Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-8139
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu vastu omandi rikkumise lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. veebruari 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov Puudutatud isik: Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu (registrikood 80018994), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasja materjali juurde Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu 17. juuli 2024 seisukohale lisatud tõendid (VU pädevust tõendavad sertifikaadid ja akt Sõpruse pst 222-64 elektripaigaldise kohta).
2.Jätta Harju Maakohtu 15. veebruari 2024 määrusest välja resolutsiooni punkt 4 ja resolutsiooni punkti 2 teine lause. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
3.Harju Maakohtu 15. veebruari 2024 määrus kehtib järgmises sõnastuses:
Rahuldada X avaldus Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu vastu omandi rikkumise lõpetamise nõudes.
3.2.Kohustada Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistut taastama enda kulul elektrivarustus Tallinn, Sõpruse pst 222 maja elektrikilbist X korteriomandisse, mis asub aadressil Sõpruse pst 222-64, Tallinn.
3.3.Jätta menetluskulud Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu kanda.
4.Jätta Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta määruskaebemenetluse kulud Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu kanda.
2-21-8139 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 20.05.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistut (puudutatud isik) taastama enda kulul elektrivarustus avaldaja korteriomandisse. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korter Tallinnas, Sõpruse pst 222-64. Avaldaja üürib talle kuuluvat korterit kolmandatele isikutele äripinnana kasutamiseks. Üürilepingu kohaselt on avaldaja kohustatud tagama üürniku varustamise vee-, elektri- ja soojusenergiaga ning hoidma korras sisenevad sidekommunikatsioonid.
3.Puudutatud isik katkestas märtsis 2021 omavoliliselt avaldaja korteriomandi elektriühenduse, rikkudes sellega avaldaja omandiõigust ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg 1 p-i 2. Elektrivarustuse katkestamise tõttu rikub avaldaja korteri suhtes sõlmitud üürilepingut. Puudutatud isiku seisukohad
4.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.
5.Puudutatud isik ei ole avaldaja omandit rikkunud. Elektriühenduse taastamine avaldaja korteris ei ole turvaline. Avaldaja tegi oma korteris ulatuslikke lammutustöid, mille käigus lammutati ja ehitati ümber nii seinu kui ka elektrisüsteemi. Tegemist on 254 m2 suuruse mitteeluruumiga, mis moodustab suure osa korterelamu esimesest korrusest, millele toetub kogu ülejäänud 17-korruseline hoone. Ehitustöid ei kooskõlastatud naabrite ega korteriühistuga. Tallinna linna ehitusjärelevalve ametnik tuvastas, et korteris on teostatud ehitustöid, kuid puuduvad vajalikud projektid. Ehitus toimus avaldaja tehtud joonise alusel, mis ei ole vastavuses ehitusregistri andmetega ning millelt ei ole võimalik aru saada lammutatud ja projekteeritud seinu.
6.Elektriühendus katkestati elektripaigaldise kasutamise järelevaataja nõudmisel ohutuse eesmärgil. Seadme ohutuse seaduses (SeOS) ja selle alusel kehtestatud määruses toodud nõuete eesmärk on tagada elektripaigaldise ohutus. Elektri ohutuks taasühendamiseks on vaja, et avaldaja esitaks puudutatud isikule elektripaigaldise projekti. Mittekorrektsest elektripaigaldisest võib alguse saada lühis ja/või tulekahju, mille tulemusel võib ohtu sattuda inimeste elu, tervis ja vara. Kuna kasutamise järelevaataja ei ole andnud nõusolekut ühenduse taastamiseks, ei saa puudutatud isiku juhatus tema keeldu eirates ühendust taastada.
2-21-8139
7.Avaldaja korteriomandi eriomandi esemel asub kaks elektrikilpi, st vana elektrikilp ja täiendavalt paigaldatud uus elektrikilp, mis on ajutine ja täidab pikendusjuhtme funktsiooni. Avaldaja voolumõõtjalt on eemaldatud plommid ja elektrikilbist on eemaldatud peakaitse. Avaldaja ei ole tõendanud elektripaigaldise ohutust. Puudutatud isik on nõus elektrivarustuse taastama, kui avaldaja sõlmib lepingu elektri eest tasumiseks ja võrgutasu proportsionaalseks hüvitamiseks. Avaldajale lepinguta ja plommimata arvestiga elektrienergia andmine kahjustab korteriühistut, kuna avaldaja saab kontrollimatult kasutada elektrienergiat ja korteriühistu peab selle eest maksma. Samuti võib avaldaja kasutada enda korteriomandi elektrivõimsusi, mis halvendavad ülejäänud korteriomanike elektritarbimise võimalusi. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 15.02.2024 määrusega avalduse ja kohustas puudutatud isikut taastama enda kulul elektrivarustuse Tallinn, Sõpruse pst 222 maja elektrikilbist avaldaja korteriomandisse, mis asub aadressil Sõpruse pst 222-64 Tallinnas. Elektrivarustus tuleb taastada samadel tingimustel (sama võimsusega) nagu see oli enne elektrivarustuse katkestamist. Kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja märkis, et määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist.
9.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ka ei vaidle: a) avaldaja on korteriomandi asukohaga Sõpruse pst 222-64, Tallinn omanik; b) avaldajal oli korteriomandi ostmisel ja kuni ühenduse katkestamiseni elektriühendus; c) puudutatud isik katkestas 2021. aasta märtsis elektrivarustuse avaldaja korterile; d) elektriühendust praeguseks ajaks taastatud ei ole.
10.Korteriomanik võib nõuda korteriühistult asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 ja KrtS § 30 järgi rikkumise lõpetamist ning endise olukorra taastamist, kui korteriomanik ei saa kasutada kaasomandi esemes olevat elektrisüsteemi ja tal ei ole ligipääsu elektrivõrgule. Korteriomanik ei saaks kasutada eriomandi eset selle otstarbe kohaselt, kui ta ei saaks ennast elektrisüsteemi ühendada. Seega on korteriomanikul reeglina õigus kasutada elektrisüsteemi ning saada ligipääsu elektrivõrku.
11.Avaldaja saab nõuda rikkumise lõpetamist ning elektriühenduse taastamist. Elektriühenduse katkestamiseks ei andnud alust n-ö korteriomandi lammutamine ega ka seadus. Kuigi korteriühistul tuleb juhinduda korteriühistu liikmete ühistest huvidest, tuleb sealjuures arvestada ka avaldaja kui ühistu liikme huvidega. Avaldajal on õigus kasutada elektrit. Olukord oleks tulnud lahendada lähtuvalt hea usu põhimõttest ning omavahel koostööd tehes või kohtu vahendusel. Puudutatud isik ei saa ka kohustada avaldajat sõlmima puudutatud isikuga elektrienergia saamiseks lepingut.
12.Avaldaja kinnitas 07.12.2021 istungil, et ta on kõik dokumendid esitanud. Avaldaja esitas elektritööde projekti. Puudutatud isik on seisukohal, et elektrivoolu sisselülitamise eeltingimuseks on elektrikilbi ülevaatamine käidukorraldaja poolt. Käidujuhi soovitus oli mitte elektriühendust taastada enne elektriprojekti (ümberehituste teostusdokumentatsiooni) esitamist ning elektrikilbi üle vaatamist, hindamaks elektripaigaldise ohutust. Eesti Energia 23.12.2021 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt vastab peakilp nõuetele (arvesti ilma plommita). Liitumispunkti kontrollida ei saadud.
13.Praeguseks ajaks on dokumentatsioon esitatud ja elektrikilp üle vaadatud. Kohtule esitatud elektripaigalduse nõuetekohasuse deklaratsioonist nr 21-05 nähtub, et Sõpruse pst 222-64, Tallinn äripinnale ehitatud elektripaigaldis vastab kehtiva elektriohutusseaduse ja selle alusel
2-21-8139 kehtestatud õigusaktide nõuetele. Puudutatud isik on tõendanud, et tegemist on täiendava elektrikilbiga, mis on ajutine ja sisuliselt täidab pikendusjuhtme funktsiooni. Vana voolumõõtja juurest on eemaldatud plommid. Avaldaja ei ole tõendanud, et voolumõõtja on plommitud. Seega on avaldaja elektriarvesti plommimata ning puudub peakaitse 64A, mis seab piiri tarbimisvõimsusele. Puudutatud isiku väitel on maja elektrijuhtmestik vana ja suuremaid võimsusi ei kannata.
14.Puudutatud isik tõi esile, et avaldajal kui äripinna omanikul on võimalik sõlmida võrguettevõtja ja elektrimüügiettevõtjatega eraldi leping. Elektrilevi 14.09.2022 vastus kinnitab, et aadressil Sõpruse pst 222, Tallinn on sõlminud võrgulepingu korteriühistu ja kogu maja tarbitud elektrienergia eest toimub tasumine üldarvesti näitude järgi. Majas olevatel korteritel on võimalik tulla Elektrilevi otseklientideks juhul, kui see on korteriühistu liikmete ühine otsus. Ühekaupa kortereid otselepingutesse üle ei viida. Seega ei ole avaldajal võimalik eraldi lepingut sõlmida. Korteriühistu liikmed peavad selleks vastu võtma otsuse.
15.Puudutatud isikul ei ole kohustust anda avaldajale elektrienergiat vooluvõimsusega 225A. Avaldaja ei ole tõendanud, et selline kokkulepe oleks kunagi sõlmitud. Korteriühistu ei saa tööstuslikku võimsust tagada, sellist paigaldist hooldada ega vastutust võtta.
16.Avaldaja korteri eriomandis asuvat kilpi peab hooldama ja elektripaigaldise ohutuse tagama avaldaja. Avaldajale plommimata arvestiga elektrienergia andmine kahjustaks oluliselt korteriühistu huve. Lisaks võiks avaldaja enda korteriomandis kasutada elektrivõimsusi, mis muudavad ülejäänud korteriomanike elektritarbimise võimalused halvemaks. Avaldajal tuleb elektriarvesti nõuetekohaselt plommida.
17.Elektrivarustus tuleb taastada samadel tingimustel (sama võimsusega) nagu see oli enne elektrivarustuse katkestamist.
18.Kuna avaldus rahuldati, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause järgi õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus
19.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
20.Puudutatud isik ei ole avaldaja omandiõigust rikkunud ega saagi seda teha, kuna vaidluse ese – elektrienergia – ei kuulu puudutatud isiku omandisse. Elektrienergiaga varustamine toimub elektrituru seaduse alusel vastavalt elektrilepingule.
21.Puudutatud isik on nõus avaldajaga elektrienergia müügilepingu sõlmima, kuid avaldaja keeldus sellest. Puudutatud isikul ei ole seadusest tulenevat kohustust avaldajale elektrit niisama anda. Kohus ei tuvastanud, millisel alusel on avaldajal elektrienergia saamise õigus.
22.Maakohus leidis, et avaldajal ei ole õigust saada puudutatud isikult tööstusvoolu või võimsust 225A. Määruse resolutsiooni kohaselt tuleb taastada endine olukord, mis avaldaja väidetu kohaselt on 225A. Seega on põhjendused ja resolutsioon vastuolulised.
23.Kohus pidas osasid puudutatud isiku väiteid õigeteks, kuid jättis põhjendamatult kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus oleks pidanud jagama menetluskulud teisiti.
2-21-8139 Menetlusosaliste seisukohad
24.Avaldaja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluse edasine käik
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioonist tuleb TsMS § 657 lg 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel välja jätta selle punkt 4, samuti punkti 2 teine lause ja täiendada maakohtu põhjendusi. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
27.Ringkonnakohus andis 13.06.2024 kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Puudutatud isik esitas koos 17.07.2024 seisukohaga VU pädevust tõendavad sertifikaadid ja VU koostatud akti Tallinn, Sõpruse pst 222-64 elektripaigaldise ohutuse kohta (II kd, lk 55-67). Ringkonnakohus võtab tõendid TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjali juurde ja arvestab nendega lahendi tegemisel.
28.Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud (vt käesoleva määruse p 9). Maakohus ei ole nende faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ja ringkonnakohus saab neist asja lahendamisel lähtuda (TsMS § 652 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Menetlusosalised vaidlevad ka ringkonnakohtu menetluses selle üle, kas puudutatud isik peab taastama avaldaja korteriomandis elektriühenduse, mille ta märtsis 2021 katkestas.
29.Õige ei ole määruskaebuse väide, nagu ei nähtuks maakohtu määrusest, millisel õiguslikul alusel on avaldajal õigus elektrit saada. Maakohus viitas õigesti KrtS § 30 lg 1 p-le 2, mille kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandieset (sh elektrisüsteemi) selle otstarbe kohaselt. Maakohus leidis õigesti, et kui korteriühistu on korteriomandi elektriühenduse katkestanud, võib korteriomanik nõuda korteriühistult rikkumise lõpetamist ja endise olukorra taastamist (s.o elektriühenduse taastamist ja võrku tagasi ühendamist) KrtS § 30 lg 2 alusel ja puudutatud isikul ei ole alust elektriühenduse taastamisest keelduda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohtu viited asjaõigusseadusele tuleb aga määruse põhjendustest välja jätta. Korteriomandite puhul tuleb kohaldada eelkõige asjaomast eriseadust, s.o korteriomandi- ja korteriühistu seadust, ning korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandi osa suhtes saavad kohalduda asjaõigusseaduse kaasomandi sätted (kui üldnormid) üksnes juhul ja üksnes ulatuses, mis on erinormidega reguleerimata (RKTKm 07.04.2021, 2-18-15391 p 10). Siinses asjas ei ole asjaõigusseaduse kohaldamiseks põhjust, kuna vaieldav õigussuhe on eriseadusega ammendavalt reguleeritud.
30.Ringkonnakohus möönab iseenesest seda, et kujunenud olukorras võiks avaldaja nõude rahuldamise välistada see, kui tõendatud oleks puudutatud isiku väide, et elektripaigaldis avaldaja korteris on ohtlik, s.t kui elektriühenduse taastamine kujutaks selget ja vahetut ohtu teiste korteriomanike elule või varale. Sellisel juhul tuleks avaldus KrtS § 30 lg 2 järgi, koosmõjus lg-ga 4, jätta rahuldamata. Korteriühistu võib teiste korteriomanike õiguste kaitse eesmärgil nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutatakse kooskõlas seaduse,
2-21-8139 korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirjaga ning lähtudes korteriomanike huvidest. Puudutatud isik ei ole aga avaldaja nõude rahuldamist välistavaid asjaolusid selgelt esile toonud ega tõendanud. Kuna maakohus vaidlustatud määruses puudutatud isiku nendele väidetele hinnangut ei andnud, tuleb maakohtu määrust täiendada järgmisega.
30.1.Avaldaja esitas vastusena elektripaigaldise ohtlikkust puudutavatele vastuväidetele elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni (kd I tl 96), mis käsitleb avaldaja korteris asuvat uut kipli (foto kd I tl 167) ja Eesti Energia akti nr PT-002815 (kd I tl 178), mis käsitleb avaldaja korteris asuvat peakilpi (foto kd I tl 169). Samuti esitas avaldaja elektriprojekti (I kd, tl 136–141). Puudutatud isik vaidles üldsõnaliselt vastu elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioonile leides, et tegemist on täiendava elektrikilbiga, mis on sisuliselt pikendusjuhe, kuid ei esitanud seisukohta Eesti Energia akti kohta, mille kohaselt vastab nõuetele ka peakilp (arvesti ilma plommita).
30.2.Puudutatud isiku väiteid, mis puudutavad avaldaja korteri elektrisüsteemi ühendamisega seotud ohtlikkust, on jäänud üldsõnaliseks ja oletuslikuks. Elektriühenduse katkestamist põhjendas puudutatud isik hoopis sellega, et avaldaja lammutas enda korteriomandi siseviimistluse, vaheseinad, ventilatsioonitoru ja elektrijuhtmestiku ning oli kahtlus, et on eemaldatud peakaitse ja voolumõõtja plommid, mitte sellega, et korteriühistule oleks olnud teada avaldaja korteriomandist lähtuv tegelik oht. Elektripaigaldise kasutamise järelevaataja selgitas, et talle ei ole esitatud ehitustööde dokumentatsiooni ja ta ei ole saanud elektrikilpi üle vaadata (kd I tl 76). Ka määruskaebemenetluse ajal elektripaigaldise kohta koostatud aktis heidetakse avaldajale ette, et ta ei ole esitanud dokumente elektripaigaldise kohta ega võimaldanud sellele ligipääsu. Akti kohaselt puudub korteriühistul korteris asuvate seadmete kohta teave, kuid ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et korteris asuvad elektripaigaldised võiksid olla ohtlikud (kd II tl 57–58). Tegelikult käis puudutatud isik koos esindajaga avaldaja korteriomandis maakohtu menetluse ajal, sai selle üle vaadata ja seal soovitud pilte teha (21.12.2021 menetlusdokument). Kuid ka pärast seda ei toonud puudutatud isik esile, et avaldaja korter võiks ülejäänud omanikele olla selle elektrisüsteemi ühendamisel tegelikult ohtlik ja millisel põhjusel. Sellistele asjaoludele ei ole viidanud ükski avaldaja korteris käinud isik (vt ka elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon kd I tl 96, peakilbi nõuetekohasuse akt kd I tl 178, ehitusjärelevalve spetsialisti kiri, mille kohaselt ei ole ehitustööde peatamiseks alust, kd I tl 63). Maakohus selgitas puudutatud isikule juba 06.06.2022 määruses, et puudutatud isikul tuleb põhistada oma vastuväited, sh tuua välja, missugusest alusest tuleneb avaldaja kohustus taluda elektriühenduse katkestamist elektriohutuse kaalutlustel ja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Puudutatud isik ei ole seda teinud. Elektriühenduse katkestamise õigust ega selle taastamiseks keeldumise alust ei tulene puudutatud isiku viidatud seadme ohutuse seadusest ega selle alusel kehtestatud määrusest, mis käsitleb elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavaid nõudeid. Korteriomaniku ligipääsu elektrisüsteemile ei saa piirata ka elektripaigaldise kasutamise järelevaataja, kelle arvamusele puudutatud isik tugineb.
30.3.Puudutatud isiku menetlusdokumentidest nähtub hoopis see, et ta ei ole enam nõus elektriühenduse taastamisega põhjusel, et avaldaja korteriomandis asuv elektriarvesti on plommimata ja võimaldab seega piiramata ja tasuta elektritarbimist. Puudutatud isik keeldub ühenduse taastamisest seni, kuni avaldaja nõustub sõlmima temaga elektriühenduse müügilepingu. Nii tugineb puudutatud isik ka määruskaebuses asjaolule, et ta ei pea müüma avaldajale elektrit ilma lepinguta. Puudutatud isik on menetluses korduvalt kinnitanud, et avaldaja korteri elektriühendus taastatakse kohe, kui ta nõustub sõlmima lepingu puudutatud isiku nimetatud tingimustel (vt nt 21.12.2021 menetlusdokument ja 11.11.2022 istungi protokoll, samuti määruskaebus). Eelnevast järeldub, et elektriühenduse taastamisega
2-21-8139 kaasnevat ohtlikkust puudutavad väited on ka otsitud, kuna puudutatud isik on valmis neist taganema, kui avaldaja sõlmib temaga elektri müügilepingu.
30.4.Eeltoodust tulenevalt ei anna elektriühenduse taastamise ohtlikkust puudutavad väited alust jätta avaldaja avaldus rahuldamata.
31.Puudutatud isiku väited korteriomanikule elektrienergia müümise või andmise kohta ja selleks lepingu sõlmimise vajaduse kohta on aga asjakohatud. KrtS § 1 lg 1 kohaselt on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud korteriühistu liikmed ja § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu. Korteriomandist tulenevate õiguste hulka kuulub ka õigus kasutada otstarbekohaselt elamu kaasomandiosa, sh elektrisüsteemi (vt selle kohta ka RKTKo 16.05.2018, 2-16-8344, p 11). Korteriühistu kohustus on kaasomandi eseme valitsemine (KrtS § 34 lg 2). Korteriomanike ja korteriühistu vahel on seega eriline seadusjärgne võlasuhe ja korteriühistu on seadusest tulenevalt kohustatud hoolitsema korteriomanike ühise vara ja huvide eest. Korteriomanikud ei pea korteriühistuga viimase kohustuste täitmiseks eraldi lepinguid sõlmima. Samuti ei pea korteriühistu sõlmima eraldi lepinguid selleks, et korteriomanik täidaks kohustusi, mis tal on korteriühistu ees.
32.Pooled ei vaidle selle üle, et Sõpruse pst 222 korterelamu elektriühendusega varustamiseks on teenuseosutajaga leping sõlmitud puudutatud isiku poolt ja kogu elamus tarbitud elektrienergia eest toimub teenuseosutajale tasumine üldarvesti näitude järgi (vt ka kd I tl 2A). Selle, millisel viisil elamus tarbitud elektrienergia korteriomanike vahel jagatakse, näeb ette seadus ja seda võivad täpsustada korteriühistu põhikiri ja majanduskava (KrtS § 40 ja § 41). Eelduslikult tuleb igal korteriomanikul kanda oma osa majandamiskuludest vastavalt tema kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Sellest põhimõttest on lubatud kõrvale kalduda üksnes KrtS § 40 lg-s 2 sätestatud tingimustel, s.o kõikide korteriomanike kokkuleppel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
33.Kaasomandi eseme haldamist puudutavad küsimused ja sellega seotud kulude kandmine, sh võimalik tarbimist jälgivate arvestite paigaldamine ja kulude jaotamine omanike vahel, tuleb seega otsustada vastavalt kas korteriühistu üldkoosolekul või korteriomanike kokkuleppega, mitte korteriomaniku ja korteriühistu vahelise lepinguga. Igal korteriomanikul on KrtS § 40 lgst 1 tulenevalt kohustus maksta korteriühistule oma osa majandamiskuludest. Kui mõni korteriomanikest oma kohustusi ei täida, on korteriühistul võimalik majandamiskulu nõue maksma panna kohtu kaudu. See, kas avaldaja korteris asub elektriarvesti ja kas see on plommitud ning kas avaldaja tasub tema tarbitud elektri eest õigesti, ei oma aga käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Need väited ei anna puudutatud isikule õigust takistada korteriomanikul tema kaas- ja eriomandi eseme otstarbekohast kasutamist.
34.Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse väide, nagu oleks maakohtu määruse resolutsioon vastuolus selle põhjendustega. Maakohtu määruse põhjendusutest ega ka selle resolutiivosast ei tulene avaldajale õigust nõuda puudutatud isikult tööstusvoolu. Maakohus määras, et puudutatud isikul on kohustus taastada enda kulul maja elektrikilbist avaldaja korteriomandis elektrivarustus. Samuti märkis maakohus, et elektrivarustus tuleb taastada samadel tingimustel (sama võimsusega) nagu see oli enne elektrivarustuse katkestamist. Ringkonnakohus möönab siiski, et maakohtu viimatinimetatud märkus on tarbetu, kuna see ei ole täidetav. Samuti ei ole avaldaja oma nõude esitamisel kohtulahendi resolutsiooni sellise täpsustuse lisamist palunud. Nimetatud lause tuleb maakohtu määruse resolutsioonist seetõttu välja jätta. Samuti tuleb maakohtu resolutsioonist välja jätta selle punkt 4, milles maakohus selgitab menetluskulude
2-21-8139 rahalise suuruse kindlaksmääramise korda. TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Määruse resolutsiooni kohustuslikuks osaks ei ole selgitus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise korra kohta.
35.Maakohus ei ole eksinud ka menetluskulude jaotamisel. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 20.03.2019, 2-17-11804, p 25). Maakohus on menetluskulude jaotuse üle otsustades õigesti kohaldanud kaalutlusõigust ega ole selle piire ületanud. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotamine TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel, lähtudes õigluse põhimõttest. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks.
36.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, välja arvatud määruse resolutsiooni punkt 4 ja punkti 2 teine lause, mis tuleb määrusest välja jätta. Menetluskulude jaotus
37.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
38.Arvestades käesoleva asja tulemust on õiglane, et määruskaebemenetluses kantud menetluskulud kannab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isik. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et maakohtu määruse resolutsioonist tuleb välja jätta sellele tarbetult lisatu. Määruskaebuse väited ei ole osutunud edukaks, kuna maakohus on avaldaja nõude õigesti tervikuna rahuldanud.
39.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.
40.Ringkonnakohus pöörab ka tähelepanu, et puudutatud isik tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatust enam. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seega tuli ka määruskaebuselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isik tasus 420 eurot.
41.Enamtasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel menetlusosalise avalduse alusel menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Avalduse esitamisel tuleb sellele lisada ka makse tegemiseks vajalikud andmed. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.