TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) 03.11.2008.a esitatud avalduse kohaselt paigutati O J Tartu Maakohtu kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-07-30291) tugevdatud järelevalvega

hoolekandeasutusse, kuna piiratud teovõimega O.J on paranoidne skisofreenia paranoidse sündroomiga. Haiguskriitika puudub täiesti, ei pea end haigeks ega ravi vajalikuks. Varasematel aastatel ei tarvitanud toetusravi, psühhootiline sümptomaatika intensiivistus, käitus agressiivselt, pani toime õigusrikkumisi. Ravimite mittetarvitamisel võib olla ohtlik enda ja ümbritsevate suhtes. Arvestades tema psüühilist seisundit vajab ta edasist viibimist ööpäevaringses tugevdatud järelevalvega hoolduse osakonnas. 10.01.2009.a lõpeb O J ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusel viibime tähtaeg. Tänaseks ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, mistõttu palub avaldaja pikendada O J hoolekandeasutuses hooldamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni 10.01.2010.a.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Põhiseaduse § 20 lg 1 sätestab igaühe õiguse vabadusele, mille võib sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ära võtta üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Seda võib muu hulgas teha ka vaimuhaige kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik (PS § 20 lg 2 p 5). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art 5 lg 1 ja selle alapunkt e sätestavad, et igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele; kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras seaduslik kinnipidamine, takistamaks nakkushaiguste levikut, samuti ebaterve psüühikaga isikute, alkohoolikute, narkomaanide või hulkurite seaduslik kinnipidamine (RKTKo 3-2-1-81-07). Tulenevalt TsMS § 539-1 lg 1 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 p-des 1-3. Selle sätte kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (SHS § 19 lg 1 p 1); hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik (SHS § 19 lg 1 p 2); varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik (SHS § 19 lg 1 p 3). Nimetatud asjaolud peavad esinema üheaegselt. Isiku nõusolekuta paigutamine hoolekandeasutusse on tulenevalt TsMS § 533 käsitatav isiku kinnisesse asutusse paigutamisena. Kui asjaolud, mis tingisid isiku ilma nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, ei ole ära langenud, pikendab kohus SHS § 19 lg 3 alusel hoolekandeasutuses viibimise tähtaega kolme aasta kaupa. TsMS § 536 lg 1 kohaselt enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus isiku isiklikult ära kuulama ja selgitama talle menetluse kulgu. Vajaduse korral kuulab kohus isiku ära isiku jaoks tavalises keskkonnas. Kuna O J viibib Valkla Hooldekodus, kuulas erinõude korras O J 06.01.2009.a ära Harju Maakohtu konsultant. Menetlustoimingu protokolli kohaselt O J avaldas, et ta ei ole haige, tahab invaliidsusgrupist maha saada. Ekspertiisi pole temale tehtud, soovib uut ekspertiisiotsust. Narvas elab ema, kelle eest tuleb hoolitseda. Loodab, et uus ekspertiis näitab, et ta ei põe skisofreeniat. Soovib avatud teenusele mitte kinnises osakonnas viibida. Harju Maakohtu poolt on ära kuulatud ka Valkla Hooldekodu tugevdatud järelevalve osakonna juhataja Merike Lepmaa, kelle arvamusel puudub O J täielikult haiguskriitika. Psühholoog käis ekspertiisi arvamust tegemas 2.10.2008. O J ei taha juba esimesest päevas hooldekodus viibida. Teda ei huvita üldse mis ümberringi toimub. Peab pidevalt kontrollima, et rohu alla neelaks ja suunama pesema ja enda järgi koristama. O J on kalduvusi omasooliste (nõrgemate) suhtes. Käib pidevalt meediku ukse taga rohtu nõudmas.

2(4)

TsMS § 535 lg 1 kohus määrab kinnisesse asutusse paigutamise menetluses isikule esindaja, kui see on isiku huvides ilmselt vajalik ja kui isikut ei esinda juba teine tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik. Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2008.a määrusega määrati O J eestkostjaks Narva Linnavalitsust. O J esindaja määratud korras oma kohtule esitatud seisukohas toetab Narva linna avaldust ja nõustub O J hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamisega. Vastavalt TsMS § 536 lg 2 enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus ära kuulama ka valla- või linnavalitsuse ja muude isikuga koos elanud pereliikmete arvamuse ning kinnise asutuse, kus isik viibib, juhi või tema määratud ametiisiku. Valkla Hooldekodu arsti Kairi Mägi arvamusel ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid O J paigutamise ööpäevaringsesse tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse ja O J vajab ka edaspidi hooldamise jätkamist, ravi ja järelevalvet. Kohus on 09.01.2009.a kohtuistungil ära kuulanud avaldaja Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) esindaja ja asjast puudutatud isiku. Kohus määras O J suhtes 05.11.2008.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis on läbi viidud 21.01.2009.a. ekspert Anu Arold poolt (ekspertiisiakt nr 13-09). Eksperdiarvamuse kohaselt põeb O J käesoleval ajal vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia kujul ning tal esineb muu psüühikahäire erinevatest psühhoaktiivsetest ainetest sõltuvuse kujul. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt on O J ohtlik iseendale ja teistele ning ta vajab ööpäevaringset järelevalvet. O J vajab käesolevalt jätkuvalt viibimist tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hooldamise teenusel psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud hoolekandeasutuses. Kui O Jeestkostja on võimeline tagama tema hoolduse, ravi ja järelevalve muul viisil, ei ole vajalik O J paigutamine hoolekandeasutusse. O J vaimne seisund ei võimalda tal oma tahet avaldada ning tema ärakuulamine kohtuistungil ei ole tema seisundist tulenevalt võimalik. Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja oma seisukoha juurde ja palus pikendada O J hoolekandeasutuses viibimise tähtaega üheks aastaks. O J esindaja arvab, et on vaja pikendada tähtaega, toetab Narva linna avaldust. Kohus leiab, et Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus O J hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et O J vajab pidevat ööpäevaringset järelvalvet st. jätkuvat viibimist tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutuses. Arvestades seda, et O J on kohtule esitatud andmete kohaselt viibinud ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldusel alates 11.01.2008.a ning pole ära langenud asjaolud, mis tingisid O J paigutamise ööpäevaringsesse tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse, siis on tema kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ilma tema nõusolekuta vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 täidetud, sealhulgas pole tuvastatud, et muude abinõude kasutamine oleks võimalik, seega leiab kohus, et esinevad kõik alused O J kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamiseks. Vastavalt SHS § 19 lg 3 loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 528 lg 2 isikut ei või kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates. 3(4)

Kohus leiab, et tuleb pikendada O J hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa, s.o. kuni 10.01.2010.a-ni (kaasa arvatud). Vastavalt TsMS § 541 lg 1 kohus toimetab kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale ja avaldajale ning käesoleva seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikutele ja valla- või linnavalitsusele. Vastavalt TsMS § 541 lg 3 kohus võib tunnistada määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega isikule endale või tema esindajale või avaldajale, üleandmisega kolmandale isikule täitmiseks või avalikult teatavakstegemisega. Kohus peab vajalikuks lugeda käesolev määrus vastavalt TsMS 541 lg 3 jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega O J ning O J esindajale määratud korras Narva Linnavalitsusele. Määrusest tuleb teavitada TsMS § 541 lg 1 kohaselt ka kinnist asutust, kus isik viibib ja avaldajat.

Natalja Losevtsova Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.