Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-07-19575 22. august 2008, Narva
Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
N P hagi osaühingu (OÜ) A G vastu töövaidluses Hageja: N P (ik xxx , elukoht xxx) Hageja volitatud esindaja: Sergei Ivanov (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: OÜ A G (reg. kood xxx, asukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja: Vjatšeslav Malõšev Kostja volitatud esindaja: Andrei Matvejev (ik xxx, elukoht xxx) Hagimenetlus 06.08.2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Aili Hirt Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Menetluskulud Edasikaebamise kord
Tamara Šabarova
Vastavalt TsMS §
lg
tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
Tsiviilasi nr 2-07-19575
menetluses.
N P pöördus 02.04.2007.a Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjoni avaldusega tööandja OÜ A G vastu töövaidluse lahendamiseks (töövaidlusasi nr 9.02-02/7232007. Avalduse kohaselt N. P töötas sama tööandja kaupluses müüjana alates 05. oktoobrist 2005.a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr. 50 alusel. 22.jaanuaril 2007.a. esitas tööandja avaldajale koos teiste kaupluse töötajatega käskkirja nr. 07 töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 3 alusel seoses kaupluse sulgemisega ja töökohtade koondamisega. Mingit tööd töötajale ei pakutud. Alates 01.märtsist kuni 22.märtsini 2007.a. viibis avaldaja töövõimetuslehel. Pärast haiguslehe lõppemist tööle minnes sai ta teada, et kauplus on suletud ja tööandja teda tööle enam ei luba. 23. märtsil 2007.a avaldaja pöördus tööandja poole kirjaliku avaldusega, milles palus väljastada temale tööraamatu ja maksta välja lõpparve. 27.03.2007.a. avaldaja pöördus veelkord suuliselt tööandja poole tööraamatu ja lõpparve kättesaamiseks, kuid kauplusesse teda ei lastud ja põhjust temale ei teatatud. Esitatud avalduses N. P palus lugeda tema tööleping lõppenuks TLS § 86 p 3 alusel 22.03.2007.a, kohustada tööandjat väljastama temale nõuetekohasel viisil vormistatud tööraamatu ning välja mõista lõpparvena hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses 7200 krooni ja hüvitis lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest summas 3600 krooni. Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjoni 19. aprilli 2007.a otsusega loeti tööleping nr 50 sõlmitud tööandja OÜ A G ja avaldaja N P vahel lõppenuks koondamise tõttu TLS § 86 p 3 alusel alates 23.03.2007.a; kohustati tööandjat OÜ A G vormistama nõuetekohasel viisil ja väljastama avaldajale N P tööraamatu ning välja maksma lõpparvena hüvitise TLS § 90 lg 1 p l alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses bruttosummas 7200 krooni; N P nõue lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise osas jäeti rahuldamata. Osaühing (OÜ) A G ei olnud töövaidluskomisjoni otsusega nõus ja esitas Viru Maakohtule 21.05.2007.a hagiavaldus töövaidluse lahendamiseks. Viru Maakohtu 13.09.2007 määrusega (tl 9-10) jäeti OÜ A G hagiavaldus käiguta, anti kostjale aega hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks – vormikohase taotluse esitamiseks töövaidluskomisjoni läbinud töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras, samade nõuete esitamiseks, mis olid esitatud töövaidluskomisjonis, või siis nõude esitamiseks töövaidluskomisjonis rahuldatud või osaliselt rahuldatud osas. Kostjat hoiatati, et kui ta jätab kohtu nõudmised täitmata, siis võib kohus keelduda avaldust menetlusse võtmast. 03.10.2007 esitas kostja taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamisest hagimenetluse korras hagina (tl 14-16), mille kohaselt:
Taotluse ese
2(8)
Tsiviilasi nr 2-07-19575
Nõuda Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva töövaidlusekomisjonilt välja töövaidlusasi nr. 9.02-02/723-2007 toimikus kogutud dokumentidest koopiad. Toodud toimingus on kogutud kõik käesoleva asja lahendamiseks vajalikud tõendid. Asjaolud Hageja töötab Kostja juures müüjana 05. oktoobrist 2005.a. Hageja töökohaks määrati Kostja kauplused, mis asuvad Narva linna haldusterritooriumil (töölepingu p. 3.1.). 22. jaanuaril 2007.a. Kostja esitas Hagejale etteteade töölepingu lõpetamisest töötaja ametikoha koondamise tõttu. Etteteates määratud tähtaja möödumisel Hageja pöördus Kostja pole nõudega lõpetada temaga töölepingu TLS § 86 p 3 alusel. Perioodil, mis möödus etteteade koondamisest esitamisest kuni etteteates määratud tähtaja möödumiseni (01.03.2007.a.) Hageja esitas Kostja nõude temaga sõlmitud töölepingu lõpetamisest § 82 lg. 1 alusel, seoses Kostja poolse kohustuse mittetäitmisega. 06.03.2007,a. Kostja saatis Hagejale vastuse toodud avaldusele, millega teatas Hagejale, et tema avaldus on alusetu ja Kostja arvamusel ei kulu rahuldamisele. Hagejaga sõlmitud tööleping oli peatatud seoses Hageja haigestumisega kuni 22.03.2007a. 23.03.2007.a. Hageja ilmus Kostja kontorisse. Kontoris Hageja oli suuliselt teavitatud sellest, et alused tema koondamiseks on langenud ja temale pakutakse jätkata tööd töölepingus ettenähtud tingimustel ja palus esitada tõendid sellest, et ta puudus tööl haigestumise tõttu. Hageja oli saadetud töökohustuse täitmiseks kauplusse. Ta tuli töökohale, aga edaspidi skandaalitses oma töökohustuste täitmisel ja omavolituselt lahkus töölt. Pärast seda Hageja töökohale ei ilmunud. 23.03.2007.a Hageja esitas kirjaliku nõude lõpetada temaga sõlmitud töölepingu TLS § 86 lg. 3 alusel. 02.04.2007.a. Kostja saatis Hagejale vastuse tema avaldusele, millega selgitas Hagejale, et Kostja ei soovi temaga sõlmitud lepingut lõpetada. Hageja pöördus Töövaidluskomisjoni poole avaldusega, millega palus komisjoni kohustada Kostjat lõpetada Hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 86 p. 3 alusel ja nõuda sisse Kostjalt keskmine päevapalk iga tööraamatu väljaandmise ja lõpparvestuse väljamaksmisega viivitatud päeva eest. 19.04.2007.a. Töövaidluse komisjon vaatas läbi Hageja avalduse ja rahuldas Hageja nõuded osaliselt ja tuvastas, et tööleping on vaja lõpetada TLS § 86 p. 3 alusel. Töövaidluse komisjoni järeldus põhineb sellele, et juhul, kui Tööandja esitas Töötajale etteteatise töölepingu lõpetamisest Töötaja ametikoha koondamise tõttu, siis ei saa Tööandja jätta lepingut lõpetamata Töötaja soovita.
Õiguslik alus Vastavalt TLS § 86 p 3 lepingu lõpetamine koondamise tõttu toimub Tööandja algatusel. Riigikohus oma 09.05.1994.a. otsuses tsiviilasjas nr. 111-2/1-14/94 tuvastas, et töölepingu üks pool ei saa teist poolt sundida lõpetama töölepingut alusel, mis nõuab selle (teise) poole algatust. Etteteade esitamisel on ainult hoiatusfunktsioon. Etteteade esitamine ei kohusta Tööandjat lõpetada lepingu koondamise tõttu juhul, kui etteteade esitamisest möödunud ajas koondamise põhjus langes. Leping loetakse lõpetanuks juhul, kui Tööandja kandis lepingusse vastava kanne 3(8)
Tsiviilasi nr 2-07-19575
lepingu lõpetamisest (TLS § 73 lg. 1). Selle kanne tegemine on Töötaja tahteavaldus lepingu lõpetamiseks. Juhul, kui toodud tahteavaldus ei ole tehtud, keegi ei saa kohustada Tööandjat teha toodud tahteavaldust juhul, kui lepingu lõpetamine toimub Tööandja algatusel. 01.03.2007.a. avaldusega töölepingu lõpetamisest TLS § 82 lg. 1 alusel Hageja faktiliselt loobus lepingu lõpetamisest TLS § 86 p. 3 alusel ja esitas uue soovi lõpetada lepingu Hageja algatusel. Analoogia korras on võimalik vaadata läbi seda juhtumit, millal Tööandja esitas Töötajale ettetatise Töötaja koondamisest, aga peale etteteatise esitamisest kuni lepingu lõpetamiseni Töötaja esitas soovi lõpetada lepingu poolte kokkuleppel ja Tööandja rahuldas toodud soovi. Loogiline on see, et andud juhul leping tuleb lõpetada poolte kokkuleppel, mitte töötaja koondamisega. Teise sõnaga soovi lepingu lõpetamisest TLS § 82 lg 1 alusel langes alus lõpetada töölepingu TLS § 86 p 3 alusel. Viru Maakohtu 10.10.2007 määrusega võeti töövaidlusasi Viru Maakohtu menetlusse, teatati hagi (töövaidluskomisjoni läbinud töövaidlusasja) menetlusse võtmisest menetlusosalistele ning toimetati hagejale (töövaidluskomisjonis avaldajale) koos asja menetlusse võtmise määrusega kätte ärakiri teise poole esitatud taotlusest töövaidluskomisjoni läbinud töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses koos lisadega, anti pooltele aega oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks ning toimetati hagejale kätte täiendava seisukoha nõue. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 4 kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.
Hageja seisukoha kohaselt (tl 22-23) 05.10.2005.a OÜ A G, direktori Vjatšeslav Malõšev isikus, ja hageja vahel oli sõlmitud tööleping nr 50 määramata ajaks, mille kohaselt hageja oli võetud tööle müüjana. Vastavalt töölepingu p-le 2.1. ja ametijuhendile hageja töökohaks oli määratud kauplus nr 72, mis asub Narva linnas aadressil Võidu tn 15. 22.01.2007.a käskkirjaga nr 07 tööandja teatas hagejale koos teiste kaupluse töötajatega ette töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 3 alusel seoses kaupluse nr 72 sulgemisega ja töökohtade koondamisega. Etteteatamises ei olnud märgitud töölepingu lõpetamise kuupäeva. Teist tööd tööandja hagejale ei pakkunud. Alates 1. märtsist kuni 22. märtsini 2007.a hageja viibis töövõimetuslehel. Pärast tervenemist 23. märtsil 2007.a tööle minnes sai ta teada, et kauplus on suletud ja tööandja teda tööle enam ei luba. Samal päeval hageja pöördus tööandja poole kirjaliku avaldusega, milles palus väljastada tööraamat, ka maksta välja lõpparve. 27.03.2007.a pöördus hageja veel kord suuliselt tööandja poole nõudega tööraamatu ning lõpparve kättesaamiseks, kuid kauplusesse teda ei lastud ilma põhjusi seletamiseta. Hiljem sai hageja teada, et tööandja võttis vastu otsuse annuleerida ühepoolselt koondamise teatis. Vastavalt TLS § 72 lg-le 1 tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. Etteteatamistähtaja möödumisel, TLS § 83 lg 1 kohaselt, võib töötaja lahkuda töölt ning tööandja on kohustatud andma talle tööraamatu ja lõpparve. Juhindudes/lähtudes sellest reeglist ei saa tööandja koondamise teatist ühepoolselt annuleerida, paigutada töötajat teistele töökohtadele, jätta töölepngut lõpetamata ja lõpparvet koos vastava koondamishüvitusega maksmata. 4(8)
Tsiviilasi nr 2-07-19575
Seega, on hageja seisukohal, et kui tööandja on töötajale koondamisest ette teatanud, siis saab tööandja töötaja koondamisest loobuda ainult viimase nõusolekul. Siiski seaduse rikkumisel tööandja lõpetas hagejaga töölepingut TLS § 86 p 6 alusel, s.t töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Hageja poolest ei olnud mingeid töökohustuste rikkumisi, seetõttu tööleping kostjaga võib olla lõpetatud vaid tööandja poolt initsieeritud alusel, s.t TLS § 86 lg 3 - töötajate koondamisel. Vastavalt TLS § 119 lg-le 2 lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Tööandja maksis hagejale välja lõpparve 06.05.2007.a, sellega lõpparve kinnipidamine moodustab poolteist kuud. Lähtudes sellest, hageja leiab, et tööandja peab maksma talle välja ettenähtud hüvituse ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 3 600 krooni. Asja lahendamine ei ole võimalik kompromissi sõlmimisega. Hageja taotleb arutada asja kohtuistungil. Hageja palub tunnistada 05.10.2005.a poolte vahel sõlmitud tööleping nr 50 lõpetatuks seoses töötajate koondamisega TLS § 86 p 3 alusel alates 23.03.2007.a; mõista kostja OÜ-lt A G välja hageja kasuks koondamishüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 7200 krooni; mõista kostja OÜ-lt A G välja hageja kasuks rahaline hüvitus lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 3600 krooni; kohustada kostjat OÜ A G vormistama nõuetekohasel viisil töölepingu lõpetamine.
Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt, seega kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 4 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt individuaalseid töövaidlusi lahendavad töövaidluskomisjon ja kohus. ITVS § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse. Vastavalt sama paragrahvi lg 4 kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Vastavalt ITVS § 24 lg 5 töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks, juhul kui teine pool esitab kohtusse taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Seega loetakse avalduses esitatud nõuded ka hagiavalduse nõueteks ning järelikult ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada. 5(8)
Tsiviilasi nr 2-07-19575
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.02.2007 määruses asjas nr 3-2-1-139-06 väljendatud seisukoha järgi ITLS § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hagiavalduseks, kuid kohus võib anda vajaduse korral pooltele tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtavas vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Kolleegiumi arvates peab kohus ITLS § 24 lg 5 teises lauses nimetatud juhul põhjendama ning selgitama, miks on tekkinud vajadus avaldus uuesti esitada ning millises osas peaksid pooled avaldust täiendama. Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida seda, et hagiavalduse sisunõuded on peale TsMS § 363 sätestatud ka TsMS §-s 338. Töövaidluskomisjoni esitatava avalduse nõuded on sätestatud ITLS §-s 14. Viimati mainitud nõuded on põhiküsimustes (selge nõude esitamise kohustus, nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamise kohustus ning nõuet tõendavate tõendite nimetamise kohustus) samad, mis TsMS esitab hagiavaldusele. Lähtudes ülalmainitud seisukohast loeb kohus asjakohatuks kostja volitatud esindaja poolt kohtuistungil esitatud väite, et kohtule ei ole esitatud hagiavaldust seaduses ettenähtud vormis. Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hagiavaldusena, luges selle seaduse nõuetele vastavaks ja andis mõlemale poolele võimaluse oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 05.10.2005 töölepingu nr 50 alusel N P võeti tööle OÜ A G müüjana alates 05.10.2005, sellest ajast arvati ka pidev tööstaaž tööandja juures, 4-kuulise katseajaga, mille viimane päev oli 04.01.2006.a. Puudub vaidlus ka selle üle, et 22.01.2007 käskkirjaga nr 07 tehti hagejale teatavaks, et seoses Narvas, xxx asuva kaupluse nr 72 sulgemisega koondatakse töökohad. Aluseks on Töölepingu § 86 p 3. Kohtus jäi hagejal järgmised nõuded: tunnistada 05.10.2005.a poolte vahel sõlmitud tööleping nr 50 lõpetatuks seoses töötajate koondamisega TLS § 86 p 3 alusel alates 23.03.2007.a; mõista kostja OÜ-lt A G välja hageja kasuks koondamishüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 7200 krooni; mõista kostja OÜ-lt A G välja hageja kasuks rahaline hüvitus lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 3600 krooni; kohustada kostjat OÜ A G vormistama nõuetekohasel viisil töölepingu lõpetamine. Poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas hagejat võeti tööle just kostjale kuuluvasse Narvas, xxx asuvasse kauplusse nr 72 või lihtsalt OÜ-sse A G; kas kostja pidi teatama hagejale kirjalikult, et koondamise vajadus on möödas ja et ta peab hakkama tööle teises kaupluses. 05.10.2005.a poolte vahel sõlmitud töölepingus nr 50 ei ole välja kirjutatud hageja konkreetne töökoht, kuid ametijuhendi, mis on 05.10.2005.a töölepingu nr 50 lisa (töövaidluskomisjoni tl 20-21) ja millega hagejat tutvustati 01.06.2006, on märgitud struktuuriüksusena kauplus nr 72, töö tegemise kohaks on märgitud kauplus nr 72, Narva, xxx. 22.01.2007 käskkirjaga nr 07 teatati hagejale ette töökohtade koondamisest seoses Narvas, xxx asuva kaupluse nr 72 sulgemisega. Kohus loeb tõendatuks hageja ametijuhendiga ja kostja 22.01.2007 käskkirjaga nr 07, et hageja töökohaks oli Narvas, xxx asuv kauplus nr 72. Kohus leiab asjakohatuteks kostja väidet sellest, et ta võis pakkuda hagejale töökoha äriühingule kuuluvas teises kaupluses. Kostja enne koondamist seoses kaupluse nr 72 sulgemisega pidi uurima, kas tal on võimalik pakkuda muud tööd või sama tööd teises kaupluses. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus oma 14.03.2001 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-22-01 seisukohale, et teise töö pakkumine tuleb seostada 6(8)
Tsiviilasi nr 2-07-19575
koondamisega, st et teise töö pakkumisel tuleb töötajale teatada, et töö mittevastuvõtmisel ta koondatakse. Koondamine on seadusevastane, kui tööandja ei kasuta võimalust töötajale teist tööd pakkuda, kuigi tal see võimalus oli. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 72 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult (paragrahvid 77, 79, 80, 82, 85 ja 87). Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Sama paragrahvi lg 2 järgi töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest võib loobuda teise poole nõusolekul. Kohus leiab, et kuna tööandja on töötajale koondamisest ette teatanud, siis saab tööandja töötaja koondamisest loobuda ainult viimase nõusolekul. Seaduse sätetest tulenevalt ei saa tööandja koondamise teatist ühepoolselt annuleerida ja paigutada töötajat teistele objektidele ning jätta töölepingut lõpetamata ja lõpparvet koos koondamishüvitisega maksmata. Sel juhul loetakse tööleping lõppenuks kuupäevast mil töötaja pidi koondatama talle edastatud teatise alusel, s.t. töötaja võib keelduda tööülesannete täitmisest, nõuda töölepingu lõpetamist, tööraamatu väljastamist ning lõpparve maksmist vastavalt TLS §-le 74. 22.01.2007 käskkirjas nr 07 ei ole märgitud, mis ajast on hageja koondatud, kuid see aeg tuleneb seadusest. Kuna hageja töötas tööandjal alates 05.10.2005, seega vähem kui 5 aastat, siis vastavalt TLS § 87 lg 1 p 3 töölepingu lõpetamisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama töötajate koondamisel töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures alla viie aasta - mitte vähem kui kaks kuud. Kostja teatas hagejale ette koondamisest 22.01.2007, seega kahekuuline etteteatamisaeg lõppes 22.03.2007 ja alates 23.03.2007 kostja pidi lõpetama hageja töölepingu. Töötaja nõusoleku koondamisest loobumiseks peab tööandja töösuhte jätkamiseks saama ka juhul, kui töötaja saab mingil põhjustel tööd jätkata oma töökohal, s.h. kui olukord tööandjal on muutunud ja tööandjal ei ole vajadust töötajat koondada. Kostja seda nõusolekut hagejalt ei võtnud. Kui tööandja seda nõuet ei täida, võib töötaja koondamisest etteteatamistähtaja möödumisel töölt lahkuda ja sellega loetakse töösuhe lõppenuks. Pärast etteteatamistähtaja möödumist ei saa tööandja hakata töölepingut lõpetama töökohustuste rikkumise eest või muul viisil. Vastavalt ITVS § 29 lõikele 5 võib töötaja niisugusel juhul töölepingu lõpetamise vaidlustada ja nõuda, et tööleping loetakse lõppenuks koondamise tõttu. TLS § 91 lg 1 p 1 keelab tööandjale lõpetada tööleping tema algatusel töötaja ajutise töövõimetuse ajal. TLS § 90 lg 1 p 1 alapunktist a) tuleneb, et tööandja on kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel hüvitust ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimise (§ 86 punkt 1), tööandja pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse raugemise (§ 86 punkt 2) ja töötajate koondamise (§ 86 punkt 3) tõttu töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures kuni 5 aastat - kahe kuu keskmise palga ulatuses. Vastavalt TLS § 117 lg 1 töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Sama paragrahvi ld 2 sätestab, et kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagejaga ei ole tööleping käesoleva ajani lõpetatud, ei saa rääkida töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest, seega selles osas tuleb jätta hageja nõue rahuldamata. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt: tunnistada 05.10.2005.a N P ja OÜ A G vahel sõlmitud tööleping nr 50 lõpetatuks seoses töötajate koondamisega TLS § 86 p 3 alusel alates 23.03.2007.a; mõista OÜ-lt A G välja N P kasuks koondamishüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 7200 krooni; kohustada kostjat OÜ A G vormistama nõuetekohasel viisil töölepingu lõpetamine. Nõude osas: mõista OÜ-lt A G välja N P kasuks 7(8)
Tsiviilasi nr 2-07-19575
rahaline hüvitus lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 3600 krooni, jätta hagi rahuldamata.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus loeb õiglaseks jätta antud asjas poolte menetluskulud täielikult nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
Tamara Šabarova Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.