. Reimaniga ja 10.07.2003 J. Zorinaga TLS § 86 p 5 alusel − katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamise J. Zorina ja D. Reimaniga seaduslikuks ja kohustada kostjaid tagastama hagejale tööriided.
2.J. Zorina ja D. Reiman hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt oli töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Tööandja pidas enne lepingu sõlmimist isiklikult vestlust inglise keele teadmise kontrollimiseks ja väited keele mittevaldamise kohta on paljasõnalised. Töölepingu sõlmimisel ei nõudnud tööandja dokumente hariduse või kvalifikatsiooni kohta. Töölepingu lõpetamisel, nagu töölepingu sõlmimiselgi, tegi tööandja samuti vigu, märkides, et J. Zorinaga on tööleping lõpetatud 10.07.2003, aga tööraamatusse märkis 09.07.2003. Väidetavad kaebused Soome elanikelt on võltsitud ja koostatud pärast komisjoni istungit. Enne töövaidluskomisjoni istungit ei kuulnud kostjad kordagi tööandja poolt esitatud pretensioonidest. Töölepingu lõpetamine toimus mitte inglise keele mitteoskamise tõttu, vaid 05.07.2003 toimunud konflikti tagajärjel, mil hageja süüdistas neid varguses. Millist tööriietust tööandja nõuab, pole ta hagiavalduses märkinud, samuti ei esitanud ta mingeid andmeid selle kohta, et kostjad on tööriietust üldse saanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 21. juuli 2008 otsusega hagi ja tunnistas OÜ Riistaportti Kaubandus ja Jelena Zorina ning Diana Reimani vahel sõlmitud töölepingute lõpetamise TLS § 86 p 5 alusel seaduslikuks. Otsuse kohaselt oli kostjatega töölepingu lõpetamise põhjuseks asjaolu, et kostjad olid tööle võetud katseajaga. Katseaja hindamise õigus on tööandjal, katseaja tulemused osutusid ebarahuldavateks ja tööandjal oli õigus TLS § 86 p 5 alusel tööleping lõpetada. Seega pole tööandja rikkunud ka töölepingu lõpetamisel ette nähtud protseduurireegleid ning on olemas asjaolud, millede esinemine on TLS § 86 p 5 järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Seadusandja on võimaldanud tööandjal katseaja jooksul hinnata, kas töötaja tema ootustele töö suhtes vastab või mitte. Kui töötajad, kelle tööülesannetesse kuulub kohvikus, mida külastavad välismaalased, klientide teenindamine, milleks on vajalik vastav keelteoskus, esitavad tööandjale sellise keelteoskuse kohta andmed, kuid ei suuda kliente nendes keeltes teenindada, siis iseenesest mõistetavalt on kostjad valinud endale sobimatu töökoha, millel nad oma puuduliku keeleoskuse tõttu ilmselt töötada ei saa. Need ongi põhjused töölepingu lõpetamiseks, mida tööandja on tõendanud. Töötajatel ei olnud oskust suhelda klientidega keeltes, mis oleks taganud kohviku klientide rahulolu ning järelikult ei suutnud kostjad oma tööülesandeid täita. Samuti ei järginud kostjad katseajal vajalikku hoolsust töökohustuste täitmisel, millega nad ka ise nõustuvad.
Hageja on tõendanud kostjate ebapiisavat keeleoskust ja kostjad vastupidist tõendanud ei ole. Kuna kostjad kasutasid kohtuistungil tõlgi abi, siis võib järeldada, et ka kostjate eesti keele oskus pole piisavalt hea. Ebaõige on kostjate väide, et pretensioone pole esitatud, sest tööandja on tõendanud vastupidist. Kaebuste esitamine on tõendatud toimikus olevate materjalidega, samuti tunnistaja Ari Nokela ütlustega, kes esitas tööandjale ka suuliselt kaebuse kostjate inglise ja eesti keele ebapiisava taseme kohta. See, et tööandja ei esitanud kirjalikke kaebusi töövaidluskomisjoni, ei tähenda, et neid ei olnud tööandjale enne kostjate töövaidluskomisjoni poole pöördumist esitatud. Hageja on kandnud kohtukulusid summas 7200 krooni, millest riigilõiv on 400 (200+200) krooni, tunnistajatasu 2200 krooni, tõlkekulud 600 krooni ja õigusabikulud 4000 krooni. Kohus leidis, et hageja põhjendatud õigusabikulud on 2000 krooni. Kohus leidis, et seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 400 krooni, tunnistajatasu 2220 krooni, tõlkekulud 600 krooni ja õigusabikulud 2000 krooni, kokku 5220 krooni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.E. Zorina ja D. Reiman esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 21. juuli 2008 otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on otsuse tegemisel väljutud esitatud nõuete raamidest, rikkudes sellega TsMS § 439 ja otsus ei vasta TsMS § 438 nõuetele. Hageja esitas nõuded tunnistada töölepingu lõpetamine seaduslikuks, kuid hageja ei märkinud, millise TLS paragrahvi järgi ta palub töölepingu lõpetamise tunnistada seaduslikuks. Kohus määras töölepingu lõpetamise aluseks olemise paragrahvi iseseisvalt. Kohus on põhjendamatult jätnud läbi vaatamata teise nõude, milleks oli kohustada kostjaid tagastada hagejale tööriided; 2) on kohtukulude jagamise osas tehtud ebaseaduslik ja põhjendamata otsus. Hageja esitas kohtukulude nimekirja koos kviitungitega, mis ei vasta raamatupidamise seaduse §-le 7. Õigusabi osutamise eest hageja esitas 22.10.2003 orderi, kuid kviitungilt ei nähtu, et Emma Kakosjan osutas selles protsessis õigusabi, samuti on märkimata, millise töö eest on tasutud, palju oli kulutatud antud tööle aega, order on numbrita. Hageja esitas 30.06.2008 kviitungi tõlke kohta, millest ei nähtu, millist tõlketeenust hagejale osutati ja kus, kviitung on numbrita; 3) on ebaõigesti mõistetud välja kulutused tõlketeenuse eest, sest tõlk Jekaterina Frõženkova teenuseid kohtuistungil tegelikult ei kasutatud. Kohus, lubades protsessi tõlgi Tatjana Riski, et tõlkida tunnistaja Ari Kalevi Nokela ütlusi soome keeles, ei veendunud, et tõlk suudab tõlget teostada. Ükski protsessiosaline, s.h kohus, soome keelt ei vallanud. Tõlk Tatjana Riski ei vallanud eesti keelt ja ei tõlkinud sõna-sõnalt, veelgi enam, vastas korduvalt kohtule tunnistaja eest oma sõnadega. Tõlge toimus eesti keelest vene keelde, vene keelest soome keelde ja edasi soome keelest vene keelde ning vene keelest eesti keelde. Võttes arvesse, et Tatjana Riski moonutas tunnistaja ütlusi, on apellandil kahtlused teostatud tõlke suhtes, mis oli põhitõendiks toimikumaterjalides; 4) on põhjendamatult mõistetud välja kulutused tunnistajale summas 2200 krooni. Tunnistaja on registreeritud Soomes, kuid elab reaalselt Narvas, mida on näha tunnistaja ütlustest: „Narvas elavad 2 soomlast, direktor ja mina“. Seega on kulutusi tunnistajale põhjendamatult suurendatud; 5) on ebaõige järeldus, et kostjad ei valda eesti keelt, kuna kasutasid kohtuistungil tõlgi teenuseid. Kohus ei võimaldanud kostjatele tõlki, aga kõik kohtuistungil osalenud tõlgid olid hageja poolt. Kohus võttis aluseks hageja tunnistaja ütlused ja hageja seletused, kostjate selgituste hindamisele lähenes ühekülgselt hageja kasuks. Apellandid leiavad, et kohus rikkus
oluliselt menetlusnorme tunnistaja ütluste tõlkimise osas, ei võimaldanud kostjatel esitada oma tõendeid, et vaidlustada ainukese tunnistaja ütlusi.
5.OÜ Riistaportti Kaubandus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 21. juuli 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on väited, et kohus on rikkunud TsMS § 438 ja § 439, väljamõeldud ja vastuolus asja materjalidega. Töölepingud mõlema apellandiga lõpetati TLS § 86 lg 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Seoses asjaoluga, et töölepingu lõpetamise fakt on ümberlükkamatu, siis osutamiseks, millise paragrahvi alusel peab tunnistama töölepingu lõpetamine seaduslikuks, ei ole vajadust; 2) on tõendamata väited, et esitatud kviitungitest ei nähtu E. Kakosjani poolt õigusabi osutamine selles protsessis. E. Kakosjan võttis osa kõikidest kohtuistungitest, mis on üheselt näha ka asja materjalidest. Kviitungi tõlkimise tasumise eest on esitatud koos tõlkega kohtuistungil ja apellantidel oli võimalus avaldada kõik oma vastuväited kohtuistungil; 3) ei avaldanud apellandid vastuväiteid tõlkide osalemisele. Tõlk J. Frõženkova osales kohtuistungil ja ,et tema inglise keele oskus jäi kasutamata, ei tähenda veel seda, et tõlkija poolt raisatud aeg ei pea olema tasustatud või, et see peab olema tasustatud vastustaja poolt. Väide, et tõlk T. Riski moonutas tunnistaja ütlusi, on absurdne. Tunnistaja Ari Kaleva Nokela ütlused T. Riski tõlkes, millised on fikseeritud kohtuistungi protokollis, tunnistavad üheselt seda, et T. Riski valdab piisaval määral soome keelt, kuna tunnistaja ütlused vastavad täiesti ülesseatud küsimustele. Apellantidel oli võimalus avaldada oma kahtlused tõlke õigsuse suhtes kohtuistungil ja kontrollida tõlke õigsust, esitades tunnistajale samu küsimusi inglise keeles, mida nad nende endi väidete kohaselt valdavad suhtlemiseks piisaval määral. Nii tunnistajat kui ka tõlki oli hoiatatud valeütluste eest, mistõttu puuduvad põhjendatud alused tõlke tõesuses kahtlemiseks; 4) on paljasõnaline väide, et tunnistaja elab Narvas. Tunnistaja tõepoolest ütles, et tal on elamiskoht Narvas, kuid see ei tähenda seda, et ta elab alaliselt Eestis. Apellantidel oli piisavalt aega tunnistajate väljakutsumise taotluse esitamiseks, mida nad ei kasutanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning muuta maakohtu otsuses määratud menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas tuleb jätta Viru Maakohtu 21. juuli 2008 otsus muutmata.
7.Ebaõige on apellantide väide, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 439 ja otsus ei vasta TsMS §-le 438. Vastavalt TsMS §-le 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kostjate väitel ei teinud maakohus otsust hageja nõude suhtes kohustada kostjaid tagastama tööriided. Nähtuvalt asja materjalidest, on hageja vaid hagis J. Zorina vastu märkinud nõude kohustada tagastama tööriided (tl 3), D. Reimani vastu sellist nõuet esitatud ei ole (tl 71). Siinkohal on maakohus õigesti leidnud, et kuna vastavalt ITVS § 24 lg-le 1 võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks
maakohtusse, siis saavad hagimenetluses olla nõueteks samad nõuded, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjonile ei olnud esitatud nõuet J. Zorinalt tööriiete tagastamiseks. Nimetatud nõude osas oleks pidanud hageja esitama iseseisva hagiavalduse (m.h tasuma riigilõivu), kuid ta ei ole seda teinud ning seetõttu ei ole saanud ka maakohus seda menetleda. Seega lähtudes eeltoodust ei ole maakohus rikkunud TsMS § 438 lg 1 sellega, et ei ole võtnud seisukohta J. Zorinile esitatud tööriiete tagastamise nõude osas. Lisaks eeltoodule ei ole ka hageja ise vaidlustanud seda asjaolu, et puudub kohtu seisukoht mõne tema esitatud nõude osas.
8.Alates 01.01.2006 kehtiva ITVS § 24 lg 4 redaktsiooni kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina; sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. OÜ Riistaportti Kaubandus on esitanud taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina 22.10.2003. Avalduse on ta esitanud hagejana ning töövaidluskomisjoni poole pöördunud isikuid on ta käsitlenud kostjatena. Maakohus on ebaõigesti jätnud selgitamata menetlusosalistele õigusliku olukorra ja ITVS § 24 lg 4, kuid samas see asjaolu, et menetlusosaliste protsessuaalne staatus on vastupidine, ei anna alust maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Selline menetlusõiguse normi rikkkumine ei ole kaasa toonud menetlusosaliste õiguste rikkumist.
9.Alusetu on ka kostjate väide, et kohus määras töölepingu lõpetamise aluseks oleva paragrahvi ise, hageja ei ole märkinud, millise TLS paragrahvi järgi oli töölepingu lõpetamine seaduslik. Kostjad on esitanud töövaidluskomisjonile nõude tunnistada töölepingute lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (TLS § 86 p 5) ebaseaduslikuks. Töövaidluskomisjon vaatas töövaidluse läbi kostjate poolt soovitud ulatuses ning kuna hageja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega, siis pöördus ta sama töövaidluse lahendamiseks kohtusse. Seega on kogu menetluse vältel olnud vaidluse all töölepingute lõpetamise seaduspärasus TLS § 86 p 5 järgi ning maakohus ei ole ise märkinud paragrahvi, mille järgi töölepingute lõpetamine oli seaduslik.
10.Õige on kostjate väide, et maakohus on ebaõigesti mõistnud menetluskulud nendelt välja solidaarselt ning selles osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Antud juhul on hageja esitanud kostjate vastu erinevad hagid, mis on liidetud ühte menetlusse, kuid kostjad ei kaitsnud end ühiselt hageja vastu. Kuna tegemist on erinevate hagidega, siis muudab ringkonnakohus kohtuotsust ja kohaldab kostjatele menetluskulude väljamõistmisel osavastutust, mõistes välja kummaltki kostjalt hageja kasuks 2610 krooni. Samas ei ole õigustatud kostjate väited, mis on esitatud seoses sellega, et kohus mõistis välja menetluskulud, mis ei ole põhjendatud ja vajalikud. Asjakohatu on kostjate väide, et kohtukulude nimekiri koos kviitungitega ei vasta Raamatupidamise seaduse §-le 7. Hindamaks, kas menetluskulu on olnud vajalik ja põhjendatud, ei ole vajalik kuludokumendi vastavus Raamatupidamise seaduse §-le 7. Vastavalt TsMS §-le 61 lg 1 (kuulub kohaldamisele Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt) poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Hageja on taotlenud õigusabi eest 4000 krooni väljamõistmist. Maakohus on taotletud summat vähendanud ning leidnud, et vajalik ja põhjendatud oli 2000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulu suuruse veelgi vähendamiseks ei ole alust. Asja materjalidest nähtub, et õigusabi
osutaja E. Kakosjan on osa võtnud kohtuistungitest ning seetõttu on alusetu kostjate väide, et tõendamata on üldse E. Kakosjani poolt õigusabi andmine selles protsessis. See, et order on numbrita (tl 182), ei sea kahtluse alla E. Kakosjani poolt õigusabi andmist. Maakohus on õigesti TsMS § 60 lg 1 alusel välja mõistnud kostjatelt hageja kasuks tõlkekulu 600 krooni ning kostjate poolt apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tõlk J. Frõženkova teenuseid kohtuistungil tegelikult ei kasutatud, ei ole aluseks tõlkekulu vähendamisele. Nähtuvalt 30.06.2008 kohtuistungi protokollist, osales tõlk J. Frõženkova kohtuistungil (tl 192). Asjaolu, et reaalselt ei olnudki tõlget vaja, ei vabastanud hagejat tõlgile tasu maksmisest ning seetõttu ka kostjad peavad TsMS § 60 lg 1 alusel hüvitama hagejale tõlkimise kulu.
11.Tõlkimise kulu vähendamise aluseks ei ole kostjate väide, et tõlk T. Riski tõlkis nende arvates ebaõigesti tunnistaja Ari Kalevi Nokela ütlusi. Samuti ei muuda kostjate väited T. Riski poolt tõlgitud tunnistaja ütlusi ebaõigeks. Juhul, kui kostjate arvates T. Riski tõlkis tunnistaja ütlusi ebaõigesti, oli neil õigus koheselt kohtuistungil avaldada oma kahtlusi ja esitada vastavaid vastuväiteid, kuid protokollist nähtuvalt (tl 190-200) nad ei ole seda teinud ning seetõttu on nende hilisemad väited tõlke ebaadekvaatsuse kohta paljasõnalised. Maakohus on õigesti menetluskuluna välja mõistnud tunnistajatasu 2200 krooni ning kostja väited ei anna alust seda vähendada.
12.Maakohus on õigesti hinnanud tunnistaja Ari Kaleva Nokela ütlusi (tl 190-191) ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust neid hinnata erinevalt maakohtust. Samuti on maakohus õigesti jätnud rahuldamata kostjate poolt 30.06.2008 kohtuistungil esitatud taotluse kuulata täiendavalt üle tunnistaja (nime märkimata) ja kuulata kostjad vande all üle. Vastavalt TsMS §-le 268 võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Antud juhul on kostjad taotlenud endi ülekuulamist vande all, kuid hageja ei ole sellega nõustunud (tl 193). Seega on kohus TsMS § 268 kohaselt õigesti jätnud kostjate taotluse rahuldamata. Maakohus on määranud menetlusosaliste tõendite ja taotluste esitamise tähtaja (tl 105). Kuna juba oma vastustes hagiavaldustele (tl 30-32, 95-97) leiavad kostjad, et tunnistaja Ari Kaleva Nokela ütlused ei saa olla objektiivsed, siis tulenevalt sellest oli neid piisavalt aega esitada omapoolseid tõendeid selle asjaolu kohta (s.h tunnistaja), kuid nad ei ole seda teinud. Vastavalt TsMS §-le 331 lg 1 kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Antud juhul ei ole kostjad põhistanud tõendi hilisemalt esitamise mõjuvat põhjust ning kuna maakohus leidis, et tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamine põhjustab menetluse lahendamise viibimist, siis oli kohus õigustatud jätma tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata.
13.Maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust neid hinnata teisiti. Ebaõige on kostjate väide, et maakohus tuvastas nende töötamise ühes vahetuses. Maakohus ei ole tuvastanud nende töötamist ühes vahetuses, vaid on märkinud, et asjaolu, et hageja poolt esitatud kirjalikes kaebustes on märgitud kostjad koos, ei tähenda seda, et nad töötasid koos ajaliselt.
14.TLS § 34 lg 1 järgi määrab katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus tööleping lõpetada (paragrahvi 86 punkt 5).
Tööandja peab töölepingu lõpetamise vaidlustamisel tõendama, miks ta pidas ebarahuldavaks katseaja tulemusi. Antud juhul ongi hageja tööandjana esitanud talle klientide poolt esitatud kirjalikud kaebused (tl 79, 82, 84) tõendamaks seda, miks ta pidas katseaja tulemusi ebarahuldavaks. Kostjate väited hageja poolt esitatud kaebuste võltsituse kohta on paljasõnalised.
15.Vastavalt 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 01.01.2006) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellantide poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja menetluskulude kohta apellatsiooniastmes tõendeid ei ole esitanud.
16.Lähtudes käesoleva otsuse punktis 10 märgitust, tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas ning seetõttu peab TsMS § 654 lg 22 kohaselt ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist nähtuma kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.