Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-7730
Kohtuasi
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Tallinn, Madala tn 26 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Madala tn 26 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti (registrikood 12831829), lepinguline esindaja KO
filiaal
Puudutatud isik Tallinn, Madala tn 26 korteriühistu (registrikood 80174398), lepinguline esindaja SI Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinn, Madala tn 26 korteriühistu määruskaebus rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 31.01.2023 määrus muutmata. Jätta määruskaebemenetluse kulud Tallinn, Madala tn 26 korteriühistu kanda. Mõista Tallinn, Madala tn 26 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja menetluskulude hüvitis 120 eurot. Madala tn 26 korteriühistu on kohustatud tasuma alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile menetluskulude hüvitiselt (120 eurot) viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja, kindlustusandja) esitas 14.05.2021 Tallinn, Madala tn 26 korteriühistu (Madala 26 KÜ) vastu avalduse, milles palus Madala 26 KÜ-lt välja mõista põhivõla 2031 eurot 12 senti, 14.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 71 eurot 64 senti (perioodi 05.12.2020–14.05.2021 eest) ja alates 15.05.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja alates 15.05.2021 kuni sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja palus menetluskulud jätta Madala 26 KÜ kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
1.1.Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja kui kindlustusandja ja C kui Tallinnas aadressil Madala 26-17 asuva korteri omanik (Madala 26-17 korteriomanik, kindlustusvõtja) Madala 2617 korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 2500389410. Avaldaja sai Madala 26-17 korteriomanikult 03.10.2020 kahjuteate, et 02.10.2020 toimus Madala 26-17 korteris kahjujuhtum, vannitoas oli kanalisatsiooni ummistus, dušinurgast tuli vesi üles ning niiskus tungis esiku parketini. Kahjuteate kohaselt teavitas Madala 26-17 korteriomanik Madala 26 KÜ-d ning santehnik pidi tulema avariid likvideerima 03.10.2020 kell 16.00. Madala 26-17 korteriomaniku 05.10.2020. a selgituse kohaselt, ei taibanud ta kohe fotosid teha ning seetõttu ei olnud fotosid esimesest õhtust, kui vesi ulatus üle vannitoa liistu. Madala 26-17 korteriomanik märkis, et asus kohe põrandat kuivatama ja ukseava blokeerima, kuid põrandal (esiku parketil) olid selged niiskuskahjustused. Stroomi abitööd 24h OÜ arve nr 07/10 kohaselt oli tegemist kanalisatsioonipüstiku ummistusega, mille nimetatud äriühing kõrvaldas. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud Madala 26-17 korteri 08.10.2020 üle ja koostas vara ülevaatuse akti, mille järgi surus kanalisatsiooniummistuse tõttu kanalivesi trapi kaudu duširuumi ja sealt esikusse. Vara ülevaatuse aktis märgiti, et ummistus on likvideeritud, kahjustatud on esiku laminaatparkett, mis moodustas ühtse osa esiku, elutoa ja köögiga ning oli pundunud. Lisaks olid vara ülevaatuse akti kohaselt rikutud duširuumi lävepakk ja MDF piirdeliistud. Kahju ülevaatuse käigus tehtud fotod ja Madala 26-17 korteriomaniku tehtud fotod tõendasid, et Madala 26-17 korteri siseviimistlus sai kahjujuhtumi tõttu kahjustada. Selle taastamiseks tegi RVO Ehituse Osaühing mõistliku ja veekahjustuste tagajärgede likvideerimiseks vajalikke kulusid sisaldava hinnapakkumise 2181 eurot 12 senti. RVO Ehituse Osaühing kõrvaldas Madala 26-17 korteri siseviimistluse kahjustused ning esitas avaldajale 2031 euro 12 sendi suuruse arve. Avaldajale esitatud arve oli 150 eurot väiksem hinnapakkumisest, sest kindlustusvõtja kanda jäi kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutus 150 eurot. Avaldaja hüvitas Madala 26-17 korteri siseviimistluse taastamismaksumusena 2031 eurot 12 senti. Avaldajale kui kindlustusandjale läks hüvitatud kahju ulatuses üle Madala 26-17 korteriomaniku nõue kolmanda isiku vastu. Avaldaja saatis 17.11.2020 Madala 26 KÜ-le kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, sest veekahju sai alguse Madala 26 korteriomanike kaasomandisse kuuluvast kanalisatsioonipüstikust. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 04.12.2020. Kuna Madala 26 KÜ kahju ei hüvitanud, saatis avaldaja 13.01.2021 meeldetuletuse nõude kohta. Madala 26 KÜ ei hüvitanud kahju.
2-21-7730
1.2.Avaldajal on õigus nõuda korteriühistult korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1, § 34 lg 2 ning VÕS § 115 alusel kahju hüvitamist. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) on korteriomanike kaasomandis. Kanalisatsioonipüstik on üldjuhul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 mõttes ehitise oluline osa, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või torustikku oluliselt kahjustamata. Olukorras, kus kahju saab alguse korteriomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist (nt veevõi kanalisatsioonitoru), tuleb kahju hüvitamise nõue esitada korteriühistu vastu. Korteriühistul on seaduse järgi kohustus hoida korteriomandite kaasomandi osa eset korras, st tagada selle eesmärgipärane toimimine (KrtS 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1). Seega oli Madala 26 KÜl kohustus jälgida korteriomanike kaasomandisse kuuluvat hoone kanalisatsioonipüstiku seisundit ja hoida kanalisatsioonipüstikut korras. Kanalisatsioonipüstiku ummistumisest saab eeldada, et kanalisatsioonipüstik ei olnud korras ja Madala 26 KÜ ei täitnud nimetatud kohustusi nõuetekohaselt (RKTKo 18.12.2019, 2-17-15364, p 12). Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla tema tegevusetus (sh kaasomandi osa eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine ja selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 51). KrtS § 34 lg-s 2 sätestatud kohustuse eesmärgiks on mh hoida ära kaasomaniku vara kahjustamine. Kahju tuleb hüvitada ulatuses, milles korteriühistu kahjustatud korteri omaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Madala 26 KÜ-l oli mõistlikult võimalik ette näha, et kanalisatsioonipüstik võib ummistuda, lekkida ning see võib kahjustada korteriomaniku vara (VÕS § 127 lg 3). Madala 26-17 korteri siseviimistlus sai kahjustada ja seda oli võimalik parandada. Kui kanalisatsioonipüstik ei oleks ummistunud ja lekkinud, ei oleks reovesi Madala 26-17 korterisse tunginud ja kahju tekkinud. Avaldaja kahju hüvitamise nõue 2031 eurot 12 senti muutus sissenõutavaks alates 05.12.2020.
1.3.Avaldaja märkis 12.08.2021 seisukohas vastuseks korteriühistu vastuväidetele, et väited on oletuslikud ja tõendamata. Mh ei ole korteriühistu tõendanud, et korteri oleks saanud parandada väiksemate (mõistlikumate) kuludega. Kuna korteris ei olnud enne kahjujuhtumit vaheliiste, tuli VÕS § 127 lg 1 järgi taastada endine olukord, st vahetada kogu korteri laminaatparkett. Tegemist ei olnud veetorustiku lekke tõttu toimunud puhta vee veeavariiga, vaid kanalisatsioonipüstiku ummistuse tõttu voolas korterisse reovesi. Madala 26-17 korter haises kohutavalt ja parketialune vaipkate lehkas. Asja parandamise kulu saab tõendada asja parandamise kalkulatsiooni või hinnapakkumisega (RKTKo 21.06.2011, 3- 2-1-55-11, p 14). Puudutatud isiku seisukoht
2.Madala 26 KÜ palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Korteriühistu nõustus, et 02.10.2020 toimus Madala 26-17 korteri vannitoas kanalisatsiooni ummistusest tingitud uputus, mis sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast kanalisatsioonipüstikust ja millest korteriomanik teavitas Madala 26 KÜ-d. Madala 26 KÜ reageeris kohe, vaatas olukorra üle ning korraldas ummistuse likvideerimise. Ummistust likvideerides ja kanalisatsioonitorustikku kontrollides avastas korteriühistu, et Madala 26-17 korteriomanik oli teinud vannitoas remonti (sh paigaldanud põrandasse dušitrapi) ja osaliselt kanalisatsioonipüstiku ümber ehitanud (teinud vannitoa põrandasse ava, mille kaudu on dušitrapi äravool ühendatud kaasomandis olevasse kanalisatsioonipüstikusse täiendava toru
2-21-7730 kaudu). Madala 26-17 korteriomanik ei teavitanud korteriühistut kanalisatsioonipüstiku ümberehituse soovist või vajadusest ega küsinud selleks nõusolekut. Madala 26-17 korteriomanik ei esitanud Madala 26 KÜ-le teiste kaasomanike nõusolekut viidatud ümberehituse tegemiseks ega projekti. Kuna korterelamu vahelaed ja põrandad on hoone konstruktsiooni olulised osad (ja kõigi korteriomanike kaasomandis), mis mõjutavad hoone stabiilsust, ei oleks Madala 26-17 korteriomanik tohtinud teha omavoliliselt (ilma kaasomanike nõusoleku, ehitusprojekti ja -loata) põrandasse äravoolutorustiku jaoks avaust ja ehitada ümber kaasomandis kanalisatsioonipüstikut. Tõenäoliselt mõjutas selline omavoliline ümberehitus kanalisatsioonitorustiku tavapärast toimimist ning ümberehituseta ei oleks kanalisatsioonipüstikus ummistust ja Madala 26-17 korteris tõenäoliselt uputust toimunud. Seega rikkus Madala 26-17 korteriomanik vannituba remontides omavoliliselt kaasomandisse kuuluvat kanalisatsioonipüstikut ning sellisel tegevusel võis olla otsene seos uputusega.
2.2.Madala 26 KÜ tegutses oma parimate oskuste ja võimaluste kohaselt, täitis temalt eeldatavat hoolsuskohustust ega rikkunud KrtS § 35 lg 2 p-s 1 sätestatud kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu- ja remondikohustust. Madala 26 KÜ hooldab kanalisatsioonipüstikuid regulaarselt (sh kaasab spetsialistid) ja kontrollib jooksvalt kanalisatsioonipüstikute välist korrasolekut, mis on piisav kanalisatsioonipüstikute tavapäraseks hoolduseks. Madala 26 KÜ-l ei olnud mõistlikult võimalik ette näha kanalisatsioonipüstiku ummistumise ja lekkimise võimalust.
2.3.Madala 26 KÜ ei vastuta korteriomanike omavolilise tegevuse või korteriomanike kohustuste rikkumise eest. Stroomi abitööd 24h OÜ poolt 03.10.2020 kanalisatsioonipüstiku ummistuse ja torustiku seisundi kontrollimisel nähtus, et vaidlusalust kanalisatsioonipüstikut kasutav(ad) Madala 26 korteriomanik(ud) kasutas(id) kanalisatsioonipüstikut prügikastina (sh valasid sinna jäätmeid, mida ei tohiks kanalisatsiooni visata). Kui vaidlusalust kanalisatsioonipüstikut kasutav(ad) korteriomanik(ud) oleks(id) kasutanud seda ainult otstarbekohaselt, ei oleks kanalisatsioonipüstikus ummistust tekkinud.
2.4.Avaldaja ei ole piisavalt tõendanud Madala 26-17 korteris kogu põrandakatte vahetuse vajadust. Tehtud mahus ja maksumuses remonttööd olid arusaamatud. Madala 26 KÜ-lt saaks nõuda üksnes tema vastutusel põhinevat omandi seisukorra taastamisele vastavat summat. Madala 26 KÜ käis Stroomi abitööd 24h OÜ santehnikuga 03.10.2020 Madala 26-17 korteris ega tuvastanud korteri vaatlusel avaldaja kirjeldatud ulatuses kahjustusi. Uputus piirdus vannitoaga ning vesi ei ületanud selle uksepakku. Avaldaja esitatud fotodelt ei nähtunud esiku laminaatparketi kahjustused. Avaldaja pidi tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid (sh tooma esile, millised korteri osad said kahjustada, siduma ja tõendama kahjustuste tekkimise Madala 26 KÜ kohustuste rikkumisega, selgitama ja tõendama kuluartiklite põhiselt, et kulutused olid vajalikud vara senise koosseisu taastamiseks). Kahju suuruse tõendamiseks ei piisa esitatud hinnapakkumisest. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 31.01.2023 määrusega avalduse, mõistis Madala 26 KÜ-lt avaldaja kasuks välja 2142 eurot 76 senti (sh põhivõlg 2031 eurot 12 senti, viivis 71 eurot 64 senti, sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot), viivise 2031 euro 12 sendi suuruselt tagastamata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.05.2021 kuni nimetatud põhivõla tasumiseni ning viivise 40 euro suuruselt tagastamata sissenõudmiskulude hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.05.2021 kuni nimetatud sissenõudmiskulude hüvitise tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud Madala 26 KÜ kanda, mõistis Madala 26 KÜ-lt avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 600 eurot (sh riigilõiv
2-21-7730 50 eurot, õigusabikulu 550 eurot) koos kohustusega tasuda sellelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
-
avaldaja ja Madala 26-17 korteriomanik sõlmisid Madala 26-17 korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 2500389410; avaldaja sai Madala 26-17 korteriomanikult 03.10.2020 kahjuteate, mille kohaselt toimus 02.10.2020 Madala 26-17 korteris kahjujuhtum; Madala 26-17 korteriomanik esitas 05.10.2020 lisaselgituse; Stroomi abitööd 24h OÜ arve nr 07/10 kohaselt oli tegemist kanalisatsioonipüstiku ummistusega, mille nimetatud äriühing likvideeris; avaldaja esindaja vaatas kahjustatud Madala 26-17 korteri 08.10.2020 üle ja koostas vara ülevaatuse akti; kahjujuhtum toimus ning veekahju sai alguse kaasomandisse kuuluvast kanalisatsioonipüstikust; ummistuse tõttu sai põrand kahjustatud ka väljaspool vannituba; RVO Ehituse Osaühing tegi Madala 26-17 korteri siseviimistluse taastamiseks hinnapakkumise 2181 eurot 12 senti, kõrvaldas korteri siseviimistluse kahjustused ning esitas avaldajale 2031 euro 12 sendi suuruse arve; Madala 26-17 korteriomaniku kui kindlustusvõtja kanda jäi omavastutus 150 eurot ning avaldaja hüvitas Madala 26-17 korteri siseviimistluse taastamismaksumusena 2031 eurot 12 senti; avaldaja saatis Madala 26 KÜ-le 17.11.2020 meiliaadressile kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, paludes kahju hüvitada hiljemalt 04.12.2020; avaldaja saatis 13.01.2021 meeldetuletuse nõude kohta; Madala 26 KÜ ei ole hüvitanud kahju.
3.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja kahjunõue 2031 eurot 12 senti põhjendatud.
3.2.1.Asjas oli põhjendatud esitada kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu. Kahju kannatajal sai olla korteriühistu vastu esmajoones VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahjunõue. Korteriomanike ühisusest tuleneb korteriomanike kui kaasomanike vahel eriline seadusjärgne võlasuhe VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses võlasuhte (mh sellest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise) kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kui need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega. Sama kohaldub ka korteriomaniku korteriühistu vastu esitatava nõude puhul (vt ka RKTKo 11.12.2013, 3-2-1129-13, p-d 19, 21 ja 28). Kuna kahjujuhtum toimus ning veekahju sai alguse kaasomandisse kuuluvast kanalisatsioonipüstikust, s.o kaasomandi esemest, mitte mõne konkreetse korteri eriomandi esemest, siis on põhjendatud nõude esitamine korteriühistu, mitte mõne korteriomaniku vastu. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (sh ühiskasutuses torustikud) on korteriomanike kaasomandis, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 45). Korteriühistu kohustuseks on kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont (KrtS § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1) ning selle kohustuse rikkumise korral on kahjustatud isikul õigus esitada nõue korteriühistu vastu. Kui Madala 26 KÜ ei hooldanud hoone kanalisatsioonipüstikut piisavalt, rikkus ta oma kohustust ja võib muude eelduste esinemisel vastutada kahju eest. Saab eeldada, et Madala 26 KÜ rikkus oma kohustust
2-21-7730 ja see ei olnud vabandatav. Madala 26 KÜ ei lükanud maakohtu hinnangul seda eeldust ümber ega toonud mh esile, milline hoolduse sagedus oli tema arvates piisav. Olukorras, kus korteriomanikule tekib kahju kaasomandi esemest, ei välista korteriühistu vastutust see, et teised korteriomanikud kasutasid püstikut prügikastina. Korteriühistu peaks ummistuse kõrvaldama ka siis, kui kahju ei oleks tekkinud. Samuti olukorras, kus ummistuse põhjuseks oli mõne korteriomaniku pahatahtlik tegevus. Korteriühistul võib sellisel juhul olla nõue konkreetsete korteriomanike vastu, kes ummistuse põhjustasid, kui neid isikuid on võimalik tuvastada. Ka juhul, kui korteriühistu ei rikkunud oma kohustusi ja seda ei teinud ka mõni korteriomanik ning kahju tekkis kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist siiski teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (RKTKm 09.03.2022, 2-19-9543, p 15). Kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue läheb seaduse (VÕS § 492 lg 1) alusel kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle. Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
3.2.2.Kanalisatsioonipüstiku ummistusest tekkis Madala 26-17 korteriomanikule kahju 2181 eurot 12 senti, mis oli põhjuslikus seoses kanalisatsioonipüstiku ummistumisega. Oletuslik on Madala 26 KÜ väide, et torustiku tavapärast toimimist võis mõjutada vannitoa ja osaliselt ka püstiku (ilma Madala 26 KÜ-d sellest teavitamata ja nõusolekut küsimata) ümberehitamine Madala 26-17 korteriomaniku poolt. Praegu oli põhjuseks püstiku ummistus ning eluliselt ei ole usutav, et selle põhjustas torustiku ümberehitus (mh juhul, kui seda ei tehtud seadusega kooskõlas). Avaldaja kahjunõue 2031 eurot 12 senti on põhjendatud. Avaldaja on 03.10.2020 kahjuteate, Madala 26-17 korteriomaniku 05.10.2020 selgituse, vara ülevaatuse akti ning RVO Ehituse Osaühingu 08.10.2020 e-kirjaga tõendanud, et ummistuse tõttu sai põrand kahjustatud ka väljaspool vannituba. Kuna parkett oli ühtne (mh avaldusele lisatud fotode kohaselt), oli eelneva olukorra ja korteri elamiskõlbulikkuse taastamiseks vaja kogu parkett vahetada. Hinnapakkumine ja arve on piisavad tõendid kahju suuruse kohta. Hinnapakkumisest nähtuvad tehtavad tööd, mis olemuselt vastavad kahju iseloomule. Hinnapakkumises oli tööde maksumus 2181 eurot 12 senti (sh käibemaks), avaldajale esitati 06.11.2020 arve summas 2031 eurot 12 senti ja avaldaja tasus 09.11.2020 RVO Ehituse Osaühingule 2031 eurot 12 senti. Olukorra taastamise kulud ei olnud ebamõistlikud ja toimingud olid põhjendatud.
3.3.Arvestades seda, et avaldaja saatis Madala 26 KÜ-le 17.11.2020 tagasinõude, määrates kahju hüvitamise tähtajaks 04.12.2020, on avaldajal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates 05.12.2020 kuni kahjuhüvitise tasumiseni korteriühistult seadusjärgses määras viivist.
3.4.Kuna avaldajal oli õigus nõuda viivist, on VÕS § 1131 lg 1 alusel põhjendatud ka tema 40 euro suurune sissenõudmiskulu hüvitamise nõue ja sissenõudmiskuludelt VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgses määras viivise nõue alates 15.05.2021. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Madala 26 KÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja avaldus tervikuna rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning määrata, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust
2-21-7730 kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Alternatiivselt palub Madala 26 KÜ maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.1.Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ekslikult, et Madala 26 KÜ ei hooldanud kaasomandi eset piisavalt ning võib eeldada, et ta rikkus oma kohustusi ja rikkumine ei olnud vabandatav. Kahjunõude esitamisel korteriühistu vastu tuleb välja selgitada, millist kohustust ühistu rikkus ja kas korteriomaniku nõutud kahju oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga. Asjas ei ole tõendatud, et korteriühistu rikkus oma kohustusi. Madala 26 KÜ juhatus täitis hoolduskohustust ning jälgis jooksvalt kaasomandi eseme seisukorda, hooldas kaasomandi eset regulaarselt ja tegi vajadusel kaasomandi eseme remonttöid. Uputusele eelnenud ajaperioodil ei tuvastatud kanalisatsioonipüstiku lekkeid või muid kanalisatsioonipüstiku ummistusele viitavaid asjaolusid. Maakohus jättis tähelepanuta, et Madala 26-17 korteriomanik ehitas oma korteri vannitoa remondi käigus omavoliliselt ümber kaasomandisse kuuluva kanalisatsioonitorustiku ning võib vastutada tekkinud olukorra eest. Maakohus jättis arvestamata, et Madala 26 KÜ ei vastuta korteriomanike omavolilise tegevuse või korteriomanike kohustuste rikkumise eest.
4.2.Avaldaja ei tõendanud piisavalt tekkinud kahju suurust.
4.3.Maakohus jättis tähelepanuta, et maakohtu tegevusetuse ja tsiviilasja lahendamisega venitamise tõttu suurenes avaldaja nõue Madala 26 KÜ vastu. Avaldaja esitas maakohtule Madala 26 KÜ vastu avalduse 14.05.2021, maakohus võttis avalduse menetlusse 28.05.2021 ega teinud pärast 12.08.2021 menetlustoiminguid ning lahendas asja alles 31.01.2023. Maakohus rikkus kohustust aidata kaasa, et asja oleks võimalik lahendada kiiresti ja võimalikult väikeste kuludega. Maakohus oleks pidanud nõuet vähendama.
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist.
8.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hagi rahuldades eksinud menetlus- ega materiaalõiguse normide vastu ning mõistis Madala 26 KÜ-lt avaldaja kasuks põhjendatult välja Madala 26-17 korteriomaniku eriomandi esemele tekkinud kahju.
8.1.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et Madala 26 KÜ vastutab tekkinud kahju eest, sh järeldas maakohus õigesti, et korteriühistut saab lugeda kaasomandi esemeks oleva
2-21-7730 kanalisatsioonipüstiku korrashoiukohustust rikkunuks, sest korteriühistu ei tõendanud, et ta täitis seda kohustust nõuetekohaselt. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomanike kaasomandis oleva kanalisatsioonipüstiku ummistuste tõttu sai Madala 26-17 korteriomaniku eriomandi ese kahjustatud. Kui kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi piirest, saab eeldada, et korteriühistu rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Vastutusest vabanemiseks peab korteriomanik tõendama, tema ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav (vt ka RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49; RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 21). Siinses asjas tõi avaldaja esile ja tõendas, et kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi esemeks olevast kanalisatsioonipüstikust (kahju tekkis kanalisatsioonipüstiku ummistusest). Seega võis maakohus eeldada, et korteriühistu rikkus kanalisatsioonipüstiku korrashoiukohustust ja see ei olnud vabandatav. Kuigi korteriühistu väitis, et ta täitis nõuetekohaselt oma kohustusi, ei toonud ta esile ega tõendanud asjaolusid, mis seda kinnitaksid, sh millise ajavahemiku tagant ja milliseid toiminguid korteriühistu selleks tegi.
8.2.Lisaks juhtis maakohus õigesti tähelepanu Riigikohtu praktikale, mille kohaselt saab kahjustatud korteri omanik nõuda korteriühistult kahju hüvitamist ka siis, kui korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd kaasomandisse kuuluva esemega seotud kasu kuulub asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikele ühiselt ning kaasomandi esemega seotud riske valitsevad kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest kannavad nad ühiselt ka korteriomanikule kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju, mille hüvitamist saab nõuda teistest korteriomanikelt korteriühistu kaudu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks piisab sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju. Korteriühistul on pärast kahju hüvitamist VÕS § 137 lg 2 alusel õigus esitada tagasinõue isikute (sh korteriomanike) vastu, kes olid sama kahju põhjustamise eest kaasvastutajad kannatanu ees (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 18; RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500, p 16). Seda arvestades peab korteriühistu hüvitama korteriomanikule kaasomandi esemest tuleneva kahjuliku mõjutuse tõttu tekkinud kahju ka siis, kui korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud.
9.Korteriühistu vastutust hinnates ei jätnud maakohus tähelepanuta korteriühistu väidet korteriomaniku enda võimaliku vastutuse kohta seoses kaasomandisse kuuluva kanalisatsioonitorustiku ümberehitusega. Maakohus leidis, et korteriühistu vastuväide on oletuslik ja selle aluseks olevad asjaolud tõendamata. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Korteriühistu ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kanalisatsioonipüstiku ummistus oli tingitud sellest, et kahju kannatanud korteriomanik ühendas kanalisatsioonipüstikuga uue kanalisatsioonitoru.
10.Kahju suuruse osas ei ole korteriühistu täpsemalt selgitanud, miks ta maakohtu määruse põhjendustega ei nõustu. Võttes aluseks korteriühistu maakohtus esitatud vastuväited, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, neid kordamata.
11.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited selle kohta, et maakohus venitas praeguse asja lahendamisega ning oleks seetõttu pidanud väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendama.
2-21-7730 Kuigi TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, ei saa kohtuvaidluse lahendamise kestus mõjutada kohtumenetluses esitatud menetlusosaliste vahelisest suhtest tuleneva nõude sisulist lahendamist. Siinses asjas nõuab avaldaja korteriühistult kahjuhüvitist ja viivist. Iseenesest saab nii kahjuhüvitist kui ka viivist kohtumenetluses vähendada, kuid seda saab teha menetlusosalistest, mitte kohtust tulenevatel asjaoludel. Kahjuhüvitist saab VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada, arvestades kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel, ning lisaks saab kohus kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 järgi piirata, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu, arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda. Ebamõistlikult suure viivise vähendamist saab viivist maksma kohustatud isik nõuda VÕS § 113 lg 7 järgi koosmõjus VÕS §-ga 162, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise poole õigustatud huvi ja poolte majanduslikku seisundit. Iseenesest mõjutab kohtumenetluse kestus viivisenõude suurust, kuid ainuüksi see asjaolu ei annaks kohtule, arvestades mõlema menetlusosalise õigustatud huve, alust viivisenõuet vähendada.
12.Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS §-ga 617 lg-ga 2 esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.
seotud
14.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 120 eurot. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, sest õigusabi osutanud äriühing 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal määruskaebemenetluse toimingutele (maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumine; avaldaja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine) kokku üks tund. Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja esindaja tunnitasu 120 eurot, mis ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Seega on avaldaja vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 120 eurot (1 tund × 120 eurot/tund), mis tuleb Madala 26 KÜ-lt avaldaja kasuks välja mõista. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb Madala 26 KÜ-l TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
15.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178
2-21-7730 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.