Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-07-19575/34
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.01.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1871

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2009 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-19575

Tsiviilasi

Natalja Penkova hagi OÜ Alfamen Group vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

22 200 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. augusti 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Alfamen Group apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): OÜ Alfamen Group 11152629), esindaja Vjatšeslav Malõšev

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

(registrikood:

Vastustaja (hageja): Natalja Penkova (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Ivanov Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 22. augusti 2008 otsus muutmata. Poolte menetluskulud maakohtus jätta nende endi kanda ning poolte menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Tööõigus

1.Natalja Penkova esitas 02.04.2007 Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Alfamen Group vastu töövaidluse lahendamiseks. N. Penkova palus lugeda tema tööleping lõppenuks Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 p 3 alusel alates 22.03.2007, kohustada tööandjat väljastama temale nõuetekohasel viisil vormistatud tööraamatu ning mõista välja lõpparvena hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses 7200 krooni ning hüvitis lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest summas 3600 krooni. Avalduse kohaselt töötas N. Penkova OÜ Alfamen Group kaupluses müüjana alates 05.10.2005 määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. 22.01.2007 esitas tööandja avaldajale koos teiste kaupluse töötajatega käskkirja töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 3 alusel seoses kaupluse sulgemisega ja töökohtade koondamisega. Muud tööd töötajale ei pakutud. 01.-22.03.2007 viibis avaldaja töövõimetuslehel. Pärast haiguslehe lõppemist tööle minnes sai ta teada, et kauplus on suletud ja tööandja teda tööle enam ei luba. 23.03.2007 pöördus avaldaja tööandja poole kirjaliku avaldusega, milles palus väljastada temale tööraamatu ja maksta välja lõpparve. 27.03.2007 pöördus avaldaja veelkord suuliselt tööandja poole tööraamatu ja lõpparve kättesaamiseks, kuid kauplusesse teda ei lastud ja põhjust temale ei teatatud. Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjoni 19.04.2007 otsusega loeti tööleping lõppenuks koondamise tõttu TLS § 86 p 3 alusel alates 23.03.2007; kohustati tööandjat OÜ Alfamen Group vormistama nõuetekohasel viisil ja väljastama N. Penkovale tööraamatu ning välja maksma lõpparvena hüvitise TLS § 90 lg 1 p l alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses brutosummas 7200 krooni. N. Penkova nõue lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise osas jäeti rahuldamata. OÜ Alfamen Group esitas maakohtusse taotluse, milles palus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamist hagina ning tuvastada, et tal puudus kohustus lõpetada kostjaga tööleping TLS § 86 p 3 alusel töötaja ametikoha koondamise tõttu. Tööandja põhjenduste kohaselt teavitas ta suuliselt töötajat, et alused tema koondamiseks on ära langenud ning talle pakutakse jätkata töötamist töölepingus ettenähtud tingimustel. Töötaja töökohale ei ilmunud. 02.04.2007 saatis tööandja töötajale teatise, milles selgitas, et ei soovi temaga töölepingut lõpetada.

2.Viru Maakohus rahuldas 22. augusti 2008 otsusega hagi osaliselt. Kohus jättis rahuldamata hagi rahalise hüvituse osas lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 3600 krooni ja rahuldas hagi ülejäänud osas, tunnistas töölepingu lõppenuks seoses töötajate koondamisega TLS § 86 p 3 alusel alates 23.03.2007 ja mõistis OÜ-lt Alfamen Group välja N. Penkova kasuks koondamishüvituse kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 7200 krooni ning kohustas OÜ Alfamen Group vormistama nõuetekohasel viisil töölepingu lõpetamine. Otsuse kohaselt on hagi põhjendatud ja tõendatud osaliselt. TLS § 72 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult (paragrahvid 77, 79, 80, 82, 85 ja 87). Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Sama paragrahvi lg 2 järgi töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest võib loobuda teise poole nõusolekul. Kohus leidis, et kuna tööandja on töötajale koondamisest ette teatanud, siis saab tööandja töötaja koondamisest loobuda ainult viimase nõusolekul. Seaduse sätetest tulenevalt ei saa tööandja koondamise teatist ühepoolselt annulleerida ja paigutada töötajat teistele objektidele ning jätta töölepingut lõpetamata ja lõpparvet koos koondamishüvitisega maksmata. Sel juhul loetakse tööleping lõppenuks kuupäevast, mil töötaja pidi koondatama talle edastatud teatise alusel, st töötaja võib keelduda tööülesannete täitmisest, nõuda töölepingu lõpetamist, tööraamatu väljastamist ning lõpparve maksmist vastavalt TLS §-le 74. 22.01.2007 käskkirjas nr 07 ei ole märgitud, mis ajast on hageja koondatud, kuid see aeg tuleneb seadusest. Kuna hageja töötas alates 05.10.2005, seega vähem kui 5 aastat, siis vastavalt TLS § 87 lg 1 p 3 töölepingu lõpetamisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult mitte vähem kui kaks kuud. Kostja teatas hagejale ette koondamisest 22.01.2007, seega kahekuuline etteteatamisaeg lõppes 22.03.2007 ja alates 23.03.2007 kostja pidi lõpetama hageja töölepingu. Töötaja nõusoleku koondamisest loobumiseks peab tööandja töösuhte jätkamiseks saama ka juhul, kui töötaja saab mingil põhjustel tööd jätkata oma töökohal, sh kui olukord tööandjal on muutunud ja tööandjal ei ole vajadust töötajat koondada. Kostja seda nõusolekut hagejalt ei võtnud. Kui tööandja seda nõuet ei täida, võib töötaja koondamisest etteteatamistähtaja möödumisel töölt lahkuda ja sellega loetakse töösuhe lõppenuks. Pärast etteteatamistähtaja möödumist ei saa tööandja hakata töölepingut lõpetama töökohustuste rikkumise eest või muul viisil. Vastavalt ITVS § 29 lg-le 5 võib töötaja niisugusel juhul töölepingu lõpetamise vaidlustada ja nõuda, et tööleping loetakse lõppenuks koondamise tõttu. TLS § 91 lg 1 p 1 keelab tööandjale lõpetada tööleping tema algatusel töötaja ajutise töövõimetuse ajal. TLS § 90 lg 1 p 1 alapunktist a) tuleneb, et tööandja on kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel hüvitust ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimise (§ 86 p 1), tööandja pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse raugemise (§ 86 p 2) ja töötajate koondamise (§ 86 p 3) tõttu töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures kuni 5 aastat − kahe kuu keskmise palga ulatuses. Vastavalt TLS § 117 lg-le 1 töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja

Hagiavalduse sisunõuded on sätestatud TsMS §-s 363 ning maakohtus menetluse ajal kehtinud TsMS § 362 lg 1 kohaselt hagi loetakse esitatuks ja kohtu menetluses olevaks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud. TsMS § 442 lg-st 5 tulenevalt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga poolte nõuded ning sama paragrahvi lg-st 7 tulenevalt märgitakse otsuse kirjeldavas osas esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja tõendid. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu järeldused esitatud nõuete kohta. Eelmärgitud sätetest järeldub, et kohus saab menetleda ja teha otsuse ainult esitatud nõuete osas. Asja materjalidest nähtub, et apellant esitas maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks ning ITVS § 24 lg 3 teise lause kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Seega sai maakohus läbi vaadata nõudeid, millised hageja esitas töövaidluskomisjonile, s.o tunnistada pooltevaheline tööleping lõppenuks TLS § 86 p 3 alusel, välja mõista kostjalt hüvitus seoses koondamisega ja tööraamatu ning lõpparve kinnipidamisega ning kohustada kostjat nõuetekohasel viisil vormistama töölepingu lõpetamise. Maakohtul puudus seadusest tulenev alus tuvastada, et pooltevaheline tööleping on lõpetatud TLS § 86 p 6 alusel ning anda hinnangut sellel alusel töölepingu lõpetamise seaduslikkusele. Apellandi vastavasisulised põhjendused apellatsioonkaebuses ei ole asjakohased ning need ei ole aluseks kohtuotsuse tühistamisele. Maakohtul puudus ülaltoodud põhjustel kohustus anda otsuses hinnangut töölepingu väidetavale lõpetamisele TLS § 86 p 6 alusel ning seetõttu ei ole maakohus rikkunud TsMS § 442 lg 8. Kostja on maakohtu istungil kinnitanud (t.l 69), et tema arvates ei ole töösuhted senini lõpetatud, mis kinnitab hageja nõude põhjendatust. Asja materjalide juures ei ole ainsatki tõendit, millised kinnitaksid hageja väidetavat distsiplinaarsüütegu ning selle eest määratud distsiplinaarkaristust (töölepingu lõpetamine). Seetõttu ei ole põhjendatud ka need apellandi väited, et maakohus ei ole andnud hinnangut kõikidele esitatud tõenditele ning rikkunud sellega menetlusnorme. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuna kostja teatas hagejale 22.01.2007 ette tema koondamisest (töövaidluskomisjoni toimik, lk 2), siis TLS § 72 lg 2 järgi saab sellest loobuda ainult teise poole nõusolekul. Kuivõrd hageja ei andnud selleks nõusolekut, siis oli kostja kohustatud hagejaga töölepingu lõpetama koondamise tõttu. Maakohus on nimetatud asjaolu õigesti tuvastanud. Apellandi seisukoht maakohtus, et eelteatel on ainult hoiatusfunktsioon ning töölepingu lõpetamine sõltub tööandja tahtest, ei ole kooskõlas töölepingu seadusega (TLS § 72, 87). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et pooled oleksid lõpetanud töölepingu poolte kokkuleppel, nagu seda on maakohtus väitnud apellant.